Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

XXXXXXXXXXXXXXXXX.

1(5)

Tsiviilasi nr 2-10-48588

ASJAOLUD

01.10.2010 esitas MR Harju Maakohtule enda pankrotiavalduse. 22.10.2010 määrusega võttis kohus MR’e pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Kauri R ’e. 23.11.2010 kohtuistungil võlgnik nõustus ajutise halduri aruandega.

AJUTISE HALDURI SEISUKOHT

MR (isikukood XXX) on töövõimetuspensionär, sissetulekuks on töövõimetuspension ja toetused kokku 4 920 krooni kuus. Võlgnikul on 2 tütart, vanusega 14a ja 18a. 2009. aastal tuvastati MR’el Põhja Pensioniameti otsusega püsiv töövõimetus 80% ulatuses ja 2010. aastal otsusega ulatuses. Püsiva töövõimetuse kestus kuni XXX. Võlgnik ei tööta, ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgniku suhtes algatatud 5 täitemenetlust. Võlgniku varad Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub. Võlgniku kohustused Võlad juriidilistele isikutele (v.a pangad) – 3 470 530.47 krooni; Pangalaenud – 78 620.62 krooni. Kõik kohustused kokku – 3 549 151.09 krooni. Hinnang võlgniku varalise seisundi kohta

2(5)

Tsiviilasi nr 2-10-48588 Aruande andmetest nähtub, et võlgniku võlad moodustavad 3 549 151.09 krooni, samal ajal kui reaalset vara ei ole, seega vara ei kata ka pankrotimenetluse kulusid. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi ei ole ajutine haldur aruandes välja toonud. Ajutise halduri arvamus maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on langenud kuriteo ohvriks ja tema äripartnerid kasutasid ära tema asjatundmatust liigset äripartnerite usaldamist. Uurimisorganid on võlgniku äripartnerite poolt toime pandud tegude suhtes kriminaalmenetluse lõpetanud. Maksejõuetuse põhjuseks on olemasoleva informatsiooni põhjal muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Maksejõuetuse tekkimise aeg on 2009. aasta oktoober. Kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu, leiab ajutine haldur, et MR’e pankrot tuleb välja kuulutada. Kauri Ron kohtule esitanud MR’e ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 11 tundi (tunnitasuga 1 000 krooni, s.h: - võlgnikult ja asjaomastelt instantsidelt andmete nõudmine varade ja võlgade kohta, päringute koostamine – kokku 4 tundi; - võlgnikuga vestlused, dokumentatsiooniga tutvumine, päringute tegemine ja võlgnikult selgituste saamine – kokku 3 tundi; - kohtuistungiks vajalike materjalide ettevalmistamine, päringute vastuste läbi töötamine ja ajutise halduri aruande koostamine – kokku 4 tundi. Võlgnik ei ole tasu suurusele kohtuistungil vastu vaielnud. Ajutise halduri kulutuste summa on töö aruande kohaselt 650 krooni, s.h tasulised päringud, transpordikulud (kütus), sidekulud ja bürookulud. Ajutise halduri kulule lisandub käibemaks 20 % - 130 krooni, kokku kulud 780 krooni. Võlgnik ei ole kulude suurusele kohtuistungil vastu vaielnud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

3(5)

Tsiviilasi nr 2-10-48588 pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et MR’e majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgnik on töövõimetuspensionär, vallaline, perekonnas on 14a ja 18a tütred, vara puudub, igakuine sissetulek töövõimetuspension ja toetused kokku 4 920 krooni kulub eeldatavasti perekonna jooksvateks kulutusteks. Kohustusi on MR’el 3 549 151.09 krooni eest. Eeltoodu põhjal esineb MR’e pankrotimenetluses pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks. Kuna pankrotiavaldusega on MR esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse ja ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, tulenevalt PankrS § 171 lg 11 toodud sättest, leiab kohus, et MR’e pankrot tuleb välja kuulutada. Kauri Ron andnud nõusoleku enda nimetamiseks MR’e pankrotihalduriks. Kauri Rtuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Ajutise halduri tasu ja kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Arvestades, et tulenevalt PankrS §-ist 23 lg 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ning kuna võlgnikul igasugune vara puudub, leiab kohus, et võlgnikult väljamõistetavast ajutise halduri tasust tuleb 6 200 krooni (ei sisalda sotsiaalmaksu) hüvitada riigi vahenditest. Kohus määrab MR’e võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise 15. detsembril 2010.a, algusega kell 11.00, Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas (Tartu mnt 85, Tallinn) saalis nr

4(5)

Tsiviilasi nr 2-10-48588 Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri.

Hannes Olev Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.