Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

12.07.2010. a esitas Nordea Bank Finland Plc Tartu Maakohtule hagi Rainer Tõruke ja Tarmo Tõruke vastu 825 191,06 krooni nõudes, Nordea Bank Finland Plc hagi Rainer Tõruke vastu 25 737,02 krooni nõudes Hageja sõlmis 05.11.2007. a Rainer Tõruke’ga ja Heidi Reinu’ga tagatisega eraisiku laenulepingu nr 09220158672, mille alusel andis hageja kostjale 1 ja Heidi Reinu’le laenu refinantseerimiseks AS SEB Eesti Ühispangast 30 aastaks summas 91 394 EUR. Kostja 1 ja Heidi Reinu olid kohustatud maksma eluasemelaenu põhisumma tagasi 360 järjestikuste osamaksetena iga kuu 24. kuupäeval. Samuti kohustusid kostjad tasuma laenu jäägilt tasumisele kuuluvat intressi ja viivisintressi põhiosa võlalt. 12.11.2007. a sõlmisid hageja ja kostja 1 eraisiku krediitkaardi lepingu, mille alusel väljastas hageja kostjale 1 Topeltneto vaba tagasimaksega krediitkaardi. Krediitkaardiga sai kostja kasutada kaardikontoga ühendatud krediitkaardi limiiti 20 000 krooni ulatuses. Krediitkaardi lepingu ülesütlemise hetkeks (11.09.2009) oli intressi arvestatud 3 868,65 krooni. Kostja kohustus tasuma krediitkaardi limiidi kasutatud osalt igakuiselt intressi ning lepingu lõppemisel tasuma kõik lepingu alusel võlgnetavad summad. 05.11.2007. a sõlmisid hageja ning kostja 2 käenduslepingu, mille kohaselt käendaja vastutab laenulepingust nr 09220158672 tulenevate laenusaaja maksekohustuste täitmise eest täies ulatuses, kuid mitte suuremas summas kui 1 430 000 krooni. Kuna kostjad ja Heidi Reinu ei täitnud maksmise kohustust, ütles hageja 11.09.2009. a lepingud üles võlgnevuse tõttu. 24.08.2009 oli kostjatele ning Heidi Reinu’le saadetud laenulepingute ülesütlemise teade, mille kohaselt kostjatele ning Heidi Reinu’le oli antud aeg kuni 10.09.2009 kogu võlgnetava laenusumma, intresside, viiviste ja Topeltneto krediitkaardi võlgnevuse tasumiseks. Koostöös hagejaga püüdsid kostjad ning Heidi Reinu leida võimalusi võlgnevuse refinantseerimiseks ja laenule tagatise seadmiseks. Kuna kostjad ja Heidi Reinu ei tasunud võlgnevusi ka peale lepingute ülesütlemist, pöördus hageja täitmisavaldusega kohtutäituri poole. Tagatis võõrandati 26.05.2010. a enampakkumisel. Kohtutäitur kandis tagatise müügist 756 294,22 krooni kostja 1 ja Heidi Reinu võlgnevuse katteks. Laekunud summast olid lõpetatud kostja 1 ja Heidi Reinu remondilaenu (0922015867200) võlgnevused ning osaliselt eluasemelaenu põhiosa võlgnevus. Saadud summa ei olnud aga piisav, et katta kogu kostja 1 ja Heidi Reinu võlgnevused hageja ees. Peale hüpoteegi realiseerimist jäi võlgnevuseks 825 191,06 krooni eluasemelaenu. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista eluasemelaenu põhiosavõlg summas 728 638,54 krooni, laenu intressivõlg 86 013,74 krooni ning laenu viivisintress põhiosa võlalt 10 538,78 krooni, kokku 825 191,06 krooni. Kostjalt 1 palub hageja välja mõista krediitkaardi põhiosavõlg 20 000 krooni, intressivõlg 3 868,65 krooni ning viivisintress põhiosa võlalt 1 868,37 krooni, kokku 25 737,02 krooni.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED JA MENETLUSE KÄIK

Kostjad oma 03.08.2010. a vastuses (tl 27-31) tegid kostjad hagejale kompromissettepaneku. Samuti leidsid kostjad, et hageja ja Heidi Reinu poolt sõlmitud võlatunnistusleping on otseselt seotud laenulepinguga nr 09220158672 ja selle sisu tuleb avaldada kostjatele. Kostjad ei ole nõus esitatud nõuetega ning leiavad, et võlanõue tuleb sisse nõuda kostjatelt ja Heidi Reinult solidaarselt, sest laenulepingus on märgitud laenusaajateks Rainer Tõruke ja Heidi Reinu, Tarmo Tõruke on aga käendaja. Kostja 1 võttis õigeks krediitkaardi põhiosa võlgnevuse koos intressidega summas 25 737,02 krooni.

Hageja oma 08.09.2010. a vastuses (tl 60-63) selgitas, et kostja 1 oli teadlik võlatunnistuse lepingu sõlmimisest. Kostja 1 teatas, et ei saa tervislikel põhjustel notari juurde tulla. Heidi Reinu ja hageja sõlmisid notariaalse võlatunnistuse lepingu, mille järgi solidaarvõlgnik tunnistas võlgnevuse täies ulatuses. Kostja 1 oli teadlik, et tehing toimub temale teada oleval ajal. Hageja ja Heidi Reinu vahel sõlmitud notariaalne võlatunnistuse leping puudutab ainult käesolevaid isikuid ning hageja on seisukohal, et kolmandatele isikutele dokumendi edastamine ei ole lubatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja 1 ning Heidi Reinu vahel sõlmitud laenulepingust nr 09220158672 (tl 8) ning hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud krediitkaardi lepingust (tl 11). Hageja nõue kostja 2 vastu tuleneb käenduslepingust (tl 12), mille kohaselt käendaja vastutab laenulepingust nr 09220158672 tulenevate laenusaaja maksekohustuste täitmise eest täies ulatuses, kuid mitte suuremas summas kui 1 430 000 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Poolte vahel puudub vaidlus võlasumma suuruse osas. Kostjad on väitnud, et võlanõue tuleks esitada ka Heidi Reinu kui ühe laenusaaja vastu. Hageja selgitas, et Heidi Reinuga on sõlmitud notariaalne võlatunnistus, milles Heidi Reinu on võlgnevust tunnistanud. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et kostja 1, kostja 2 ja Heidi Reinu on solidaarvõlgnikud. Võlaõigusseadus (VÕS) § 65 lg 2 järgi solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. VÕS § 65 lg 1 järgi kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega oli hagejal õigus valida, kelle vastu esitada käesolev nõue kohtule ning kostja 1 väide, nagu tulnuks esitada nõue ka Heidi Reinu vastu, on alusetu. VÕS § 69 lg 1 järgi omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Kui kostjad täidavad kohustuse, siis tekib neil nõudeõigus Heidi Reinu vastu, kuid see on kostjate ja Heidi Reinu omavaheline suhe. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja 1 ja Heidi Reinu kohustusid maksma eluasemelaenu põhisumma tagasi 360 järjestikuste osamaksetena iga kuu 24. kuupäeval. Kostja 1 kohustus tasuma krediitkaardi limiidi kasutatud osalt igakuiselt intressi ning lepingu lõppemisel tasuma kõik lepingu alusel võlgnetavad summad. VÕS § 142 lg 1 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa

nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 järgi käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Käesoleval juhul ei ületa võlasumma käendaja maksimaalset vastutuse ulatust, s.o 91 394 eurot. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks on VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Järelikult on hagejal lepingu järgi õigus nõuda intressi. Viivise nõudmise eeldused – rahalise kohustuse olemasolu, kohustuse täitmisega viivitamine ja nõude sissenõutavaks muutumine – on käesoleval juhul täidetud. Samuti ei ületa viivis põhinõuet ja ei ole seega hea usu põhimõtte vastane. Ülaltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannavad antud asjas menetluskulusid solidaarselt Rainer Tõruke ja Tarmo Tõruke.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.