Hagi ese AS Eesti Talleks hagi Celander Ehitus OÜ vastu nõude I rahuldamisjärgu tunnustamiseks Haabersti Perespordikeskuse AS (pankrotis) pankrotimenetluses Menetlusosalised
Hageja: AS Eesti Talleks (registrikood Mustamäe tee 4, Tallinn 10621 Hageja esindaja: Vandeadvokaat Tõnu Tuulas Advokaadibüroo Leppik & Partnerid Veetorni tn 4, Tallinn 10119 menetlusdokumentide vastuvõtt aadressil [email protected]
10280727,
Kostja: Celander Ehitus OÜ (registrikood 10576936 Tuleviku tee 10, Peetri küla, Rae vald, 75312 Harjumaa) Kostja esindaja: Kristjan Tamm, jurist Tuleviku tee 10, Peetri küla, Rae vald, 75312 Harjumaa E-post [email protected]
Asja läbivaatamise kuupäev
Kirjalikus menetluses Kohus on 14. oktoobril 2010.a. määranud asjas kirjaliku menetluse (tl.47-48 II kd)
Tsiviilasi nr 2-08-89813
lk 2
Resolutsioon Rahuldada AS Eesti Talleks hagi Celander Ehitus OÜ (reg. kood 10576936) vastu nõude tunnustamiseks Haabersti Perespordikeskuse AS (pankrotis) pankrotimenetluses. Tunnustada AS Eesti Talleks nõuet Haabersti Perespordikeskuse AS (pankrotis) pankrotimenetluses summas 86 569 000 krooni esimeses rahuldamisjärgus. Menetluskulud Seoses hagi rahuldamisega jätta menetluskulud kostja kanda . Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Pärnu Maakohtu 04.juuli 2008. aasta kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-08-21280 algatati AS Floorin ja AS Eesti Talleks pankrotiavalduste alusel Haabersti Perespordikeskuse AS-i (edaspidi võlgnik) pankrotimenetlus ning nimetati ajutiseks halduriks Sirje Tael. Pärnu Maakohtu 27.augusti 2008. aasta kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-08-21280 rahuldati AS Floorin ja AS Eesti Talleks pankrotiavaldused ning 27.augustil 2008.aastal kl 12.00 kuulutati välja Haabersti Perespordikeskuse AS-i (registrikood 11114959, asukoht Tallinna 58/ÕB HP, 93818 Kuressaare) pankrot. Kohtuotsusega nimetati võlgniku pankrotihalduriteks Sirje Tael ja vandeadvokaat Terje Eipre. Esimeseks võlausaldajate üldkoosoleku ajaks määrati 19.09.2008.a. Nõuete kaitsmise koosolekul 28. novembril 2008.a. tunnustati AS Eesti Talleks nõudeid summas 132 438 411 krooni. Nõue summas 45 869 411 krooni tunnustati II rahuldamisjärgu nõudena. Nõue summas 86569000 krooni tunnustati samuti II rahuldamisjärgu nõudena, jäädes I rahuldamisjärgu nõudena tunnustamata. Nõude I rahuldamisjärgule vaidles vastu võlausaldaja Celander Ehitus OÜ. Eelmärgitud asjade käigu peab hageja tõendatuks hagiavaldusele lisatud -võlausaldajate nõuete kaitsmise koosoleku protokolliga 28.11.2008.a. –lisa ne.1 (tl. 9-39); -Haabresti Perespordikeskuse AS (pankrotis) tunnustatud nõuete nimekiri, nõue nr.74 – lisa nr.2 (tl. 40-53); -võlausaldaja Celander Ehitus OÜ vastuväide AS Eesti Talleks nõude rahuldamisjärgu kohta, 28.11.2008.a. – lisa nr.3 (tl. 54-55); -võlausaldaja Celander Ehitus OÜ märgukirjaga pankrotihaldurile 27.11.2008.a. – lisa nr 4 (tl. 56-57). Hageja-AS Eesti Talleks ei nõustunud kostja vastuväitega nõude rahuldamisjärgule ja juhindudes PankrS §-st 106 lg1, esitas Celander Ehitus OÜ vastu hagi nõude rahuldamisjärgu tunnustamiseks alljärgnevas. I Hagi ese
1.1.Nõue ja nõude rahuldamisjärk ning nõuet tagav pandiõigus loetakse tunnustatuks, kui sellele ei vaidle nõuete kaitsmise koosolekul vastu haldur ega ükski võlausaldaja (PankrS § 103 lg2) . Nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõuet ja selle rahuldamisjärku ei saa
Tsiviilasi nr 2-08-89813
lk 3
hiljem vaidlustada, v.a. PankrS § 106 lg2 nimetatud juhul (PankrS § 105). PankrS § 106 lg1 kohaselt, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Pankrotiseaduse § 103 lg4 kohaselt loetakse kaitsmiseta tunnustatutuks pandiõigus, mis on kantud kinnistusraamatusse. Seega on PankrS § 103 lg2 ja 106 lg2 kohaselt võimalik võlausaldajal vaidlustada nõuet, nõude rahuldamisjärku ja nõuet tagavat pandiõigust. Kostja ei ole vaidlustanud hageja nõuet suurusega 86 569 000 krooni. Samuti ei ole kostja vaidlustanud hageja pandiõigust, see tähendab hagejale kuuluvat hüpoteeki hüpoteegisummaga 86569000 krooni. Nimetatud nõue ja hüpoteek on nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud ja PankrS § 105 kohaselt ei saa neid enam vaidlustada. Kostja poolt vaidlustatud ja tunnustamata on hageja nõude 86 569 000 krooni I rahuldamisjärk. Seega on vaidlustatud, kas hageja nõue suurusega 86 569 000 krooni tuleb rahuldada I või II rahuldamisjärgu nõudena.
1.2.AÕS § 325 lg4 kohaselt hüpoteek ei eelda tagatava nõude olemasolu. Hüpoteegiga on tagatud üksnes hüpoteegipidaja ja kinnisasja omaniku vahelises tagatiskokkuleppes nimetatud nõuded /AÕS §-d 325 lg1 ja 346). Järelikult on vaidluse esemeks, kas ja millises ulatuses on hageja nõue 86 569 000 krooni tagatud hüpoteegiga. Kui Hüpoteek (pandiõigus) tagab tunnustatud nõuet täies ulatuses (86 569 000 krooni), siis kuulub see nõue täies ulatuses I rahuldamisjärku. Kui nõue ei ole täies ulatuses tunnustatud hüpoteegiga tagatud, kuulub see nõue hüpoteegiga tagamata osas II rahuldamisjärku.
1.3.Kostja on vaidlustanud hageja nõude rahuldamisjärgu väites, et hageja kasuks seatud hüpoteek summas 86 569 000 krooni) ei taga täies ulatuses hageja nõudeid. Kostja on oma vastuväidetes väitnud, et Nordea Baltic Finland Plc. Loovutas laenulepingutest nr. 0932114350100 ja nr.0932ˇ1143501 tulenevad nõuded Haabresti Perespordikeskuse AS vastu AS-ile Eesti Talleks summas 82 192 216 krooni. Hüpoteek seati aga hüpoteegisummas 86 569 000 krooni. Kostja seisukoht on, et järelikult oli hüpoteek seatud 4 376 784 krooni võrra suurema kohustuse katmiseks, kui loovutatud nõue (lisa nr.3 lk2, lisa nr. 4 lk1). Järelikult tuleb kostja vastuväidet, millega ta on vaidlustanud 86 569 000 krooni suuruse summa rahuldamisjärgu, pidada pahatahtlikuks ja menetlusosaliste jaoks segadust tekitavaks 82 192 216 krooni osas, kuna ta ise möönab (nii vastuväites nõude rahuldamisjärgule kui ka 27. novembri 2008.a. märgukirjas), et ostetud põhinõude osas vaidlus puudub ja vaidlus on vaid 4 376 784 krooni rahuldamisjärgu üle. Kostja vastuväitest ei selgu, kuidas kostja on jõudnud arusaamani, et Nordea Baltic Finland PLc. Poolt hagejale loovutanud ning hüpoteegiga tagatud nõude suurus piirneb 82 192 216 krooniga. Kostja on viidanud 21. mai 2008.a. notariaalsele nõuete ja hüpoteegi loovutamise lepingule, kuid selles lepingus ei ole märgitud, et loovutatud nõude suurus piirneb 82 192 216 krooniga. Kostja ei ole avaldanud, millise lepingu punkti alusel kostja järeldab, et pankrotimenetluse tunnustatud nõuete suurus, mis hüpoteegiga tagatud on üksnes 82 192 216 krooni. II Hagejal on võlgniku vastu hüpoteegiga tagatud nõudeid 86 569 000 krooni ulatuses.
2.1.Hüpoteegiga tagatud nõuded on määratud Nordea Baltic Finland Plc. Ja võlgniku (kinnisasja omanike) vahelise kokkuleppega (AÕS § 346, 21. mai 2008.a. nõuete loovutamise leping, hüpoteegi loovutamise ja ülekandmise leping, hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise leping Lisa.nr 5) alljärgnevalt: -nõue, mis tuleneb 21.12.2006.a. võlgniku ja Nordea Baltic Finland PLc vahel sõlmitud laenulepingust nr.09321143501 (lisa 5, punkt 1.7.1.2) (isa nr 6); -nõue, mis tuleneb 30. augustil 2007.a. võlgniku ja Nordea Baltic Finland Plc vahel sõlmitud laenulepingust nr 0932114350100 (lisa 5, punkt 1.7.1.2.) (lisa nr.7);
Tsiviilasi nr 2-08-89813
lk 4
2.2.Nordea Baltic Finland Plc loovutas 21. mai 2008.a. nõuete loovutamise lepinguga hagejale hüpoteegiga tagatud järgmised nõuded: -nõue, mis tuleneb 21.12. 2006.a. võlgniku ja Nordea Baltic Finland Plc vahel sõlmitud laenulepingust 09321143501 (lisa 5, punkt 1.7.1.1); -nõue, mis tuleneb 30.08.2007.a. .a. võlgniku ja Nordea Baltic Finland Plc vahel sõlmitud laenulepingust 0932114350100 (lisa 5, punkt 1.7.1.2). Nordea Baltic Finland Plc. Poolt nõuete hagejale loovutamisel jäi hüpoteek tagama laenulepingutest nr. 09321143501 ja 0932114350100 tekkinud nõudeid (Lisa 5, punkt 2.6 ja lisa nr8, registriosa väljavõte) Täiendavalt leppisid hageja ja võlgnik kokku, et hüpoteegiga on tagatud ka nõuded, mis tulenevad hageja ja võlgniku vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest (lisa 5, punkt 2.6). Nõude loovutamise hetkel 21. mai 2008.a. oli loovutatud nõuete põhisumma 82 192 007 krooni (AS Eesti Talleks 11.09.2008.a. nõudeavalduse p.5 ja selle lisa 10 lk 7 = 523 026.65 EUR x vahetuskurss 15,6466 mille I rahuldamisjärgus rahuldamise üle tegelikult vaidlus puudub) lisa nr.9). Eelmises lõigus toodud alusel ei ole laenulepingutest tulenev nõue, mis on tõendatud laenulepingu nr.09321143501 p.6 ja p.7 (intress ja viivis) ning laenulepingu nr.0932114350100 p.6 ja7 (intress ja viivis) ning 21. mai 2008.a. lepinguga, mitte üksnes 82 192 007 krooni, vaid sellele lisanduvad viivised ja intressid. Võlgnik oli viivituses laenude tagastamisega juba enne nõude loovutamist hagejale ja alates nõude loovutamisest ei sooritanud võlgnik nimetatud lepingute järgselt hagejale ühtegi laenu põhiosa tagasimakset, intressi ega makset ega tasunud ka viivist, järelikult nõue suurenes pankroti väljakuulutamiseni. AS Eesti Talleks 11.09.2008.a. nõudeavalduse lisa 11 leheküljel nr.7 on toodud Nordea Baltic Finland Plc. –lt loovutamisega saadud laenulepingute järgsed tasumata intressid summas 1 320 668 krooni (laenuintresside arvestus, lisa nr.11). Järelikult AS-il Eesti Talleks Nordea Baltic Finland Plc.-lt 21. mai 2008.a. loovutamisega saadud laenulepingute järgsete nõuete kogusumma 82 192 007+ 5 536 545 + 1 320 668= 89 049 220 krooni, mis on igal juhul hüpoteegiga tagatud. Hageja on oma 11.09.2008.a. nõudeavalduses märkinud tagastamata laenudelt tasumata intressideks 2 844 189 krooni ja laenude põhiosalt arvestatud viiviseks kokku 23 625 961 krooni. Eelmises lõigus nimetatud summad sisalduvad nendes summades. Võlausaldajal on I rahuldamisjärgu nõue juba üksnes alusel, mis tuleneb 21. mai 2008.a. laepingus nimetatud Nordea Baltic Finland Plc.lt saadud laenulepingute põhjal tulenevast põhinõudest ja kõrvalnõuetest kokku, mistõttu on selle nõude osas täiesti asjakohatud viited PankrS §-le 114 lg1 p2 ja 3 sätestatud alustele. III Tagatise andmine on kehtiv seni, kuni see pole kehtetuks tunnistatud. Kostja on tuginenud oma vastuväidetes PankrS § 114 lg1 p2 ja 3. Mõlemal alusel saab kohus tunnistada kehtetuks tagatise andmise. Nõuete kaitsmise koosoleku toimumise hetkel ei olnud kohus tunnistanud vaidlustatud tagatise andmist kehtetuks. Nimetatud PankrS säte on toodud PankrS 6. ptk., mis reguleerib pankrotivara moodustamist ja ei saa puudutada vaidlust nõuete tunnustamise üle. PankrS § 114 sätestab tagasivõtmise, mis saab toimuma üksnes viisil, et selleks õigustatud isik esitab kohtule hagi tehingu kehtetuks tunnistamiseks. PankrS § 109 lg1 alusel tagasivõitmisel tunnistab kohus PankrS §-des 110114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Seni, kuni tehingut ei ole kehtetuks tunnistatud, on tehing kehtiv. Järelikult on nõuete kaitmise koosoleku toimumise ajal kui ka hetkel tegemist kehtiva tehinguga ja mistõttu kostja vastuväide nõuete kaitsmise koosolekul on alusetu ning hageja nõude rahuldamisjärku vaidlustatud osas tuleb tunnustada. 21. mai 2008.a. lepingu p. 2.6. kohaselt on hüpoteegiga tagatud kõik hageja nõuded võlgniku vastu, mis tulenevad hageja ja võlgniku vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest
Tsiviilasi nr 2-08-89813
lk 5
võlaõiguslikest lepingutest ning nende võimalikest lisadest ja/või muudatustest. Nimetatud lepingu punkti kohaselt on hüpoteegiga tagatud kõik hageja tunnustatud rahalised nõuded summas 132 438 411 krooni, kuna hüpoteegi summa on 86 569 000 krooni, siis kuulubki hageja nõuetest rahuldamisele I järgus 86 569 000 krooni. Hüpoteegi summat hüpoteegi loovutamisel ei muudetud ega suurendatud, ei antud uut tagatist ning ka sellel alusel on kostja viited PankrS §-le 114 lg1 p2 ja 3 asjakohatud, kuna tegemist ei olnud tagatise andmisega vaid olemasoleva tagatise loovutamisega täpselt sellisena nagu ta kohustuse tekkimisel oli seatud. Selle tagatise oli võlgnik kohustatud andma nende laenulepingute esialgsel sõlmimisel. Nordea Baltic Finland Plc.-ga, järelikult oli võlgnik kohustuse tekkimisel sellist tagatist kohustatud andma ja hagejale toimus üksnes tagatise loovutamine, mistõttu ei ole võimalik PankrS § 114 lg1 p2 kohaldada antud tagatise andmise suhtes. VÕS § 167 lg1,2,3 kohaselt nõude loovutamisel lähevad ka seaduse alusel uuele võlausaldajale üle nii tagatised kui ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile. Kokkuvõtlikult on hageja nõue tagatud hüpoteegiga (lisa nr 5 p.2.6.). Hüpoteegi rahaline suurus (hüpoteegisumma , AÕS on 86 569 000 krooni (registriosa nr.21879701, väljavõte , lisa nr. 8) Seega tuleb hageja tunnustatud nõuetest antud pankrotimenetluses I rahuldamisjärgus rahuldada nõuded summas 86 569 000 krooni. Pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded rahuldatakse esimeses järgus (PankrS § 153 lg1 p1). Hagejal on tähtaegselt esitatud, pankrotimenetluses tunnustatud hüpoteegiga tagatud nõue 86 569 000 krooni, mis on hagejal võlgniku pankrotimenetluse esimese rahuldamisjärgu nõue. Arvestades eeltoodut ja juhindudes PankrS §-st 106 lg1 palub hageja:
1.Tunnustada Haabresti Perespordikeskuse AS (pankrotis) pankrotimenetluses AS Eesti Talleks nõuet suurusega 86 569 000 krooni esimese rahuldamisjärgu nõudena.
2.Jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja on oma nõuet täpsustanud veel kirjalikult esitatud seisukohtades (tl.180-182 I kd). Nimetatud selgituses rõhutab hageja veelkord, et PankrS § 153 lg1 p1 kohaselt pandiga tagatud tähtaegselt esitatud nõuded rahuldatakse I järgus. Hageja nõue on esitatud tähtaegselt ja selles osas ei ole vaidlust. Hageja on esitanud kohtule tõendina kinnistusraamatu registriosa ärakirja koos hagiavaldusega (lisa8). Selle dokumendi kohaselt on registriossa nr.21879701 IV jakk kande nr 1 alla kantud hüpoteek summas 86 569 000 krooni hageja kasuks. Järelikult on hageja nõue pandiga tagatud ja see tuleb pandiga tagatud ulatuses rahuldada esimese järgu nõudena. PankrS § 103 lg4 kohaselt loetakse kaitsmata tunnustatuks pandiõigus, mis on kantud kinnistusraamatusse. Seega tuleb lugeda kaitsmata tunnustatuks hageja nimetatud pandiõigus, kuna see on kantud kinnistusraamatusse. Hageja pandiõigus on ka Haabresti Perespordikeskuse (pankrotis) nõuete kaitsmise koosoleku protokolli kohaselt kaitstud, kuna pandiõigust keegi ei ole vaidlustanud. Kostja vaidlustas üksnes selle, millises summas rahaliselt kuulub hageja nõue rahuldamisele esimeses rahuldamisjärgus. Hageja on juhtinud kohtu tähelepanud sellele, et Haabresti Perespordikeskuse (pankrotis) OÜ nõuete kaitsmise koosoleku protokolli klohaselt ei vaidlustanud kostja hageja nõude rahalist suurust, vaid üksnes vastuväitega, et halduril tulnuks esitada tagasivõitmise hagi. Hageja nõue on nii tunnustatud kui ka pandiga tagatud, järelikult puudub üldse õiguslik alus kostja vastuväiteks. Kuna nõude tunnustamine on piiratud menetlus (ei saa vaidlustada seda, mille kohta pole nõuete kaitsmise koosolekul esitatud vastuväidet) ja eelkõige formaliseeritud menetlus, siis puudub hetkel kostjal õigus vastuväideteks kogu mahus. Hageja leiab, et kostjal on õigus selleks vastuväiteks, mille ta esitas nõuete kaitsmise koosolekul. PankrS § 153 alusel tulnuks kostjal nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustada hageja nõude rahaline suurus, kuna
Tsiviilasi nr 2-08-89813
lk 6
seda ei ole tehtud, siis puudub hetkel võimalus hageja nõuet soovitud kujul vaidlustada, kuna hageja nõue on igal juhul kinnistusraamatusse kantud kehtiva pandiõiguse alusel pandiga tagatud (pandiõiguse vaidlustamiseks puudub õiguslik alus - PankrS § 103 lg4) ja lisaks on nõude rahaline suurus (st. ka sisu tunnustatud täies ulatuses, selliselt nagu hageja selle esitas (hagiavalduse lisa 1). Hageja leiab, et hageja rahalise nõude suuruse üle summas kokku 132 438 411 krooni, milline nõue on kaitstud, üle ei saa olla enam vaidlust.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
Kostja on oma kirjalikus vastulauses hagile 23.03.2010.a. (tl.185 – 187 I kd) märkinud järgmist:
1.Menetluse käik
1.1.Pärnu Maakohtu menetluses on AS Eesti Talleks, registrikood 10280727, edaspidi nimetatud “hageja”, hagiavaldus Celander Ehitus OÜ, registrikood 10576936, edaspidi nimetatud “kostja”, vastu Haabersti Perespordikeskuse AS (pankrotis) pankrotimenetluses nõude 86 569 000.- krooni I rahuldamisjärgu tunnustamiseks. Hageja on 12.03.2009. a. esitanud oma täiendavad seisukohad, milles palub endiselt tunnustada AS Eesti Talleks nõuet summas 86 569 000 esimeses järgus. Kostja vaidleb hageja esitatud seisukohtadele täies ulatuses vastu ning põhjendab seda alljärgnevalt.
2.Õiguslik põhjendus
2.1.Hageja on oma vastuses seisukohal, et kostja on nõustunud hageja nõude rahuldamisega summas 82 192 007.- krooni I järgu nõudena. Käesolevaga teatab kostja, et selline järeldus on väär. Kostja on oma 15.02.2009. a. vastusega selgitanud kohtule, et teoreetiliselt võib hageja nõue olla tagatud 82 192 007.- krooni ulatuses. Mingil juhul ei mõelnud kostja siinkohal hagi õigeksvõttu 82 192 007.- krooni osas.
2.2.Selline teoreetiline käsitlus kostja poolt on tingitud asjaolust, et käesoleva vaidluse esemeks on kolmandate isikute vahel sõlmitud lepingud, mille kohta on kostjal väga raske infot saada. Seega sõltub kostja teadlikkus võlgnevuse tegelikust suurusest peamiselt kolmandatest isikutest.
2.3.Kostja hinnangul on hagiavalduses toodud nõude olemasolu ja rahalise suuruse tõendamine hageja kohustus. Hageja peab tõendama, millisest suhtest tuleneb tema väidetav nõue, samuti milliste sissenõutavaks muutunud kohustuste alusel on hageja arvestanud viiviseid ja intresse ning millises ulatuses. Käesoleval juhul on hageja esitanud tabelid numbritega ilma ühegi viiteta laenulepingu punktidele, mille alusel vastav nõue võiks tekkida. Samuti esineb hageja poolt 12.03.2009. a. esitatud arvutuskäigus põhimõtteline viga, kus hageja on kõrvalnõudeid arvutanud summadelt, mis ei olnud veel sissenõutavaks muutunud. Samuti on kostja arvutanud viiviseid intressidelt, mis on VÕS kohaselt keelatud. Kostja põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
2.4.Nordea Bank Finland Plc. on hagejale nõuete loovutamise lepingu p-dega 1.7.1.1 ja
1.7.1.2.loovutatud laenulepingust nr. 09321143501 (edaspidi nimetatud “Leping I”) ja laenulepingust nr. 0932114350100 (edaspidi nimetatud “Leping II”) tulenevad nõuded Haabersti Perespordikeskuse AS-i (pankrotis) vastu.
2.5.Lepingust I ja selle lisadest tulenevalt on laenatava summa suuruseks kokku 5 154 000.- EUR. Vastavalt Lepingu I lisale nr. 3 kohustus laenusaaja laenu tagastama 105 igakuise tagasimaksena alates 22.04.2008. a., kusjuures esimese 9 tagasimakse summaks leppisid pooled kokku 21 692.- EUR. Kuivõrd võlgniku pankrot kuulutati välja 27.08.2008. a., siis oli selleks hetkeks sissenõutavaks muutunud maksimaalselt esimesed 5 tagasimakset, kokku summas 108 460.- EUR. Seega said nimetatud lepingu alusel koguneda viivised ja intressid üksnes 108 460.- EUR pealt, mitte kogu laenusumma pealt.
2.6.Lepingust II ja selle lisadest tulenevalt on laenatava summa suuruseks kokku 102 000.EUR. Vastavalt Lepingu II p-le 5 kohustus laenusaaja laenu tagastama 55 igakuise
Tsiviilasi nr 2-08-89813
lk 7
tagasimaksena alates 4 kuu möödumisest laenu väljastamise päevast. Leping II sõlmiti 30.08.2007. a. Kuivõrd võlgniku pankrot kuulutati välja 27.08.2008. a., siis võis selleks hetkeks sissenõutavaks muutunud olla maksimaalselt esimesed 12 tagasimakset, kokku summas 20 028.- EUR.
2.7.PankrS § 35 lg 1 p-st 6 tulenevalt lõpetatakse pankroti väljakuulutamisega intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. Seega on võlgnik kohustatud tasuma kõrvalnõudeid perioodi eest nõuete sissenõutavaks muutumisest kuni pankroti väljakuulutamiseni.
2.8.Lepingutest I ja II lähtuvalt võis pankroti väljakuulutamise hetkel olla sissenõutavaks muutunud maksimaalselt 128 488.- EUR ulatuses nõudeid. Seega said ka võimalikud kõrvalnõuded tekkida üksnes maksimaalselt sissenõutavaks muutunud põhisumma ehk 128 488.- EUR alusel.
2.9.Hageja on oma 12.03.2009. a. vastuses esitanud arvutuskäigu, kus on arvutanud viivist 82 192 007.- kroonilt, mis ei vasta ilmselgelt tõele. Hageja arvutused lähtuvad eeldusest, et kogu laenusumma muutus sissenõutavaks juba 21.05.2008. a. sõlmitud nõuete loovutamise lepinguga, mis on ilmselgelt väär seisukoht. Võlgnikule tekkisid kohustused Lepingutes I ja II sätestatud viisil, mitte nõuete loovutamise lepingu sõlmimise hetkest. Kostja on eeltooduga selgitanud, et maksimaalselt sai pankroti väljakuulutamise hetkeks olla sissenõutavaks muutunud üksnes 128 488.- EUR. Seega saavad kõrvalnõuded tekkida üksnes 128 488.- EUR, so ca 2 010 400 krooni alusel arvutatuna, mitte 82 192 007.- krooni alusel arvutatuna, nagu hageja seda väidab. Lähtudes eeltoodust, on hageja kõrvalnõuete arvestus ebaõige, mistõttu ei saa hageja nõue olla kuidagi hagis märgitud ulatuses. Seega ei saa kuidagi nõustuda, et hageja nõue on hagis märgitud ulatuses pandiga tagatud.
2.10.Samuti viitab kostja kohtule juba esitatud kirjale Nordea Baltic Finland Plc.-lt AS-ile Eesti Talleks, kus Nordea Baltic Finland Plc. kinnitab, et 22.05.2008. a. seisuga on Lepinguga loovutatud nõuete suuruseks koos intresside ja viivistega kokku 5 253 026,65 eurot ehk 82 192 007.- krooni. Seega on Nordea Baltic Finland Plc. kinnitanud, et loovutatud 82 192 007.- krooni sisaldab ka intressi ja viiviseid 22.05.2008. a. seisuga. Samuti on viidatud kirjas välja toodud, kui palju on kumbagi laenulepingu alusel sissenõutavaks muutunud viiviseid ja intresse. Lähtudes eeltoodust, ei saa hageja nõue olla kuidagi hagis märgitud summa. Seega ei saa kuidagi nõustuda, et hageja nõue on hagis märgitud ulatuses pandiga tagatud.
2.11.Kostja hinnangul on hageja kohustus tõendada täpselt, kui suur nõue on tal võlgniku vastu – millise kokkuleppe alusel on nõue tekkinud, millest nõue koosneb, sh kui suured on kõrvalnõuded. Samuti kohustub hageja märkima, millisest lepingust tulenevat nõuet kui suures ulatuses peab hageja hüpoteegiga tagatuks. Pankroti väljakuulutamise seisuga tuleb võlausaldajatel ära fikseerida konkreetselt millises rahuldamisjärgus soovitakse oma nõudeid tunnustada. Nimelt tagab hüpoteek ainult konkreetselt hüpoteegi kokkuleppes fikseeritud nõudeid, mitte suvalisi nõudeid. Hüpoteek ei saa tagada suuremat summat kui kokku lepitud. Juhul, kui isikul on hüpoteegist suurem nõue, nagu antud juhul leiab hageja, peab isik ära näitama, millise osa oma nõudest loeb ta hüpoteegiga tagatuks ja millist konkreetset osa nõudest hüpoteek ei taga. Kuivõrd väidetavalt on hageja nõue suurem, kui on seatud hüpoteek, siis on hageja kohustus antud asjas selgitada konkreetselt millisest kokkuleppest tulenevat nõuet ja kui suures ulatuses peab ta hüpoteegiga tagatuks. Siinkohal toome võrdluseks lihtsa näite: võlausaldaja soovib tunnustada müügilepingust tulenevat 10ne kroonist nõuet ning laenulepingust tulenevat 20-kroonist nõuet, hüpoteek on seatud ainult 25-kroonise nõude tagamiseks. Oletame, et võlausaldaja ei konkretiseeri, millist nõuet ta peab pandiga tagatuks (nagu käesoleval juhul), ja pandiga tagatud nõuet ei tunnustata, siis ei saa võlausaldaja hiljem lugeda esialgu hüpoteegi alt välja jäetud nõuet pandiga tagatud nõudeks. Vastasel korral tekib olukord, kus võlausaldaja
Tsiviilasi nr 2-08-89813
lk 8
pankrotimenetluse kestel olenevalt sellest, kuidas talle on kasulikum, omavoliliselt valib, millist nõuet ta temale sobival hetkel millisesse järku kuuluvaks peab. Seega peab nõue olema selge ja võlausaldaja peab valima pankroti väljakuulutamise seisuga, millist nõuet ta soovib tunnustada I rahuldamisjärgus ning millist nõuet II järgus. Lähtudes eeltoodust, on äärmiselt oluline vaielda selgeks, milline konkreetne nõue on hageja arvamuse kohaselt pandiga tagatud.
2.12.Käesoleval juhul on eelpoolnimetatud asjaolud arusaamatud, mistõttu on hageja nõue ebaselge. Kostja ei saa omada ligipääsu kõikidele Lepinguga I ja II seotud dokumentidele, mistõttu on kostjal raskendatud ka täpse nõudesumma kindlakstegemine. Kostja on aga veendunud, et hageja poolt nõutud 86 569 000.- kroonine nõue on käesoleval hetkel ebatäpne ning kindlasti ei kuulu selline nõudesumma rahuldamisele I järgu nõudena.
2.13.Lisaks eeltoodule ei nõustu kostja hageja vastuse p-s 1.3 tooduga, mille kohaselt on kostja nõustunud laenulepingu järgse intressinõudega summas 1 320 668.- krooni. Kostja rõhutab veelkord, et kostjal on raskendatud täpsete andmete kättesaamine vaidlusaluste võlasuhete kohta. Kostja on väljendanud oma seisukohta, mille kohaselt ei ole hageja nõue selge ega arvutuskäigud põhjendatud. Kostja kinnitab veelkord, et vaidleb vastu hageja nõudele täies ulatuses, kuivõrd kostjale ei ole üheselt arusaadav hageja nõude suurus.
2.14.Samuti peab kostja vajalikus märkida, et hageja arvutused sisaldavad viiviseid, mis on arvestatud intresside pealt. Siinkohal viitab kostja VÕS § 113 lg-le 6, mis keelab nõuda viivist intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on sama lõike lause 2 kohaselt tühine. Seega on hageja arvestanud intressid ebaõigesti, mistõttu ei saa hageja nõue olla kuidagi hagis märgitud ulatuses.
2.15.Kokkuvõtlikult märgib kostja alljärgmist. Hageja kohustus on tõendada oma nõude olemasolu, nõude konkreetset suurust, nõude tekkimise aluseid ning millised nõuded on hageja arvates tagatud hüpoteegiga. Kuivõrd käesoleval juhul puudub selgus, millisest kokkuleppest väidetav nõue tuleneb ning mis on selle väidetav suurus, siis on hageja esitatud nõue ebaselge. Hageja on hagiavalduses esitanud viivisearvutuse exceli tabelis, millest ei nähtu millise sissenõutavaks muutunud summa alusel milline viivis ja intress on arvestatud. Samuti on hageja poolt esitatud viivisearvutus sisuliselt väär, kuivõrd viivise arvutuse aluseks olev summa ei olnud pankroti väljakuulutamise hetkeks sissenõutavaks muutunud. Samuti keelab VÕS ära viivise nõudmise intresside tasumisega viivitamise korral. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole oma väidetavat nõuet tõendanud, mistõttu ei kuulu haginõue summas 86 569 000.- krooni kaitsmisele I järgu nõudena. Lähtudes eeltoodust, palub kostja jätta hageja hagiavalduse rahuldamata. Tuginedes eeltoodule ja lähtudes VÕS § 113 lg 6 p-st 1, palub kostja:
1.jätta hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata;
2.jätta menetluskulud AS Eesti Talleks Oma 29.03.2010.a. taotluses selgituses (tl.190- I kd) on kostja juhtinud kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja ongi võtnud 23.03.2010.a. kirjalikus seisukohas viisvise arvutuskäiku esitades aluseks kogu laenu jäägi summa 82 192 007 krooni, mitte aga laenu sissenõutavaks muutunud osa. Laenulepingu puhul ei saa viivisnõuet õiguskaitsevahendina kasutada maksete puhul, mis pole muutunud sissenõutavaks, ehk mille maksetähtaeg saabub tulevikus. HAGEJA KIRJALIKUD SEISUKOHAD KIRALIKUS MENETLUSES Peale asjas kirjaliku menetluse määramist 14.10.2010.a. on hageja esitanud järgmised täiendavad kirjalikud seisukohad:
1.Kostja 23.märtsi 2010.a. kirjalikus vastuses esitatud uued seisukohad tuleb jätta tähelepanuta.
Tsiviilasi nr 2-08-89813
lk 9
Hageja palub oma 16.aprillil 2010.a. kohtule esitatud kirjalikes seisukohtades toodud põhjendustel jätta tähelepanuta kostja 23.märtsi 2010.a. kirjalikus vastuses esitatud uued seisukohad tuginedes analoogiale TsMS § 45 lg-tes 1-4 toodud alustega, kuna suulise ja kirjaliku menetluse vahel ei saa olla poole õigusi ja huve kahjustavat erinevust. Suulises menetluses saanuks kindlasti poole avalduse ja seisukoha, millega ta tahab üksnes asja venitada, kõrvaldada ning jätta tähelepanuta. Põhimõtteliselt, kui asja menetlus oleks jätkunud suuliselt ja kostja oleks esitanud oma uued seisukohad kohtuistungil, oleks hageja tuginenud TsMS § 45 lg 1-4 ja palunud kostja esindaja asja arutluselt eemaldada ning tema uued ja pahatahtlikud põhjendused jätta tähelepanuta. Samad õigused peavad olema tagatud hagejale ka kirjalikus menetluses. Lisaks palun kohtul juhindudes hageja 16.aprilli 2010.a. kirjalikes seisukohtades esitatud põhjendusest ning TsMS § 45 ja § 46 toodud alustest kostja esindaja kõrvaldada antud menetlusest ja teda trahvida. Kohtul on see taotlus tänaseni lähendamata.
2.Hageja nõue summas 132 438 411 krooni ning ka hageja pandiõigus on tunnustatud. PankrS § 153 lg 1 p. 1 kohaselt pandiga tagatud, tähtaegselt esitatud nõuded rahuldatakse esimeses järgus. Hageja nõue on esitatud tähtaegselt, see on tõendatud ja sellele ei ole vastu vaieldud. Hageja nõude pandiga tagatus on tõendatud kohtule esitatud kinnistusraamatu registriosa ärakirjaga, mille kohaselt on registriossa nr. 21879701 IV jakku kande nr. 1 alla kantud hüpoteek summas 86 569 000 krooni. Järelikult on hageja nõue pandiga tagatud ja see tuleb pandiga tagatud ulatuses rahuldada esimese järgu nõudena. PankrS § 103 lg 4 kohaselt loetakse kaitsmata tunnustatuks pandiõigus, mis on kantud kinnistusraamatusse. Seega tuleb lugeda kaitsmata tunnustatuks hageja pandiõigus, kuna see on kantud kinnistusraamatusse. Kokkuvõtvalt on hageja nõue summas kokku 132 438 411 krooni antud menetluses tunnustatud. Pankrotiseaduse § 103 lg 2 alusel nõue ning nõuet tagav pandiõigus loetakse tunnustatuks, kui sellele ei vaidle nõuete kaitsmise koosolekul vastu haldur ega ükski võlausaldaja. Vastuväidet hageja nõude rahalisele suurusele ega ka pandiõigusele ei esitatud ei kirjalikult ega suuliselt - kohtule esitatud nõuete kaitsmise koosoleku protokolli alusel on AS Eesti Talleks nõue tunnustatud summas 132 438 411 krooni. Hagiavalduse lisana nr. 2 kohtule esitatud AS Haabersti Perespordikeskus (pankrotis) tunnustatud nõuete nimekirjale 28.novembrist 2008.a. on andnud allkirja ka kostja esindaja (allkiri paremal all nurgas). Järelikult on ka kostja olnud nõus nii hageja nõude rahalise suuruse kui ka pandiõiguse tunnustamisega ja sellega on ta minetanud nende vaidlustamise õiguse. Vastav vastuväide tulnuks esitada nõuete kaitsmise koosolekul ja fikseerida koosoleku protokollis. Kuna nõudeavalduses ja selle lisades on esitatud dokumendid, mis tõendavad, millest hageja nõue koosneb, siis puudub ka vajadus ja võimalus hageja tunnustatud nõude üle edaspidi vaielda. Seetõttu on täiesti alusetu kostja 23.märtsi 2010.a. kirjalikus vastuses p. 2.15 all esitatud väide. Kostja pole hageja nõude rahalist suurust seni kordagi vaidlustanud, märkides oma kirjalikus nõuete kaitsmise koosolekul esitatud vastuväites üksnes, et - “hageja I järgu nõude suhtes esineb alus tagatise andmise tagasivõitmiseks. Seetõttu vaidleb kostja hageja nõude järgule vastu ning leiab, et nõue ei kuulu kaitsmisele I järgu nõudena” ja lisaks et “hüpoteek seati 4 376 784 krooni võrra suurema kohustuse katmiseks, kui oli loovutatud nõue ja et tagatis oli antud hageja varasemalt tekkinud kohustusele, mille tekkimisel ei olnud võlgnik tagatise andmiseks kohustatud“. Need olidki lühidalt kostja ainsad vastuväited, mille põhjal tekkis vaidlus hageja nõude rahuldamisjärgu üle, mitte hageja nõude rahalise suuruse üle. Seega ei saa kostja enam menetluses edaspidi vaielda hageja nõudele täies ulatuses vastu, hageja nõude rahaline suurus on tunnustatud nõuete kaitsmise koosolekul ja kostjal ei olnud mingeid takistusi sellele koheselt vastu vaielda. Jättes hageja rahalise nõude nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustamata, on kostja minetanud õiguse vaielda juba tunnustatud hageja nõude rahalise suuruse üle. Kui kostjale polnud nõuete kaitsmise koosolekul
Tsiviilasi nr 2-08-89813
lk 10
arusaadavad hageja nõude suurus ega alused, puudusid tal siiski igasugused takistused esitada nõuete kaitsmise koosolekul vastuväide ka hageja nõude rahalise suuruse vastu. Küsimus on antud hagimenetluses üksnes selles, kas hageja poolt Nordea Bank Finland Plc. käest 21.mail 2008.a. nõude loovutamise lepinguga ostetud laenulepingute järgsed nõuded on hüpoteegiga tagatud ja millest need nõuded koosnevad. Kuna kaitstud said kõik hageja nõudeavaldusega esitatud nõuded, siis tuleb lugeda kaitstuks ka Nordea Bank Finland Plc. käest 21.mail 2008.a. nõude loovutamise lepinguga ostetud laenulepingute järgsed kõik nõuded (kuna need sisaldusid hageja nõude kogusummas). Nordea Bank Finland Plc. ning hageja vahel sõlmitud laenulepingutele nr. 09321143501 ja nr. 0932114350100 tuginedes on hageja põhinõude summa kokku 82 197 007 krooni. Nimetatud summa kuulub rahuldamisele I rahuldamisjärgus. Selle vastu ei ole ka kostja esitanud ühtegi arusaadavat vastuväidet. Seejärel on hageja kohtule tõendanud, et eelnimetatud laenuvõlalt tasumata intressi nõude summa on kokku 1 320 668 krooni (hagi lisa 11, lk 3). Ka see nõue kuulub rahuldamisele I rahuldamisjärgus, kuna intressi nõue tuleneb eelnimetatud laenulepingutest ja hüpoteegiga on tagatud kõik nõuded, mis tulenevad nendest laenulepingutest (21.mai 2008.a. hüpoteegi loovutamise lepingu p. 2.5.). Kuna laenulepingute p. 7 (1) nägi ette, et laenu tagastamisega viivitamisel on võlgnik kohustatud viivist tasuma, siis on ka viivise nõue hüpoteegiga tagatud. Kuna nõudeavalduses oli (hagi lisa 10, lk. 7) esitatud nende laenulepingute järgse põhinõude tasumisega viivitamise eest viivise nõue summas 5 536 545 krooni, siis ka see nõue on kaitstud ja selle rahalist suurust enam vaidlustada ei saa. Seega ei saa enam pidada vaidlust nendel alustel nagu soovib kostja, et milline saanuks olla viivise rahaline suurus ja milline mitte. Küsimus saab olla selles, millised nõuded hageja juba kaitstud nõudest on tagatud hüpoteegiga ja kuuluvad seetõttu rahuldamisele I rahuldamisjärgus. Hageja kaitstud nõude summas 132 438 411 krooni kaitsmisega tuleb lugeda ühtlasi kaitstuks ka selles sisalduvad ning laenulepingutest nr. 09321143501 ja nr. 0932114350100 (edaspidi Laenulepingud) tulenevad nõuded: 82 197 007 krooni põhinõue + 1 320 668 krooni intresside nõue + 5 536 545 krooni viiviste nõue, seega kokku 89 054 220 krooni. Kuna need nõuded, mis on juba tunnustatud ja mis kuuluvad rahuldamisele I rahuldamisjärgus on suuremad (kokku 89 054 220 krooni) kui neid nõudeid tagav hüpoteegi summa (86 569 000 krooni), siis ei oma tähtsust hageja I järgu nõuetena rahuldamisele kuuluvate nõuete rahuldamise järjekord. Alternatiivina esitab hageja seisukoha, et kõigepealt kuulub rahuldamisele põhinõue, seejärel intressi nõue ja seejärel viivise nõue. Hageja juhib kohtu tähelepanu sellele, et antud viivise arvestuses ei ole arvutatud viivist laenude intressidelt, mistõttu jäävad kostja vastavad tähelepanekud arusaamatuks.
3.Hageja esitatud viivise arvestus on õige. Eeltoodud põhjendustel vaidlus selle üle, kui suur on hageja viivise nõue nende laenulepingute alusel, mida ta Nordea Bank Finland Plc. käest ostis, ei oma tegelikult enam mingit tähtsust (sest viivise nõue summas 5 536 545 krooni on tunnustatud). Vaatamata sellele soovib hageja esitada veelkord selle viivise nõude põhjenduse. Laenulepingute p. 7 (1) kohaselt kui Laenusaaja ei soorita mistahes maksmisele kuuluvaid makseid tähtaegselt, kohustub ta maksma viivist võlgnetavalt summalt (v.a.intress), mitte vähem kui 25% aastas. Enne nõude ostmist ei olnud võlgnik tasunud pangale laenu põhiosa makseid eelneva 3 kuu jooksul (juba seetõttu on kostja väited ka sisuliselt valed põhinõude suuruse osas), mistõttu oli saabunud mõlema laenulepingu punktis 13 (1) a) sätestatud tagajärg ja võlausaldajal oli tekkinud õigus nõuda kogu võlgnetava summa kohest tagastamist ja võlgnikul lasus vastav kohustus. Seega olid võlausaldaja vastav õigus ning võlgniku vastav kohustus tekkinud juba 3 kuud enne 21.mai 2008.a. nõuete loovutamise lepingut. Ammugi aga tekkis see nõuete loovutamisel, sest loovutamise lepingu p. 2.3. ja p. 2.7. kohaselt läksid loovutatud nõuded hagejale üle alates hetkest, kui ta ise oli tasunud nõuete
Tsiviilasi nr 2-08-89813
lk 11
loovutajale 5 253 757,93 EUR-i (mis vastab põhinõudele 82 197 007 krooni). Kuna hageja tasus nimetatud summa ja sai seetõttu ise uueks võlausaldajaks, tekkis tal automaatselt samas summas nõudeõigus võlgniku AS Haabersti Perespordikeskuse (pankrotis) vastu. Kuna viimane ei tasunud ka edaspidi ühtegi laenulepingute järgset makset, siis oli hageja õigustatud arvestama viivist põhisummalt kogu võlgnetava perioodi, seega 97 päeva eest. Põhinõue oli muutunud sissenõutavaks ja seejuures ei ole oluline, millal hageja põhinõude esitas - viivise nõudeõigus tekkis igal juhul kohustuse tekkimise ajahetkega (kohustuse sissenõutavaks muutumisega ja hageja ning kostja jaoks muutus kohustus sissenõutavaks hiljemalt nõude ostmisega loovutamise lepingu alusel - s.o. 21.mail 2008.a.). Vastavad viivise arvestused on kohtule esitatud ja hageja jääb nende juurde. Nimetatud viivise arvestusi on kirjalikult kohtule kinnitanud ka nõudeõiguse müüja, seega esialgne võlausaldaja. Pankrotihaldur on esitanud kohtule 3 kirja (dateeritud vastavalt 05.10.2009.a., 09.10.2009.a. ja 14.10.2009.a.) – nende osas jääb hageja oma 16.aprilli 2010.a. kirjalikus seisukohas esitatud põhjenduste juurde. Hageja ei palu laenude intressidelt arvestatud viiviseid summas 1 154 570 krooni rahuldada I rahuldamisjärgus. Antud hagi ese puudutab vaidlust selle üle, mis summas hageja tunnustatud nõuetest tuleb rahuldada esimeses järgus. Kokkuvõtvalt tuleb hageja tunnustatud nõuetest antud pankrotimenetluses esimeses rahuldamisjärgus rahuldada nõuded summas 86 569 000 krooni. Pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded rahuldatakse esimeses järgus (PankrS § 153 lg 1 p 1). Hagejal on tähtaegselt esitatud, pankrotimenetluses juba tunnustatud ning hüpoteegiga tagatud nõue kokku summas 86 569 000 krooni. AS Eesti Talleks palub tunnustada nõude suurusega 86 569 000 krooni kuulumist tunnustamisele esimesse rahuldamisjärku (PankrS § 153 lg 1 p 1, § 106 lg 1) ja menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja ei ole täiendavaid seisukohti esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS
Kohus olles tutvunud toimiku kõigi materjalidega-esitatud tõenditega, menetlusosaliste esindajate poolt suuliselt ja kirjalikult esitatud seisukohtadega leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Pärnu Maakohtu 27. 08.2008.a. määrusega on välja väljakuulutatud Haabresti Perespordikeskuse OÜ pankrot. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 28.11.2008.a. Hageja ja kostja on nimetatud pankrotimenetluses võlausaldajateks. Hageja on pankrotimenetluses esitanud tähtaegselt oma nõuded võlgniku vastu kokku summas 132 428 411 krooni. Võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul on hageja nõudeid kokku ülalnimetatud summas ka tunnustatud. Nõue summas 45 869 411 krooni tunnustati II rahuldamisjärgu nõudena. Hageja hüpoteegiga tagatud nõue summas 86 569 000 krooni tunnustati samuti II järgu nõudena jäädes I järgu nõudena tunnustamata. Nõude I rahuldamisjärgus tunnustamisele vaidles vastu kostja (tl. 9-39, 40-53,54-55,56-57 I kd). Kuna hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega nõude summas 86 569 000 rahuldamisjärgule on ta esitanud PankrS § 106 lg1 alusel kohtule hagi esitatud nõude 86 569 000 krooni tunnustamiseks I järgu nõudena võlgniku pankrotimenetluses. Hagejal on võlgniku vastu hüpoteegiga tagatud nõudeid 86 569 000 krooni ulatuses, nõuete tulenemine sõlmitud lepingutest, nõuete summaline kujunemine, tagamine hüpoteegiga (märked kinnistusraamatus) on lahti kirjutatud hagiavalduses ja leidnud tõendamist hageja poolt kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega: Nõuete loovutamise lepingud, laenuleping, laenulepingu muudatuslepingud (tl.58-87 I kd); Kinnisturaamatu registriosa väljavõte, millest nähtub, et hageja nõuded on võlgniku varale seatud hüpoteegiga tagatud summas 86 569 000 krooni (tl.88-90 I kd);
Tsiviilasi nr 2-08-89813
lk 12
AS Eesti Talleksi poolt Haabresti Perespordikeskuse AS (pankrotis) pankrotihaldurile pankrotimenetluses esitatud nõudeavaldus 11.09.2008.a. koos lisadega , millest nähtub, et võlausaldaja nõude suurus kokku on olnud 132 438 411 krooni, ja selle summa hulgas on olnud ka laenude intressidelt arvestatud viivised summas 1 154 570 krooni (tl.91-103 I kd); Pankrotihalduri arvamus, millest nähtub, et tema poolt on tehtud hagejale (võlausaldajale) ettepanek oma nõude vähendamiseks laenude intressidelt arvestatud viiviste summa võrra, so. summas 1 154 570 krooni. Pärast nõudest eelnimetatud osas loobumist jääb AS Talleks nõude suuruseks I järgus 86 569 000 krooni ja teise järgu nõude suuruseks 44 714 841 krooni (tl. 205-206 I kd). Kohus uuritud tõendite alusel nõustub hageja väitega, mille kohasel kostja ei ole pankrotimenetluses nõuete kaitsmisel vaidlustanud hageja nõuet suurusega 86 569 000 krooni. Samuti ei ole kostja vaidlustanud hageja pandiõigust, see tähendab hagejale kuuluvat hüpoteeki hüpoteegisummaga 86 569 000 krooni. Nimetatud nõue ja hüpoteek on nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud ja PankrS § 105 kohaselt ei saa neid enam vaidlustada. PankrS § 105 kohaselt nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõuet ja selle rahuldamisjärku ei saa enam vaidlustada, välja arvatud sama seaduse § 106 lg nimetatud juhul. PankrS § 106 lg2 asjaolusid ei ole kohtule esitatud. Kostja poolt on vaidlustatud ja tunnustamata on hageja nõude 86 569 000 krooni I rahuldamisjärk. Seega on vaidlustatud, kas hageja nõue suurusega 86 569 000 krooni tuleb rahuldada I või II rahuldamisjärgu nõudena. Nimetatud asjaolu nähtub ka nõuete kaitsmise koosoleku protokollist (tl.27 I kd), kus on märgitud, et OÜ Celander Ehitus esindaja on esitanud vastuväite nõude rahuldamisjärgule, samas on aga tunnustatud hageja nõude suurust summas 86 569 000 krooni. PankrS § 153 alusel kuuluvad pandiga tagatud tunnustatud nõuded esimesse rahuldamisjärku. Hageja nõue on kinnistusraamatu väljavõtte ja muude hageja nõuet tõendavate tõendite alusel kehtivalt hüpoteegiga tagatud ja kuulub seega esimesse rahuldamisjärku. Kostja ei ole tõendanud vastupidist. Eeltoodu alusel on hageja nõue kostja vastu on tõendatud ja õiguslikult põhjendatud, mistõttu kuulub hageja nõue kostja vastu rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Kristel Pedassaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.