Tsiviilasi nr: 2-05-18655
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.11.2010.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-05-18655
Tsiviilasi
Heikki-Tapani Vartiaineni hagi Helbe Vahenõmme vastu rahalises nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.05.2010.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
709 022 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Heikki-Tapani Vartiaineni apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Heikki-Tapani Vartiainen (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht: XXXXXXX XXXX, aadress: XXXXX XXXXXXXXX,
XXXXX XXXXXXXXX), tehinguline esindaja advokaat Üllar Aedna; Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Helbe Vahenõmm (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht: XXXXXXX XXXX, aadress: XXXXXXX XXXX,
XXXXXXXX), tehinguline esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi
Kohtuistungi toimumise aeg
15.10.2010. a.
Istungil osalenud isikud
Hageja Heikki Tapani Vartiainen, hageja tehingulised esindajad vandeadvokaat Üllar Aedna ja vandeadvokaat Tõnu Tuulas, kostja tehingulised esindajad Aivar Vahenõmm ja vandeadvokaat Andres Lusmägi
1(5)
Tsiviilasi nr: 2-05-18655
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-05-18655 püstitamisega. Lisaks ei ole hageja esile toonud, et ehitis oli valla loa alusel õiguslikul alusel püstitatud, see välistanuks ehitise muutumise kinnisasja oluliseks osaks ning hageja kulutuste hüvitamise nõude. Maakohus leidis, et VÕS § 1042 alusel kostjalt kulutuste hüvitamise nõude eeldused olid täitmata: hageja tehtud kulutused ei ole vaadeldavad kostja esemele õigusliku aluseta tehtud kostjale vajalike või kasulike kulutustena ning kostja ei ole kulutuste tõttu hageja arvel rikastunud. Tulenevalt kulutuste tegemise ajal kehtinud AÕS § 138 sätetest muutus hageja poolt ehitamise käigus paigaldatud materjal maatüki oluliseks osaks kostjast sõltumata. Samuti kostjast sõltumatult muutus ehitusloata ja maakasutusõiguseta ehitis hiljemalt maa kinnistusraamatusse kandmisest maatüki oluliseks osaks AÕSRS § 14 lg 1 alusel. Maatüki omanikuks ei olnud aga kulutuste tegemise ja materjali maatüki osaks muutumise ajal kostja ja seda teadis ka hageja. Kuni maareformi seaduse alusel maa tagastamiseni oli maa riigi omandis (maareformi seaduse § 31 lg 2). Kuusalu vallavalitsuse 13.08.2004 korraldusest nähtuvalt kuulus Kuusalu vallas Allika ja Põhja külas maakasutusõigus kuni kostja maa omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseni Kuusalu vallale. Seega ei saanud hagejal kulutuste tegemise ajal olla arusaamist, et ta teeb kulutusi kostja esemele. Esialgselt kohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt oli hageja ise kulutuste tegemise ajal vastupidisel arvamusel: hageja teada oli tal kostjaga kehtiv lepinguline suhe ning hageja tegutses eesmärgiga rajada endale eluase. Tehtud kulutuste kvalifitseerimine kostja esemele õigusliku aluseta tehtud kulutusteks toimus alles kohtumenetluse käigus. Apellatsioonkaebus
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-05-18655 osaks, sest see on eemaldatav. Sellist järeldust põhistas kostja menetluse käigus esitatud spetsialisti arvamusega, milles leitakse, et konkreetne ehitis on lihtsasti teisaldatav (vt t II kd lk 64). Maakohtu otsusest võib tuletada, et maakohus leidis, et ehitis ühendati maatükiga viisil, mille tagajärjel peaks ehitis ja rajatised muutuma maatüki olulisteks osadeks. Samas ei ole maakohus selgelt vastavasisulist seisukohta kujundanud, samuti ei ole maakohus esitanud põhjendusi, millest lähtuvalt maakohus sellise järelduseni jõudis. Samuti ei ole maakohus sellise järelduse tegemisel hinnanud tõendeid, sh viidatud spetsialisti arvamust. Asja uue arutamise käigus tuleb maakohtul kujundada seisukoht küsimuses, kas hageja tegi maatüki suhtes, mis kostjale tagastati, kulutusi, mille tagajärjel ehitised ja rajatised ühendati maatükiga viisil, mille tagajärjel saaks neid lugeda maatüki olulisteks osadeks. Sellise hinnangu andmisel tuleb maakohtul võtta seisukoht kõikide ehitiste ja rajatiste osas eraldi ning seisukoha kujundamisel tuleb hinnata kõiki asjakohaseid tõendeid.
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-05-18655 selle ajahetke seisuga, millal kinnisasi kostja nimele kinnistati. Sellekohaseid tõendeid käesoleva tsiviilasja menetluse käigus kohtule esitatud ei ole. Seetõttu tuleb maakohtul teha asja uue arutamise käigus pooltele ettepanek esitada kohtule tõendid, mille alusel eespool nimetatud väärtuste diferentsi hinnata saaks.
Ulvi Loonurm
Kaupo Paal
Malle Seppik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.