Võlaõigus › Võõrandamislepingud

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

ekspertiis) on käesoleval juhul käsitletav neile tekkinud kahjuna, sest see ekspertiis andis hinnangu elamu varjatud puudustele ning nende iseloomule. Kohtumenetluses korraldatud ehitustehnilise ekspertiisi käigus on selgunud asjaolu, et elamu väliskanalisatsiooni vale konstruktsiooni tõttu ei ole võimalik välistada kanalisatsiooni poolt elamusse reovee juhtimist muidu, kui elamu keldris olev kanalisatsioonisõlm tuleb viia kõrgemale. See tähendab, et elamu keldris asuvat sauna ei saa kasutada. Hagejad ostsid vaidlusaluse elamu just sellepärast, et selles oli saun. Seega nõuavad hagejad kahjuhüvitisena ka osade sauna ümberehitustööde maksumuse hüvitamist. Hagejad on õigustatud nõudma viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, s.o alates maja üleandmise päevale 7.07.2007 järgnevast päevast seaduses kehtestatud määras. Viivis on arvestatud 363 066 krooni 91 senti perioodil 8.07.2007-31.03.2008, viivise määr 11% aastas, päevas 109 krooni 42 senti, 268 päeva eest. Perioodil 1.04.-30.06.2008 summalt 373 506 krooni 91 senti, viivise määr 11% aastas ja perioodil 1.07.-31.12.2008 viivise määr 9,5% aastas ja 1.01.2009-1.05.2010 viivise määr 8% aastas. Kokku paluvad hagejad mõista välja viivise kuni 1.05.2010 kogusummas 97 081 krooni 12 senti. Hagejad paluvad mõista kostjatelt välja kahjuhüvitis 373 506 krooni 91 senti, viivis kuni kohtuotsuse tegemiseni 97 081 krooni 12 senti ja alates otsuse tegemisest viivis iga viivitatud päeva eest, arvestatuna põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud suuruses kuni nõude kohase täitmiseni. Kostjate vastuväited

liitekohast. Seega katuselekke probleem oli hagejatel teada ja sellest tulenevalt ei saa neil kostjate vastu olla mingeid nõudeid, kuivõrd tegemist ei ole varjatud puudusega. See, et kanalisatsioon ei tööta, ei ole millegagi tõendatud. Samuti puuduvad tõendid, et kostjad oleksid teadlikud sellest, milline on kanalisatsioonitoru langus, mistõttu nad ei saa ka olla vastutavad vastavast asjaolust mitteteatamise eest. Kanalisatsioon on 14 a vältel toiminud. Ka esitatud ekspertiisiaktis ei ole ekspert suutnud veenvalt põhjendada, et väikesed ummistused oleksid just väikese kalde tõttu tekkinud. Ekspert märgib, et ”väikese kalde tõttu tõenäoliselt tekib kanalisatsioonitorus sete ja toru ummistub”. Ummistusi võib tekitada ka mitteettenähtud esemete sisestamine kanalisatsiooni. Hagejad on tõenäoliselt ise ummistused põhjustanud, juhul kui väide ummistuste olemasolu kohta üldse tõendamist leiab. Ekspert rõhutas, et ehitatud krundisisene kanalisatsioonitorustik läbimõõduga 150 mm töötab, sest arvestades toru jämedusega on toru 50 mm ulatuses avatud. Ekspert möönis ainsa puudusena, et antud juhul ei toimu torustiku isepuhastumist setetest ja vajalik on perioodiline torustiku läbipesu. Torustiku läbipesu, mida äärmisel juhul võiks käsitleda ainsa hagejate kahjuna võrreldes sellega, kui kanalisatsiooni kalle oleks õige, hind ei ole vaieldamatult proportsionaalne hagejate nõudega hüvitada sauna tõstmine keldrikorruselt esimesele korrusele. Hagi on suunatud kostjate arvel alusetule rikastumisele ega ole kooskõlas kahju hüvitamise regulatsiooniga isegi juhul, kui kahju ja kostjate vastutus selle eest leiaks tuvastamist. Kostjad poleks saanud kuidagi ette näha, et nad peavad hüvitama hagejatele sauna ümberehitamise maksumuse selle ümbertõstmise läbi keldrikorruselt esimesele korrusele. Hagejad saaksid äärmisel juhul nõuda torustiku perioodilise läbipesu hüvitamist. Võrreldes hagejate nägemusega, tunduks mõistliku lahendusena isegi ülepumpla rajamine ja selle kompenseerimise nõudmine. Hagejate poolt soovitava vastava ümberehituse jaoks, mille käigus saun keldrikorrusel lammutatakse ja ehitatakse esimesele korrusele, on vajalik ehitusloa olemasolu. Ehitusloa eelduseks on omakorda projekt, mida hagejatel samuti ilmselgelt pole, millest omakorda tulenevalt ei ole selge, kas esitatud hinnakalkulatsioon üldse tegelikkusele vastab. Hagejad soovivad saada endale kostjate arvelt uue katuse täies ulatuses, kuigi leke on vaid garaaži ja elamu liitekohal. Seega teoreetiliselt oleksid saanud hagejad nõuda vaid lekke parandamise kulude hüvitamist ja sedagi vaid juhul, kui kostjad poleks märgitud asjaolust hagejaid informeerinud. Kui kinnistul asuval elamul oleks olnud uus katus, tuletõkkeuksed jne, siis oleks kinnistu hind olnud kõrgem kui lepingus kokkulepitud 1 700 000 krooni. Vaidlusalusel objektil ei esine mitte ühtegi sellist puudust, mida ei võiks tavapäraselt analoogse vanusega ja analoogsel ajal ehitatud hoone juures esineda. Puudusega oleks tegemist siis, kui lepingu eseme kasutamine võrreldes analoogsetega oleks oluliselt piiratud, s.t kanalisatsioon näiteks üldse ei töötaks. Kostjate vastuhagi

kokku 428 000 krooni. Antud juhul on viivis ületanud põhivõlgnevuse, kuid arvestades hagejate esitatud nõuet ja käitumise pahatahtlikust, samuti asjaolu, et kostjate jaoks on 50 000 oluline summa, mille saamisega olid kostjad 7.12.2007 arvestanud, siis peavad kostjad põhjendatuks nõuda hagejatelt välja viivis täies ulatuses. Kostjatel on märgitud põhjusel jäänud lõpetamata enda elamu remont ja parendamine, mistõttu kannatab kostjate elukvaliteet. Hagejate vastuväited vastuhagile

Kohus määras asjas ehitustehnilise ekspertiisi ja eksperdi arvamuse kohaselt on vaidlusaluse elamu eterniidist katusekattel kinnitopitud plaatide vahed oluliselt suuremad, sest plaatide aluskonstruktsioon (sarikad) on läbi vajunud, mille tõttu katus ei ole enam sirge. Katusekonstruktsiooni läbivajumise põhjuseks on pennide puudumine abihoone (garaaži) katusel ja elamu ebakorrektselt tehtud sarikate jätkud. Ilma aluskatteta ehitatud eterniidist katusekatete puuduseks on see, et vastu eterniitplaatide paigalduse suunda puhuva tugeva tuule suuna korral satub vesi või lumi elamu lae soojustusele ja garaaži raudbetoonist laele. Olulist viga see laekonstruktsioonile ei avalda, sest need pööningud on hõreda katusekatte tõttu hästi tuulutatud ja konstruktsioonid kuivavad kiiresti. Katusekatte eterniitplaatide vale paigutuse tõttu ei lühene katuse kasutusaeg. Katusekatte valesti paigutamine ei ole kõrvaldatav muul viisil kui katuse vahetus. Praegusel ajal ei ole enam asbesti sisaldavat eterniiti lubatud kasutada ja soovitatakse välja vahetada olemasolevad asbesti sisaldavad eterniidist katusekatted. Peale selle on vaja enne katusekatte vahetamist paigaldada puuduvad pennid ja tugevdada sarikate jätkud. Asbesti sisaldavate katusekatete tavapäraseks elueaks on 30.a. Antud ehituslik puudus oli silmaga märgatav ostueelsel ülevaatusel ja katusekatte olukord on halvenenud pärast 1993.a seoses sarikate läbivajumisega. Hageja II poolt kohtuistungil vande all antud ütlustest nähtub, et maja ülevaatusel oli juttu katuse seisukorrast ja kostja väitis, et mõnikord tugeva tuulega ja vihmaga laseb katus maja ja garaaži liitekohast läbi. Hageja I poolt kohtuistungil vande all antud ütluste kohaselt, kui enne ostmist käidi maja üle vaatamas oli jutt, et katus laseb ühest kohast läbi, aga see probleem oli lahendatav. Maja ostmisel ei olnud plaan katus välja vahetada. Maja katus laseb läbi maja ja garaaži liitekoha juurest, ta on garaaži pööningul märgi loikusid näinud, maja pööningul ta käinud ei ole. Kostja I poolt kohtuistungil vande all antud ütluste kohaselt oli katusest ostjaga juttu, tema ütles, et garaaži katuselt tuiskab sisse, oli juttu, et kui järgmine kord tulevad maja vaatama, võtavad katuse spetsialisti kaasa, aga ei võtnud. Tunnistaja K. K. ütluste järgi maja ülevaatusel oli juttu, et katus vajab vahetust ja seda ütles ostja hageja II, oli jutt, et katus on ära vajunud ja võimalikust väljavahetamisest; tunnistaja ei olnud teadlik, et maja katus laseb läbi. Poolte vande all antud ütlustest nähtub, et kostjad informeerisid hagejaid katuse läbijooksust maja ja garaaži liitekohas ning tunnistaja ütlustest nähtub, et ostja hageja II nägi, et katus on vajunud ja sai ka aru, et katus vajab väljavahetamist. Hageja poolt kohtule esitatud spetsialisti arvamuse p 4.21 kohaselt laseb garaaži ja maja liitekohas katus läbi. Kohtu poolt määratud eksperdi arvamuse kohaselt vaadates elamu-abihoone (garaaži) katusekatet pööningult, on nähtavad eterniitplaatide vahed, mis on osaliselt horisontaal- ja vertikaaltasapinnas tihendatud porolooni ja muude käepäraste tihendusmaterjalidega. Seega ei kuulu kahjuna kogu katuse väljavahetamise maksumus 196 911 krooni 96 senti rahuldamisele. Tegemist ei ole puudusega, mida hagejad maja ülevaatusel ei näinud ja millest neid ei informeeritud. Kohtu poolt määratud eksperdi arvamuse kohaselt on elamu puidust akende vahetamisel plastikakendega paigaldatud elamu lõunapoolsel otsal kahel aknal projektijärgsete puidust piirlaudade asemele ebaõiged piirlauad, akende piirlaudadeks oli projektijärgselt ette nähtud puidust piirlauad, ühel aknal on plastikust piirdelaud ja teisel pressitud papist piirdelaud. Kostja I poolt kohtuistungil vande all antud ütluste kohaselt kui vahetati aknad, siis osad piirdelauad pandi uued, osad vahetas kostja ise, osad kostja sõber, osadele akendele pandi uued ja osadele vanad piirdeliistud, vaidlusalused liistud lasi kostja vahetada. 2 akna piirdeliistud ei ole kinnistu ja sellel paikneva elamu ostmisel sellised VÕS § 217 lg 2 p-s 2 nimetatud puudused, mis takistavad asja sihipäraselt, s.o elamuna kasutamast ja teevad elamu lepingutingimustele mittevastavaks ning hagejad ostsid kasutatud asja sellisena nagu ta on. Seega akna piirdelaudade vahetamise kulu 2880 krooni rahuldamisele ei kuulu. Kohtu poolt määratud eksperdi arvamuse kohaselt on krundisisene kanalisatsioon ehitatud ebaõige kaldega, torustiku kalle peab olema kaev I poole kaldega 5 mm 1m kohta. Seega peaks olema kaevu 1 suubuva toru põhi 100 mm madalam, kui kaevust 2 väljuva toru põhi. Ehitatud krundisisene

kanalisatsioonitorustik läbimõõduga 150 mm töötab, sest arvestades toru jämedusega 150 mm, on toru 50 mm ulatuses avatud. Ei toimu torustiku isepuhastumist setetest. Vajalik perioodiline torustiku läbipesu. Olemasolevate kaevude kasutamisel ei ole võimalik isevoolset väliskanalisatsiooni ümber ehitada, sest seda piirab kaevust 1 väljuva magistraaltoru kõrgus. Seega on tõendatud, et väline kanalisatsioon küll töötab, aga ei toimu torustiku isepuhastumist setetest ja vajalik on torustiku perioodiline läbipesu. Elamusisese kanalisatsiooni oluliseks veaks on kanalisatsiooni tuulutuse puudumine, mille tõttu WC kasutamisel torustikus tekkinud alarõhu tõttu tõmmatakse kraanikausside haisulukud tühjaks ja kraanikaussidest hakkab levima reovee lõhn. Kõige halvem olukord tekib soklikorrusele projektiväliselt ehitatud saunas, kus kanalisatsiooni välistrassi ummistuse korral hakkab põranda trapist valguma vesi sauna ja soklikorruse põrandale. Kanalisatsioonisüsteemi vead ei ole tekkinud elamu ekspluatatsiooni käigus. Need on kõik ehituslikud vead, mis olid olemas elamu kasutusele võtmisel kaasa arvatud elamu keldrisse (sauna) paigaldatud trapp. Krundisisene kanalisatsioon on ehitatud vale kaldega, mille tõttu ei toimu kanalisatsiooni torustiku setetest isepuhastust. Krundisisese kanalisatsioonitorustiku ummistuse korral saab reovesi tungida elamu keldrisse projektiväliselt ehitatud sauna trapi kaudu. Kanalisatsioonitorustikku ei ole ka võimalik isevoolsena ümber ehitada, arvestades elamusse paigaldatud torustike ja magistraaltorustike kõrgustega. Kanalisatsiooni puuduse puhul on tegemist puudusega, mis takistab asja sihtotstarbeliselt, s.o elamuna kasutada. VÕS § 220 lg 3 puhul tuleb eristada tavapärasel ülevaatamisel avastatavaid puudusi niinimetatud varjatud puudustest, s.o lepingutingimustele mittevastavusest, mida ostja ei võinuks avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Kanalisatsiooni puuduse puhul on tegemist puudusega, mida ostjad ei oleks saanud tavalist hoolsust rakendades asja ülevaatusel avastada. Kostjad väitsid kohtuistungil, et nemad ei teadnud, et väline kanalisatsioon on vale kaldega ja kanalisatsioon toimis. Ajal, mil nemad seal elasid, oli kaks korda kanalisatsiooni ummistus. Üks kord kallas kostja ise wc potist alla midagi, mida poleks tohtinud valada ja teine kord on ummistuse põhjus teadmata. Maja ehitas Pärivere sovhoos ja hagejad said maja nii, et vaja oli teha siseviimistlus. Hagejate väitel peale kinnistu ostmist sügisel 2007.a ujutas kanalisatsioon elamu keldrikorruse kolm korda reoveega üle. Kohtu määratud eksperdi arvamuse kohaselt keldrisse projektiväliselt ehitatud sauna puidust seinalaudise alumistel otstel on näha niiskuskahjustuse jäljed, kuid need ei ole tõenäoliselt tekkinud kanalisatsiooni ummistusest, vaid ehitus- ja kasutustingimustest tingitud niiskusest. Eksperdi poolt kohtuistungil antud arvamuse kohaselt on reovee üleujutused ettearvamatud, kõik oleneb sellest, millises olukorras on väliskanalisatsioon, antud maja soklikorruse üleujutused on võimalikud, kõik oleneb trassi hooldusest, ka alevi trassi ummistused võivad üleujutusi tekitada. Kui trass on korralikult hooldatud, siis võib aastaid üleujutust mitte tekkida. Ummistuse korral tuleb trass kas survepesuriga läbi puhuda või läbi lükata. Lahendus oleks ülepumpla. Lihtsam lahendus oleks tõsta põrandat kuni 30 cm, millega seoses tõuseks sauna trapi kõrgus. Seega on asjas tõendatud, et kanalisatsioon küll töötab, aga kostjad ei ole hagejaid informeerinud kanalisatsiooni puudustest, mis toovad hagejatele aeg-ajalt kaasa täiendavaid kulutusi. Kuna kostjad elasid antud elamus enda sõnade kohaselt 15 aastat, siis pidid nad samuti kanalisatsiooni korrashoiuks täiendavaid töid (näit. survepesu või läbilükkamine) ja kulutusi tegema ja pole usutav, et nad seda ei teinud. Hageja poolt kohtule esitatud spetsialisti V. K. kirjaliku arvamuse kohaselt on krundisisene kanalisatsioonitorustik läbimõõduga 150 mm kuni ühistrassini pidevalt umbes. Varemmõõdetu põhjal on kalle ca 7 cm ca 20 m peale, mis ei ole piisav. Soovituslik on miinimumlang 6 mm meetrile. Väikese kalde tõttu tõenäoliselt tekib kanalisatsioonitorus sete ja torustik ummistub. Keldris kanalisatsioonipüstik ummistub. Püstik on paigaldatud üksikutest poognatest, millel igaühel on suur sisetakistus. Püstikul puudub puhastusluuk.

Sauna ehitas kostja I keldrikorrusele ise. Eksperdi poolt kohtuistungil antud arvamuse kohaselt probleemid kanalisatsiooniga on seoses sauna ehitusega keldrisse, mis ei ole projektis ette nähtud. Kui saun viia esimesele korrusele, muutub olukord paremaks, aga sellega võivad tekkida uued probleemid. Kui ühte võõrast elementi hakatakse arendama, siis võib olla vajadus ümber ehitada maja elekter, kanalisatsioon. Samuti on vaja ehituseks ehitusluba. Oluliselt odavamad on ülepumplad, mis võiks koos tööga maksma minna 5000-10 000 krooni. Kui sauna poleks keldris, poleks majal viga midagi. Kui sauna äravool viia otse kaevu, siis see hoiaks ka probleemi ära. Hageja nõue välise kanalisatsiooni uuendamise eest on 36 960 krooni, majasisese kanalisatsiooni uuendamise eest 67 200 krooni ja sauna ümberehitamise eest 74 115 krooni, seega kokku 178 275 krooni. Sellises suuruses nõude rahuldamine ei ole põhjendatud, arvestades, et kanalisatsioon töötab, kuid on selliste puudustega, mis nõuab hagejatelt aeg-ajalt täiendavaid lisakulutusi. Hagejate poolt nõutud kanalisatsiooni uuendamisest üksi ei piisa puuduse kõrvaldamiseks. See, kas hagejate poolt nõutud sauna ehitamine I korrusele on üldse võimalik, ei ole asjas üheselt selge. VÕS § 127 lg 3 järgi peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, v.a juhul, kui kahju tekitati tahtlikult v. raske hooletuse tõttu. Sauna üleviimist I korrusele ei saanud kostjad ette näha. Samas on kanalisatsiooni puuduse eksperdi poolt kohtuistungil antud arvamuse kohaselt põhjustanud just kostjate poolt projektivälise sauna ehitamine keldrikorrusele. Eksperdi poolt on nimetatud erinevaid odavamaid variante kanalisatsiooni puuduste kõrvaldamiseks (s.h trassi survepesu, mis peaks toimuma teatud ajavahemiku järel; ülepumpla; sauna põranda tõstmine; sauna äravoolu viimine otse kaevu) ja ostjad ostsid kinnistu, millel asuv elamu ei olnud uus. Seega ka kanalisatsioonisüsteem ei olnud uus, vaid kasutatud. VÕS § 127 lg 5 järgi kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, v.a juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. TsMS § 233 lg 1 järgi kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumise kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Põhjendatud kahjuhüvitis on 50% hageja poolt nõutud välise ja majasisese kanalisatsiooni vahetuse maksumusest s.o 36 960 + 67 200 =104 160 : 2 = 52 080 krooni + 10% sauna ümberehituse maksumusest, s.o 7411 krooni 50 senti. Seega kokku 59 491 krooni 50 senti (52 080 + 7411,50). Arvestades, et hageja nõuab kahjuna ka spetsialisti arvamuse maksumust 9440 krooni ja et enamuses kahjunõuded ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele, kuulub kostjatelt kahjuna väljamõistmisele 1/4 spetsialisti arvamuse maksumusest s.o 2360 krooni vastavalt VÕS § 128 lg-le 3 (hüvitis kahju kindlaks tegemiseks). Kulud kahju kindlakstegemiseks hõlmavad mõistlikke eksperdikulusid, hindamaks kahju suurust või seda, kas ja kui suures ulatuses on kahju väidetava kahju tekitaja poolt tekitatud. Samuti kulud asja lepingutingimustele mittevastavuse kindlakstegemiseks. Ka kanalisatsiooni puuduse tuvastamiseks pidi spetsialist elamu üle vaatama ja arvamuse andma. VÕS § 220 lg-te 1 ja 3 kohaselt on müüja vastutuse eelduseks siiski ostja poolt müüjale puudustest teatamine mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puuduse avastas või avastama pidi. Hagejad on kostjatele teatanud asja puudustest kirjalikult 4.12.2007 ja nimetanud puudustena, et elamu kanalisatsioonisüsteem ei ole töökorras, elamu katuse osas esinevad ehituslikud puudujäägid ja katus laseb läbi ning elamu keskküttesüsteemi osas esinevad konstruktsioonilised puudused. Hagejate väitel said nad puudustest teada sügisel, kui kanalisatsioon oli majja 3 korda solgivett sisse ajanud ja hageja kutsus kohale asjatundjad. Samuti sügisel, kui vihma sadas, said nad teada, et katus laseb läbi ja eluruumide pealne pööning oli vihmade ajal üle ujutatud ning keskküttesüsteemis puudusid

reguleerimiskraanid, mis ei võimaldanud reguleerida tubade soojust ja mõned toad olid üleköetud ja mõned alaköetud. Hagejad on teavitanud kostjaid puudustest tähtaegselt. Puuduste avastamise aeg oli sügis 2007.a, s.o september kuni oktoober 2007, kui algas kütteperiood ja vihmased ilmad + konsulteerimine spetsialistidega ja kirjalik teade kostjatele 4.12.2007. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kokku on põhjendatud hageja kahjunõue 61 851 krooni 50 senti (59 491,50 + 2360). Kostjad on vastuhagis esitanud kinnistu eest tasumata summa 50 000 krooni nõudes + viivis 500 krooni päevas alates 8.12.2007 (ostu-müügihind pidi olema tasutud 7.12.2007). Hagejad on kahju hüvitamise nõude kostjatele esitanud ja kostjate 50 000 krooni nõude tasaarvestanud 11.03.2008. Viivisenõue perioodi 8.12.2007-11.03.2008 eest, s.o 94 päeva eest summas 47 000 krooni (94 x 500). Hagejad on taotlenud viivise vähendamist. VÕS § 113 lg 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 järgi kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. Kohus pidas põhjendatuks vastavalt VÕS § 162 lg-le 1 vähendada viivist 3⁄4 võrra, kuna tasumisele kuuluv viivise määr 1% tasumisele kuuluvast summast on ebamõistlikult suur. Hagejad on põhilise osa ostu- ja müügihinnast tasunud ja nõude osas, mis on tasumata, on vaidlus seoses hagejate poolse kahjunõudega ja tasaarvestusega. Kostjad ei ole tõendanud, et neile on 50 000 krooni tasumata jätmisega kahju tekkinud. Põhjendatud viivis on 0,25% päevas, s.o 125 krooni päevas ja perioodi 8.12.2007-11.03.2008 eest 11 750 krooni. Tasaarvestuseks on oluline see, et tasaarvestuse pooltel on kohustus maksta teineteisele rahasumma ja tasaarvestataval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvetuse tulemusena lõpevad pooltevahelised vastastikused nõuded kattuvas ulatuses, kui tasaarvestuse materiaalõiguslikud eeldused on täidetud. VÕS § 197 lg 2 järgi lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Tasaarvestuseks piisab VÕS § 198 kohaselt ühe poole avaldusest ja kohus saab kontrollida, kas pool, kes väidab, et ta tegi tasaarvestuse, on seda teinud, ja seejärel kontrollida, kas tasaarvestuse teinud poolel oli nõue, mida tasa arvestada. VÕS § 200 lg 4 järgi puudus keeld tasaarvestuseks osas, milles hageja nõue on tõendatud ja põhjendatud. Seega on kostja põhinõue 50 000 krooni tasaarvestatud hageja nõudega samas summas 11.03.2008 ja vastuhagi põhinõudes rahuldamisele ei kuulu. Vastuhagi kuulub rahuldamisele viivisenõudes 11 750 krooni. Hageja põhinõue on põhjendatud 11 851,50 krooni (61 851,50 – 50 000) + viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 1.04.2008. Põhjendatud ei ole viivisenõue alates kinnistu üleandmisest, kuna kahjunõude rahalisest suurusest teatasid hagejad kostjatele esimest korda kirjaga 11.03.2008 ja palusid nõue tasuda hiljemalt 31.03.2008. VÕS § 82 lg 3 järgi kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Kostjad ei saanudki enne nõude esitamist teada kahjust ja kahju suurusest ja ei pidanudki seda enne tasuma. Viivis perioodil 1.04.2008-13.05.2010, s.o kohtuotsuse tegemise kuupäev, on summas 2178 krooni. Perioodil 1.04.-30.06.2008 11% aastas 11 851,50 kroonist 1303,66 krooni, päevas 3,57 krooni, 91 päeva eest 324,87 krooni. Perioodil 1.07.-31.12.2008 9,5% aastas 11 851,50 kroonist 1125,89 krooni, päevas 3,08 krooni, 182 päeva eest 560,56 krooni. Perioodil 1.01.2009-13.05.2010 8% aastas

11 851,50 kroonist 948,12 krooni, päevas 2,59 krooni, 1 aasta ja 133 päeva eest 1292,59 krooni (948,12+344,47). Kuna hageja põhinõue on põhjendatud 11 851 krooni 50 senti ja viivis 2178 krooni ulatuses ning vastuhagis on põhjendatud viivisenõue 11 750 krooni, siis kohus omal algatusel tasaarvestas nõuded ja tasaarvestuse tulemusel lõppevad poolte kohustused kattuvas osas. Seega kohus mõistis kohtuotsusega välja vaid summa, mida pool on kohustatud maksma pärast nõuete tasaarvestamist. Põhihagi kuulub rahuldamisele kahjuhüvitise nõudes 101 krooni 50 senti (11 851,50-11 750) ja viivis 2178 krooni. Vastuhagi rahuldamisele ei kuulu. Samuti kuulub väljamõistmisele edasine viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Seaduses sätestatud määras viivisenõude vähendamiseks VÕS § 162 lg-s 1 sätestatud alused puuduvad. Hagejate apellatsioonkaebus

müügitehingu sõlmimisel teavitanud. Hagejad vaidlustavad otsuse osas, millega maakohus rahuldas kostjate vastuhagi viivise osas 11 750 krooni. Kuna hagejad olid õigustatud keelduma oma kohustuse täitmisest, siis ei olnud nad ka viivituses kohustuse täitmisega ning puudub alus arvestada neilt viivist kohustuse täitmisega viivitamise eest. Kostjate vastuapellatsioonkaebus

Eeltoodust tulenevalt kuulub hagejate poolt muuhulgas apellatsioonkaebuses esitatud viivise nõue rahuldamata jätmisele ja rahuldamisele kuulub üksnes kostjate vastav viivise nõue. Vastused apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebusele

Poolte vande all antud seletustest nähtuvalt olid kostjad informeerinud hagejaid katuse läbijooksust maja ja garaaži liitekohast, et maja ülevaatamisel oli katuse seisukorrast juttu. Katuse väljavahetamisest oli tunnistaja K. K. ütlustel maja ülevaatusel juttu ja et katus on ära vajunud ning seda nägi hageja II ja sai aru, et katus vajab väljavahetamist. Seega leidis tõendamist, et katuse puhul ei ole tegemist puudusega, mida hagejad maja ülevaatusel ei näinud ja millest neid ei informeeritud. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. TsMS § 171 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud apellantide enda kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Ulvi Loonurm

Ele Liiv

Reet Allikvere

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.