Nõrkvoolu Projekt OÜ hagi AS Pristis vastu võla nõudes ja AS Pristis vastuhagi Nõrkvoolu Projekt OÜ ja Nõrkvoolu Paigalduse OÜ vastu leppetrahvi saamiseks ja kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14. mai 2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Pristis apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
09. november 2010, avalik kohtuistung Hageja Nõrkvoolu Projekt OÜ (registrikood 10922396, asukoht Laki 16, Tallinn), seaduslik esindaja Anton Mesila, lepinguline esindaja adv Siiri Schneider
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja AS Pristis (registrikood 10004826, asukoht A.H.Tammsaare tee 47, Tallinn), seaduslik esindaja Andres Kiil, lepinguline esindaja adv Kaido Uduste Kostja vastuhagis Nõrkvoolu Paigalduse OÜ (registrikood 11072221, asukoht Mõisa 4, Tallinn), seaduslik esindaja Anton Mesila, lepinguline esindaja adv Ingrid Kullerkann Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2 342 720,59 krooni
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 14.mai 2010 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel.
TAOTLUSTE LAHENDAMINE
Jätta menetlusosaliste 12.11.2010 ja 15.11.2010 esitatud protokolli parandamise taotlused rahuldamata.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Nõrkvoolu Projekt OÜ esitas 28.04.2008 Harju Maakohtusse hagi AS Pristis vastu. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 1 042 720,59 krooni, viivise 399 486,92 krooni ja viivise protsendina põhinõudelt alates 08.04.2010 kuni täitmiseni 0,05 % päevas. Hagiavalduse kohaselt teostas hageja poolte vahel 19.10.2005 sõlmitud alltöövõtulepingu ja 11.01.2008 protokolli alusel nõrkvoolusüsteemide hooldus-ja paigaldustöid ning osutas hooldusteenuse valvetehniku teenuseid kostja poolt tellitud objektidel. Kostja ei ole maksnud teostatud ja üle antud tööde eest alates 30.01.2008 esitatud arveid. Põhivõlg on 1 042 720,59 krooni. Hageja on esitanud kostjale ka viivisarve.
2.Hageja esitas 04.04.2008 kostjale pankrotihoiatuse, milles kohustas kostjat maksma võlgnevuse 1 048 794,86 krooni 10 päeva jooksul. Pärast pankrotihoiatuse tegemist lisandus arve nr 7074 summas 10 905,81 krooni, mille tõttu on haginõue suurem pankrotihoiatuses märgitud summast ja vähenes arve nr 7060 järgi 118 krooni võrra, millises osas tehti kreeditarve. Kostja on 1 048 794,86 krooni suurust võlga tunnistanud sellega, et esitas hagejale nõuete tasaarvestuse avalduse, milles teatas, et tasaarvestab hageja 1 048 794,86 krooni suuruse nõude oma 1 500 000 krooni suuruse leppetrahvi nõudega. Kuna kostjal puudub alus leppetrahvi nõuda, siis puudub alus tasaarvestuse tegemiseks. Kostja on esitanud leppetrahvi nõude alusetult ja pahatahtlikult. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu. Kostjale teadaolevalt on hageja kogu majandustegevus üle antud Nõrkvoolu Paigalduse OÜ-le, millel on hagejaga täpselt sama tegevus- ja asukoht, samad kontaktandmed, samad töötajad, osutab hagejaga samu teenuseid jne. Lisaks sellele on reklaamitud hageja poolt tehtud töid Nõrkvoolu Paigalduse OÜ kodulehel just viimase töödena. Eeltoodust tulenevalt saab teha järelduse, et on toimunud ettevõtte üleminek võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 180-185 tähenduses. Sellisel juhul on hagi esitanud mittekohane hageja ja hagi tuleks jätta läbi vaatamata.
4.Lisaks eeltoodule leiab kostja, et hageja arved ei tõenda tema nõudeõiguse olemasolu kostja vastu. Kostja võimalikud kohustused tekivad tegelikult teostatud ja heaks kiidetud tööde alusel. Hageja ei ole tõendanud konkreetsete tööde tegemist ega teenuste tellimist kostja poolt. Hageja ei ole kostjale esitanud akte tööde üleandmise kohta. Arve nr 7067 puhul on tegemist viivisarvega, mille osas on kostja muuhulgas oma 14.04.2008 vastuses hageja pankrotihoiatusele selgitanud sellise nõude põhjendamatust vastavalt VÕS § 113 lg-le 4.
Hageja peab kõigepealt tõendama, et kostja on oma kohustuste täitmisega viivituses ning hagejal on tekkinud selles osas nõudeõigus, mida hageja ei ole aga teinud. Lisaks sellele ei ole pooled kokku leppinud võimalike viiviste tasumise tähtajas ega selles, et viivise nõudelt kuulub omakorda tasumisele täiendav viivis, nagu hageja on seda arvel nr 7067 kajastanud.
5.Arusaamatu ja põhjendamatu on tõlgendus, et tasaarvestuse avaldusega on kostja tunnistanud oma võlgnevust hageja ees. Juba 2007.a lõpus tekkis kostja, hageja, Nõrkvoolu Paigalduse OÜ ja viimaste juhatuse liikme A.Mesila vahel konflikt ning sellest tulenev vaidlus seoses viimaste õigusvastase tegevusega - kostjaga konkureerimisega ja kostja maine kahjustamisega. Kostjal ei olnud nende tegevuse tõttu mõistlikult võimalik kontrollida esitatud arvete õigsust ja põhjendatust. Sellises olukorras soovis kostja lahendada pooltevahelise vaidluse ilma kuluka kohtuvaidluseta ning kutsus hagejat, Nõrkvoolu Paigalduse OÜ-t ja A.Mesilat üles lõpetama nende õigusvastast tegevust. Sellest tulenevalt tegi kostja ka kompromissettepaneku, mis väljendus nõuete tasaarvestamise avalduses. Selline varasem pooltevaheline suhtlus ei välista ega piira mitte kuidagi kostja õigust esitada vastuväiteid hagiavalduses esitatud nõuetele ja sellele lisatud tõenditele. Vastuhagi ja selle põhjendused
6.30.12.2008 esitas kostja vastuhagi hageja ja Nõrkvoolu Paigalduse OÜ vastu 1 250 000 krooni leppetrahvi saamiseks ja 50 000 krooni suuruse kahju hüvitamiseks.
7.Kostja nõuded hageja ja Nõrkvoolu Paigalduse OÜ vastu tulenevad eelkõige kostja ja hageja vahel sõlmitud alltöövõtulepingu rikkumisest, sh lubamatust konkureerimisest ja konfidentsiaalse informatsiooni õigustamata kasutamisest. Hageja ja Nõrkvoolu Paigalduse OÜ sellekohane tegevus on vastuolus heade kommete ning tavadega. Kuigi alltöövõtuleping on sõlmitud hageja ja kostja vahel, nähtub hageja ja Nõrkvoolu Paigalduse OÜ-ga seotud asjaoludest, et 2007.a novembris-detsembris toimus hageja täielik üleminek Nõrkvoolu Paigalduse OÜ-le. A.Mesila muutis temale kuuluva äriühingu A-Kullermees OÜ nime hageja ärinimega sarnaseks - Nõrkvoolu Paigalduse OÜ-ks (muudatus jõustus 16.11.2007) ning kandis kogu hageja tegevuse, sh töötajad, üle Nõrkvoolu Paigalduse OÜ-sse, mis tegutseb hagejaga samal aadressil, samad on ka kontaktandmed. Nõrkvoolu Paigalduse OÜ osutab samu teenuseid, milliseid osutas varem hageja ning Nõrkvoolu Paigalduse OÜ kodulehel on tehtud töödena märgitud hageja poolt tehtud tööd. Seega jätkab Nõrkvoolu Paigalduse OÜ sisuliselt hageja majandustegevust, omades viimase õigusi ja kohustusi. Tegemist on ettevõtte üleminekuga VÕS tähenduses. Ettevõtte üleminekuga läksid Nõrkvoolu Paigalduse OÜ-le üle ka hageja kohustused, sh poolte vahel sõlmitud alltöövõtulepingust tulenevad kohustused. Sellest tulenevalt on hageja ja Nõrkvoolu Paigalduse OÜ solidaarselt vastutavad alltöövõtulepingust tulenevate kohustuste, sh leppetrahvi tasumise nõuete täitmise eest.
8.Kostja pakub oma klientidele kompleksteenuseid, müües seadmeid ja korraldades nende paigaldamist, haldamist, opereerimist jne. Alltöövõtu kaudu teenuste osutamine hageja poolt toimus kostja kaubamärgi all, samuti toimus kogu suhtlus klientidega kostja nimel. Alltöövõtuleping näeb muuhulgas ette nii hageja konkureerimiskeelu kostjaga (lepingu p 6.1) kui ka konfidentsiaalsuskohustuse (lepingu 13.ptk), samuti vastutuse (leppetrahvid) eelnimetatud kohustuste rikkumise eest.
9.Kostja sai 2007.a detsembris teada, et Nõrkvoolu Paigalduse OÜ on teinud oma nimel pakkumise AS-le Eesti Ehitus seoses Tehnopolis III objektiga (ühiselamutesse nõrkvoolussüsteemide paigaldamisega). Kostja ja AS Eesti Ehitus vahel oli 12.09.2007 sõlmitud leping nr 02.07.001.025, mille alusel paigaldas kostja Tehnopolis III objektile nõrkvoolusüsteeme. Nõrkvoolusüsteeme paigaldas alltöövõtulepingu alusel hageja, kelle töötajad tegutsesid kostja nimel. Hageja ja kostja vahel 19.10.2005 sõlmitud alltöövõtulepingu p 6.1 kohaselt oli sellise pakkumise tegemine keelatud ning leping näeb
vastava rikkumise eest ette leppetrahvi 250 000 krooni.
10.Alltöövõtulepingu 13.peatükis on märgitud lepinguga seotud konfidentsiaalsuskohustused, sh on pooled konfidentsiaalseks lugenud nii lepingu enda tingimused kui ka selle täitmisel saadud informatsiooni. Lepingu p 13.1 kohaselt loeti muuhulgas konfidentsiaalseks informatsiooniks tellija ja töövõtja lepingut kostja tellijate juures. Lepingu p 13.3 näeb ette leppetrahvi konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral ning selleks on kuni 250 000 krooni. 27.12.2007 saatis A.Mesila hageja juhatuse liikmena arvukatele adressaatidele elektronkirja, milles avalikustas nii lepingu olemasolu kui ka selle täitmisega seotud asjaolusid. Sellise info avaldamine kolmandatele isikutele on käsitletav konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisena.
11.Pärast seda, kui hageja oli 07.01.2008 teatanud lepingu korralisest ülesütlemisest, sai kostja teada, et hageja kodulehekülg oli muudetud Nõrkvoolu Paigalduse OÜ koduleheküljeks, kus avaldati hageja poolt väidetavalt tehtud tööde loetelu, mis sisaldas endas kostja tellijaid/objekte. Selline info avaldamine on samuti vastuolus alltöövõtulepingu p-dega 13.1 ja 13.2.
12.07.01.2008 saatis hageja kostja kliendile Merko Ehitus AS-le teate, milles avaldas viimasele informatsiooni alltöövõtulepingu kohta, lepingu täitmisega seotud andmeid ning halvustas kostjat. Selline info avaldamine on samuti vastuolus alltöövõtulepingu p-dega 13.1 ja 13.2.
13.07.01.2008 saatis hageja kostja kliendile Eesti Ehitus AS-le teate, milles avaldas viimasele informatsiooni alltöövõtulepingu kohta, lepingu täitmisega seotud andmeid ning halvustas kostjat. Selline info avaldamine on samuti vastuolus alltöövõtulepingu p-dega 13.1 ja 13.2.
14.Võttes arvesse rikkumiste eesmärki ehk püüdu pahatahtlikult kostjaga konkureerida ja kahjustada kostja mainet, on mõistlik rakendada iga eelnimetatud rikkumise puhul leppetrahvi selle maksimummääras, so 250 000 krooni. Seega tuleb hagejalt ja Nõrkvoolu Paigalduse OÜ-lt solidaarselt välja mõista leppetrahv kogusummas 1 000 000 krooni.
15.Lisaks eeltoodule on kostjal 50 000 krooni suurune kahju hüvitamise nõue seoses Protec 6300 keskuse programmeerimisvõtme lubamatu omandamisega. Kostja on Protectulekahjusüsteemide maaletooja, kes peab muuhulgas tagama selle, et vastavate süsteemide tehnilisi kaitsemeetmeid levitataks ainult vastava hooldusega tegelevatele volitatud ja koolitatud isikutele. Nimetatud asjaolu tõendab muuhulgas Protec Fire Detection (Export) Limited ja kostja vahel 2005.a sõlmitud levitusleping (p-d 1.1, 1.2, 3.7 ja 6.3). Hageja ja Nõrkvoolu Paigalduse OÜ ei ole volitatud ega koolitatud isikud, kellel oleks õigus tegeleda Protec - tulekahjusüsteemide hooldusega. Kostjale on saanud teatavaks asjaolu, et A.Mesila, tegutsedes hageja juhatuse liikmena, on kostja vastava loata müünud 18.12.2007 hagejale kostja nimel Protec 6300 programmeerimisvõtme hinnaga 0 krooni. Nimetatud programmeerimisvõti võimaldab ligipääsu Protec-keskustele ja see on vajalik eelkõige selleks, et siseneda süsteemi serverisse ja teha seal vajalikke muudatusi, sh hooldada Protec tulekahjusüsteeme. Neid võtmeid levitatakse Eestis ainult kostja poolt ja ainult Protec süsteemide volitatud ja koolitatud hooldajatele hooldustööde teostamiseks hinnaga 50 000 krooni/tk. Nõrkvoolu Paigalduse OÜ pakub tulekahju signalisatsioonide hooldust muuhulgas ka Protec-signalisatsioonidele. Protec 6300 keskuse programmeerimisvõtme tasuta loovutamine hagejale selle enda juhataja poolt tekitas kostjale varalist kahju 50 000 krooni saamata jäänud tulu näol, so programmeerimisvõtme müügihinna ulatuses. Hageja vastus vastuhagile
16.Hageja vaidles vastuhagile vastu. Hageja on iseseisev juriidiline isik, mille varad on lahus Nõrkvoolu Paigalduse OÜ varadest. Väär on kostja väide, et on toimunud ettevõtte üleminek Nõrkvoolu Paigalduse OÜ-le. Hageja ei ole mitte ühtegi asja, õigust ega kohustust, muuhulgas ettevõttega seotud lepinguid, Nõrkvoolu Paigalduse OÜ-le üle andnud ja seetõttu ei saa rääkida ettevõtte üleminekust VÕS §-de 180-185 tähenduses. Hageja ja Nõrkvoolu
Paigaldus OÜ kontaktandmed ei ole samad ja nad ei asu ühel aadressil.
17.Hageja ja kostja vahel 19.10.2005 sõlmitud alltöövõtulepingu p 6.1 (mittekonkureerimise kokkulepe) on tühine vastuolu tõttu hea usu põhimõttega, sest takistab vaba konkurentsi ja piirab ebaproportsionaalselt ettevõtlusvabadust. Samuti on see punkt vastuolus konkurentsiseaduse (KonkS) § 4 lg-s 1 sätestatud keeluga. Nimetatud lepingupunkti mõte on alltöövõtjate kostjast sõltuvusse seadmine ja nende erialase kompetentsi valdkonnas vaba tegutsemise ja vaba konkurentsi takistamine kostja kasuks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks oli keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. KonkS § 8 kohaselt kokkulepe või selle osa, millel on KonkS §-s 4 nimetatud eesmärk või tagajärg, on tühine. Tehingu tühisel osal ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ja seetõttu on mittekonkureerimise kokkuleppe rikkumisest tulenev nõue alusetu. Kostja rikkus ka KonkS § 52 lg-t 2, kasutades ära konkurendi töötajat tema mõjutamisega tegutsema mõjutaja huvides, sundides ebamõistlikult suurte lepinguliste sanktsioonide ähvardusel hagejat tegutsema kostja nimel ja kandma kostja logoga tööriideid. Isegi juhul, kui lepingu p. 6.1 oleks olnud kehtiv, puuduks kostjal hageja vastu leppetrahvi esitamiseks põhjus.
18.Hageja ei ole teinud pakkumist AS-le Eesti Ehitus. Lepingu p. 6.1 sõnastuse järgi peaks esinema samaaegselt mittekonkureerimise kokkuleppe rikkumisega kaubamärgi ärakasutamine. Kostja ei ole selgitanud, milles kaubamärgi ärakasutamine väljendus.
19.Alltöövõtulepingu p-de 13.1 ja 13.2 alusel esitatud nõuded on alusetud. Pooled ei leppinud kokku ja see ei nähtu ka lepingu p 13.3 sõnastusest, et leppetrahvi 250 000 krooni oleks võimalik nõuda iga rikkumise eest eraldi. Kui pooled oleks soovinud sanktsioneerida iga konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise eraldi 250 000 kroonise leppetrahviga, oleks see nii ka lepingusse kirja pandud.
20.Lepingu kohta informatsiooni andmist isikutele, kes ei ole lepingu poolteks, samuti lepingupartneri maine kahjustamist alustas esimesena kostja, saates 21.12.2007 välja ekirjad kolmandatele isikutele, hageja töötajatele, milles avaldas poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi ja leppetrahvi summasid. Kostja saatis sama kirja ja lisaks veel teatise lepingu rikkumise kohta ning leppetrahvi arved hageja üldfaksile 21.12.2007. Samuti helistasid kostja juhatuse liikmed 21.12.2007 läbi kõik neile teada olevad hageja töötajad, avaldasid lepingu tingimusi ja kommenteerisid hagejale esitatud sanktsioone, samuti halvustasid hageja juhatuse liikme A.Mesila käitumist ja teatasid, et tema käitumine viib hageja pankrotti. Sama vestluse käigus tehti hageja töötajatele ettepanek kostja juurde tööle asumiseks. Nimetatud asjaolu (personali ülevõtmise katse) nähtub ka kostja 21.12.2007 kirjast. 31.12.2007 e-kirjaga avaldas kostja juhatuse liige I.Tennokese 27 isikule, kes ei olnud lepingu poolteks, lepingu asjaolusid. Samuti on neid käsitletud muudes kostja kirjades. Järelikult ei käsitlenud pooled lepingutes sisalduvat informatsiooni konfidentsiaalsena. Kuna kostja esitas hagejale leppetrahvi nõude seoses 27.11.2007 saadetud e-kirjaga, vastas hageja samaga ja esitas kostjale 250 000 krooni suuruse leppetrahvi nõude eelnimetatud 21.12.2007 ja 31.12.2007 e-kirjade saatmise eest.
21.07.01.2008 AS-le Eesti Ehitus ja AS-le Merko Ehitus saadetud kirjade eesmärk ei olnud püüd kostjalt kliente üle võtta ega kostjale surve avaldamine ja maine kahjustamine. Suuremad objektid, mida hageja alltöövõtulepingu alusel kostjale tegi, olid Tehnopolis III (tellija AS Eesti Ehitus) ja Saviliiva (tellija AS Merko Ehitus). Mõlemad tellijad olid hageja aktide ja arvete alusel kohaselt täitnud lepingujärgsed maksmise kohustused kostja ees, seega oli neil alust eeldada tööde graafikukohast edenemist ilma takistusteta. Kostja jättis 2007.a detsembris hageja esitatud arved maksmata. 07.01.2008 seisuga võlgnes kostja hagejale 320 901 krooni ja hageja otsustas kõik kostjale tehtavad tööd peatada. Vastav hoiatus oli kostjale tehtud kirjalikult 28.12.2007. Hageja oleks võinud tööde peatamisest
teavitada ainult kostjat ja jätta oma kohustused korrektselt täitnud lõpptellijad sellest informeerimata. Et ära hoida suurtel objektidel tööde peatamise tõttu kahju tekkimist, pidas hageja oluliseks lahendada olukord kolmepoolsete kokkulepetega. Eelnimetatud kirjade saatmine lahendaski sel hetkel olukorra ja viis selleni, et hageja ja kostja sõlmisid 11.01.2008 protokollilise kokkuleppe, millega hageja võttis muu hulgas kohustuse jätkata tööd Saviliiva ja Tehnopolis III objektidel ning kostja kohustus maksma nende tööde eest lepingukohast tasu. Samuti leppisid pooled kokku, et hageja teeb teatise Saviliiva ja Tehnopolis III objektide osas ehitajale (st AS-le Eesti Ehitus ja AS-le Merko Ehitus) tööde jätkamise kohta. Seega ei pidanud kostja informatsiooni selle kohta, et tegelik teenuse osutaja on hageja, konfidentsiaalseks, sest ta ise kohustas hagejat lõpptellijaid informeerima. Asjaolu, et tegelik teenuse osutaja AS Eesti Ehitus ja AS Merko Ehitus objektidel oli hageja, ei olnud ega saanudki olla konfidentsiaalne informatsioon. Vastavalt turvaseadusele on valveseadmestiku projekteerimine, paigaldamine ja hooldamine turvateenus ja selline leping tuleb tellijaga sõlmida kirjalikult, ära näidates tegelik tööde teostaja. Lisaks sellele on nii AS Eesti Ehitus kui ka AS Merko Ehitus lepingutes nõutav kasutatavate alltöövõtjate kirjalik kooskõlastamine tellijaga. Hageja oli olnud kostja ametlik koostööpartner viie aasta jooksul. Sellekohane informatsioon oli avalikult saadav kostja kodulehekülje kaudu, nagu oli seda ka informatsioon kõigi teiste koostööpartnerite kohta. Sama informatsiooni on avaldanud kostja müügijuhid lõppklientide juures. Seega ei olnud hageja koostöö kostjaga konfidentsiaalne informatsioon. Hageja oli sertifitseeritud läbi ISO 9001 sertifitseerimise protsessi kui kostja ametlik koostööpartner ja see oli avalik teave. Nimetatud sertifikaat on siiani avalikult nähtav kostja kodulehel.
22.Kostja leppetrahvi nõuded konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise eest on esitatud hea usu põhimõtte vastaselt ja mittetähtaegselt. Pooled sõlmisid 11.01.2008 protokollilise kokkuleppe, milles leidsid, et kuigi poolte vahel on lahkarvamus alltöövõtulepingu alusel esitatud sanktsioonide osas, on mõlemale poolele otstarbekas jätkata töid pooleliolevatel objektidel. Selle kokkuleppe alusel jätkas hageja heas usus tööde tegemist. Pärast protokollilise kokkuleppe sõlmimist tehtud tööde eest esitatud arvete tasumata jätmine ja selle asemel ca samas summas leppetrahvi nõude esitamine on vastuolus hea usu põhimõttega. Lepptrahvi nõue seoses 27.12.2007 e-kirjaga, 07.01.2008 Merko Ehitus AS-le saadetud kirjaga ja 07.01.2008 Eesti Ehitus AS-le saadetud kirjaga on esitatud sündmuste eest, mis toimusid enne protokollilise kokkuleppe sõlmimist ja olid kostjale kokkuleppe sõlmimise ajal teada. Läbirääkimistel ja protokolli koostamisel ei nõudnud kostja leppetrahvi konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise eest. Selle nõude esitas kostja alles pärast seda, kui hageja tööd lõpetas ja kostja oleks pidanud tööde eest tasuma. Leppetrahvi nõudmisel seoses hageja koduleheküljega puudub alus. Domeen ei kuulu hagejale ja hageja ei teosta selle haldust. Informatsioon kodulehe kohta oli kostjal olemas juba 07.01.2008, aga leppetrahvi hakkas kostja selle eest nõudma alles 27.03.2008, kui kostjal oli saabunud aeg tasuda tehtud tööde eest.
23.Juhul, kui kohus leiab, et hageja on mõnda kokkulepet rikkunud ja leppetrahv kuuluks tasumisele, palub hageja leppetrahvi vähendada. Tuleb arvestada kostja enda käitumisega, sh sh asjaolu, et informatsiooni lepingutingimuste kohta hakkas kolmandatele isikutele avaldama kostja ise.
24.Hageja ei nõustu ka kahju hüvitamise nõudega. Hageja sai programmeerimise võtme oma kasutusse kostja poolt teostatavatele objektidele Protec automaatse tulekahju signalisatsiooni paigalduseaegseks programmeerimiseks. Väär on väide, et hagejal ei ole volitatud ega koolitatud isikuid, kellel oleks õigus tegeleda Protec tulekahjusüsteemi hooldusega. Samuti on väär väide, et hageja on nimetatud võtme tasuta omandanud. Hageja on katkiläinud võtme kinni maksnud. Kuna tegu oli katkise seadmega, siis see visati 2007.a suvel ära. Kuna kadunud asjad maksti kinni ostuhinnas, puudub ka pakkumistel ja arvetel müügihind.
Nimetatud võtme ostuhind on 1019,32 krooni. Et võti oli vaja kinni maksta, siis kanti see hageja detsembrikuu lisamüükide projekti sisse kuluna omahinnas, nagu oli kord. Vastavalt boonuste arvestamise korrale sai hageja selle võrra vähem müügiboonust. Kuna nimetatud Protec 6300 võtme maksumuse võrra sai hageja vähem boonust, on võtme maksumus kostjale tasutud. Kostja oli teadlik, et võti on katki ja maksumus arvestatakse partneri saadaolevatest boonustest maha projekti kuludesse hiljemalt 10.03.2008. Väär on kostja väide, et võtme maksumus oli 50 000 krooni. USB võtmeid uuendatakse kord aastas tehase poolt spetsiaalse aktiveerimise koodiga. Isegi kui hagejal oleks nimetatud võti alles, ei oleks selle kasutamine ja sellelt mingi „ebaseadusliku“ tulu teenimine võimalik juba alates 2007.a suvest, millal see oleks läinud lukku ka siis, kui see oleks olnud töökorras. Nõrkvoolu Paigalduse OÜ vastus vastuhagile
25.Nõrkvoolu Paigalduse OÜ vaidles vastuhagile vastu. Hageja ja Nõrkvoolu Paigalduse OÜ näol on tegemist on kahe erineva A.Mesilale kuuluva ettevõttega. Hageja osutas teenust peamiselt kostjale ja tema poolt teenuse osutamine teistele äriühingutele oli mõnevõrra piiratud lepingu p-ga 6.1. Nõrkvoolu Paigalduse OÜ alustas tegevust 2007.a lõpus ja palkas omad töötajad. Kui 2008.a esimestel kuudel sai selgeks, et hageja ja kostja koostöö jätkumine ei ole võimalik, lõppes hageja töötajatel töö ja osa neist sai tööd Nõrkvoolu Paigalduse OÜ-s. Kodulehekülje tellis Nõrkvoolu Paigalduse OÜ ettevõttest Mikare, kes kasutas andmeid omaalgatuslikult ja tegi lehekülje ennatlikult nähtavaks. Hageja ja Nõrkvoolu Paigalduse OÜ ei ole sõlminud mistahes lepinguid, mille objektiks oleks ettevõte või asjad, millised kuuluvad VÕS § 180 lg 2 kohaselt ettevõttesse. Hageja ja Nõrkvoolu Paigalduse OÜ ei ole omavahel sõlminud lepingut kostjaga sõlmitud lepingu ülevõtmiseks. Kostja ei ole sellele ka andnud nõusolekut. Seega ei saa rääkida ettevõtte ega ka üksiku lepingu üleminekust.
26.Kostja nõuab hagejalt ja Nõrkvoolu Paigalduse OÜ-lt solidaarselt leppetrahvi seoses asjaoluga, et väidetavalt on Nõrkvoolu Paigalduse OÜ teinud määratlemata pakkumise AS-le Eesti Ehitus. Isegi juhul kui Nõrkvoolu Paigaldus oleks sellise ettepaneku teinud, ei oma see kostjaga mingit puutumust. Nõrkvoolu Paigalduse OÜ ei ole endale võtnud kostja ees mingeid kohustusi.
27.Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu p.13.3 kohaselt on konfidentsiaalsuse leppe rikkumise korral kahju saanud poolel õigus sanktsioneerida teist poolt kuni 250 000 krooni suuruse leppetrahviga. Eeltoodust nähtub sõnaselgelt ja üheselt arusaadavalt, et leppetrahvi nõude esitamiseks peab olema tekkinud kahju. Kostjal kahju tekkimist ei nähtu.
28.Kõigile soovijaile teadaoleva informatsiooni avaldamine ei ole konfidentsiaalsuse leppe rikkumine. Informatsioon töid teostavate ettevõtete kohta oli nii üldsusele kui ka tellijatele teada ega kujutanud endast seetõttu mingit saladust. Asjaolust, et töid teostavad alltöövõtjad, informeerib kostja tänaseni kõiki oma potentsiaalseid kliente ettevõtte kodulehel, samuti kostja kodulehel välja toodud kostjale antud ISO 9001 sertifikaadil. Turvalitsentsi komisjoni nõudel pidi kostja märkima turvaseaduse § 5 nõude täitmiseks tellijaga sõlmitud lepingusse reaalse töö teostaja - alltöövõtja. Nõuda kõigile teadaoleva informatsiooni väidetava avalikustamise eest leppetrahvi 1 000 000 krooni on kummastav.
29.Teise poole poolt lepingulise kohustuse rikkumine ei ole asjaolu, mis oleks kaetud konfidentsiaalsuskohustusega. Põhjendatud nõuete esitamises ei ole midagi taunimisväärset. Võlgu olemise fakt ei ole konfidentsiaalne infomatsioon.
30.27.12.2007 e-kiri ei sisaldanud endas mistahes konfidentsiaalsuskohustusega kaetud teavet. Kirja adressaadid olid kostja töötajad ja teised hagejaga samalaadsed koostööpartnerid. Asjaolu, et nimetatud isikute olemasolu oli hagejale teada, on veelkordseks kinnituseks selle kohta, et kostja koostööpartnerid ei olnud saladus. Nimetatud kirjas ei avaldata ühtki keelatud asjaolu. Lepingu olemasolu oli lepingu teksti kohaselt konfidentsiaalne
informatsioon ainult tellijate juures (faktiliselt ka mitte seal).
31.Nõrkvoolu Paigalduse OÜ koduleheküljel oli märgitud, et tegemist on loeteluga tema personali poolt teostatud objektidest. A.Mesila kuulub Nõrkvoolu Paigalduse OÜ personali hulka.
32.Juhul kui kohus leiab, et leppetrahvi nõue kuulub rahuldamist, palus Nõrkvoolu Paigalduse OÜ seda vähendada, kuna tegemist on leppetrahvi ülemäärase suurusega. Poolte poolt lepingu väidetav rikkumine ja /või õiguskaitsevahendi kasutamine ei saa oma olemuselt olla konfidentsiaalne informatsioon. Isegi kui vastav kokkulepe lepingus sisalduks, oleks tegemist tühise kokkuleppega. Asjaolu varjamisele, et Nõrkvoolu Paigalduse OÜ personali hulgas on isikuid, kes kunagi on töötanud kostja alltöövõtja töötajana objektidel, kostja õigustatud huvi ei ulatu. Seega ainus võimalik konfidentsiaalse info avaldamine on olnud hagejaga lepingulise suhte olemasolu avaldamine. Asjaolu, et nimetatud informatsiooni edastab kostja avalikkusele (ISO sertifikaat) kui ka teadaolevalt oma tellijale, välistab leppetrahvi nõude rahuldamise tulenevalt hea usu põhimõttest või tingib selle vähendamise miinimumini.
33.On selgusetu, miks on Nõrkvoolu Paigalduse OÜ vastutav kostjale väidetavalt tekkinud kahju eest. Protec võtme maksumus on 1000 krooni. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
34.Kohus rahuldada hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata.
35.Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid 19.10.2005 alltöövõtulepingu nr 05-008 ja 11.01.2008 protokollilise kokkuleppe. Hageja teostas antud dokumentide alusel nõrkvoolusüsteemide hooldus- ja paigaldustöid ning osutas hooldusteenuse valvetehniku teenuseid kostja poolt tellitud objektidel. Hageja ja kostja koostöö toimus kostja andmebaasi OCRA kaudu. Kostja ei ole tasunud hagejale teostatud tööde eest esitatud arvete alusel alates 30.01.2008. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on esitatud arvete aluseks olevad tööd teostanud.
36.Poolte vahel 19.10.2005 sõlmitud lepingu p 4.1 kohaselt kohustus tellija tasuma teostatud tööde eest ulatuses ja korras, mis on lepinguga ette nähtud, lepingu p 7.12 kohaselt tasub tellija töövõtjale teostatud tööde eest vastavalt kliendile esitatud arvete laekumisele, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul ja lepingu p 6.3 kohaselt kohustus tellija tasuma tähtajaks tasumata summade eest viivist 0,05% päevas tähtajaks tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest. Kostja ei ole esitanud väidet, et kliendilt ei oleks esitatud arvete alusel raha laekunud. Kliendile tööde teostamine oli hageja lepinguline kohustus. Kliendil puudunuks alus arveid kostjale tasuda, kui hageja oleks oma lepingulised kohustused jätnud täitmata. Hageja on kohtule esitatud dokumentaalsete tõendite ja tunnistajate ütlustega oma nõuet veenvalt tõendanud. Hageja on toonud üksikasjaliselt esile asjaolud ja tõendanud nõude aluseks olevate tööde teostamist.
37.On tõendatud, et hooldusteenuste eest tasumine toimus viisil, et K. T. koostas garantii/hooldusteenuse aktide alusel ostuarve, saatis selle e-postiga K. H., K. H. koostas arve kostjale. Arvetelt nähtub, et arvete aluseks oli kostja ostuarve. Kostja on selliselt esitatud arveid aastaid tasunud. Tegemist oli pooltevahelise väljakujunenud praktikaga, mida mõlemad pooled järgisid ja aktsepteerisid. Antud asjaolu on tõendatud hageja poolt kohtule esitatud arvetega alates novembrist 2006 kuni detsembrini 2007. Hageja on esitanud oma nõuete põhistamiseks muuhulgas ostuarved nr 800770, 800772, 801249, 801248 ja 801878 ja 801881. Analüüsides ostuarveid ja tehniliste kohustuste üleandmise akte, nähtub, et osadel tehniliste kohustuste üleandmisaktidel olevad objekti numbrid kattuvad ostuarvetel olevate objekti numbritega, osadel mitte. Hageja tugines asjaolu tõendamisel, et kostja poolt koostatud ostuarvetel olevad konkreetsed tööd on tehtud, ostuarvetele lisatud garantii/hooldusteenuse aktidele, millel on olemas sündmuse number ja ostuarvetel kajastub
nimetatud number tulbas Sisu. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et hageja töötajad, kes teostasid hooldustöid, said väljakutse OCRA süsteemi kaudu ja igal väljakutsel oli number, mida nimetatakse OCRA süsteemis sündmuse numbriks. Kui kostja ei oleks OCRA süsteemi kaudu korraldust andnud, siis ei oleks kostja töötaja K. T. saanud selle sündmuse kohta hiljem ostuarvet koostada ja seda hagejale arve esitamiseks saata. Ka kostja on seisukohal, et K. T. ülesandeks oli kontrollida hageja poolt teostatud tegevuste õiguspärasust, võrreldes talle hageja poolt esitatud akte OCRA süsteemi tehtud sissekannetega. Tunnistaja K. H. ütlustega ja kullerteenuse tellimuslehega on tõendatud, et tunnistaja saatis kirjas nimetatud aktid kulleriga 14.03.2008 kostjale ja need toimetati kätte samal kuupäeval. Ekirjavahetusega on tõendatud, et K. T. poolt K. H. 12.03.2008 saadetud e-kiri kannab pealkirja „subject 170982”, mis tähistab sündmust 170982. Antud kirjas käsitletakse ühe sündmuse akte, mis sel hetkel olid hageja poolt kostjale esitamata. 19.03.2008 kirjast nähtub, et K. H. küsib K. T., kas ta on jõudnud hooldusaktid läbi vaadata ja arve ära teha. K. T. vastuse kohaselt on ta haige, ei ole seetõttu jõudnud, aga lubab seda teha järgmisel nädalal. Juhul, kui K. T. ei oleks hooldusakte kätte saanud, oleks ta seda ka oma e-kirjas märkinud. 25.03.2008 on K. T. poolt saadetud hagejale ostuarve nr 801878. Selle viies reas on näha sündmus 170982. Eeltooduga on tõendatud, et nimetatud akt, mis 12.03.2008 oli esitamata ja mida K. T. küsis, on K. T. kätte saanud, kuna vastasel korral puudunuks alus ostuarve koostamiseks. Tehniliste kohustuste üleandmise aktid ja tunnistajate ütlused tõendavad asjaolu, et kostja tellis hagejalt haginõude aluseks olevate hooldustööde teostamist. Tunnistaja K. H. ütlustega on tõendatud, et antud akte hakati koostama alates 2005.a. Samas olid tunnistaja ütluste kohaselt osadel varasematel lepingutel ka aktid, sest tunnistaja printis neid tagasiulatuvalt välja. Ühekordsete hooldusväljakutsete toimumine lisaks OCRA süsteemile ka SMS või telefoni teel on tõendatud samuti tunnistajate ütlustega. Tehniliste kohustuste üleandmise aktidega on tõendatud, et ostuarvete objekti numbrid ei kattu alati OCRA objekti numbritega. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et tehniliste kohustuste üleandmise aktis sisalduv OCRA objekti number ei ole kostjale olnud ostuarvete koostamisel siduvaks ja seetõttu süsteem ei võimalda ostuarvel kajastatud objekti numbri kaudu alati konkreetselt tuvastada tehniliste kohustuste üleandmise akti. Hageja poolt kohtule esitatud tehniliste kohustuste üleandmise aktid kogumis tõendavad, et kostja tellis hagejalt vaidlusaluseid hooldustöid.
38.Dokumentaalsete tõendite ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et ostuarvel kajastatud objekti number ei kattu tehniliste kohustuste üleandmisaktil märgitud OCRA objekti numbriga järgmiselt: ostuarve nr 800770: sündmus nr 152725, mille kohaselt on tegemist Hansatee Cargo AS objektiga Regina Baltica; ostuarve nr 800770: objekti numbriks 500628, tehniliste kohustuste üleandmisaktil OCRA objekti numbriks 500764; ostuarve nr 801248: sündmuse nr 157312 kohaselt on tegemist Merimetsa Tervisekeskuse objektiga Paldiski mnt 68a; ostuarvel nr 801248 on objekti numbriks 500554, tehniliste kohustuste üleandmisaktil on OCRA objekti numbriks 30354; ostuarve nr 801248: sündmus nr 165943 kohaselt tegemist objektiga Inglise Kolledž, ostuarvel nr 801248 on objekti numbriks 700485, tehniliste kohustuste üleandmisaktil on OCRA objekti numbriks 700626; ostuarve nr 801248: sündmus nr 166952 kohaselt tegemist Ensto Ensek AS objektiga Paldiski mnt 35/4, Keila; ostuarvel nr 801248 objekti numbriks 600676; tehniliste kohustuste üleandmisaktil OCRA objekti numbriks 30354. Seega ei ole antud ostuarvetel OCRA objekti numbrid ja seetõttu on ekslik kostja väide, et eelnimetatud aktidel ei ole seost hageja nõudega.
39.Kostja väide, et igal objektil peab olema eraldi OCRA number, on ekslik. Tehniliste kohustuste üleandmisaktist nr 600873, kuupäev 31.08.2006, kliendilepingu number R-600873-37399. Klient Haltransa AS, objekti aadress Nõlva 9, Tallinn. Lepingu klass NEW. OCRA objekti number aktil on 600873. Tähis R tähistab rendilepinguga välja ehitatud objekti ja number 34399 OCRA projekti. Tegevusplaan MYYK, MAINT4. MYYK
tähistab müügimeestele suunatud järeltoiminguid, MAINT4 tähistab kvartaalseid hooldusi, mida teostas hageja. Seega on tegemist rendilepingu alusel teostatavate korraliste hooldustega. Tehniliste kohususte üleandmise akt nr. 601281, kliendilepingu number H601281, kuupäev 28.03.2007, klient Haltransa, AS, objekt aadress Nõlva 9, Tallinn. Lepingu klass MAINT. OCRA objekti number aktil on 601281. Tegevusplaan MYYK, MAINT4. MYYK tähistab müügimeestele suunatud järeltoiminguid, MAINT4 tähistab kvartaalseid hooldustöid, mida teostas Nõrkvoolu Projekt OÜ. Tähis H tähistab hoolduslepingut, seega on tegemist hoolduslepingu alusel teostatavate korraliste hooldustöödega. Tehniliste kohustuste üleandmise akt nr 601076, kliendilepingu number V-501253, klient Tiitom OÜ, objekti aadress Pärnu mnt 110. Lepingu klass ÄRIVALVE. OCRA objekti number aktil 601076. Tähis V tähistab valvelepinguga paigaldatud seadmeid. Tegevusplaan MYYK. MYYK tähistab müügimeestele suunatud järeltoiminguid. Tegemist on valvelepingu alusel teostatavate väljakutsetega. Tehniliste kohustuste üleandmise akt nr 501275, kliendilepingu number R633410-55280, klient Tiitom OÜ, objekti aadress Pärnu mnt 110, Tallinn. Lepingu klass RENT seadmed on renditud koos hooldusega. OCRA objekti number aktil on 501275. Süsteemid CARSUS (kassavalve). Tegevusplaan MYYK, MAINT4. MYYK tähistab müügimeestele suunatud järeltoiminguid, MAINT4 tähistab kvartaalseid hooldusi mida teostas Nõrkvoolu Projekt OÜ. Tähis R tähistab seadmete rendilepingut, seega on tegemist rendilepingu alusel teostatavate korraliste hooldustöödega. Tehniliste kohustuste üleandmise akt nr 500738, kuupäev 17.05.2006, kliendilepingu number 31737-500738, klient Peeter Roos, objekti aadress XXXXXXX XXX X-X, Viimsi. Lepingu klass KODUVALVE. OCRA objekti number on aktil 500738, kostja esindaja Thomas Kaarjärv, kontaktisikud Peeter Roos, Jana Roos, Aime Vainu, Toomas Roos. Süsteemid HOME_GUARD, s.t koduvalve seadmed. Tegevusplaan MYYK. Tehniliste kohustuste üleandmisakt nr 700343, kuupäev 13.04.2007, kliendilepingu number V-700343. Klient Ando Kangur, objekti aadress XXXXXXXX XXX X-X, Viimsi. Lepingu klass ÄRIVALVE. OCRA objekti number aktil 500343. Kostja esindaja Raiko Kauniste. Kontaktisikud Ando Kangur, Annely Nappus, Tiit Kangur. Süsteemid tühi- seadmed paigas eelmise lepinguga. Tegevusplaan MYYK, MAINT1. MYYK tähistab müügimeestele suunatud järeltoiminguid, MAINT1 tähistab aasta hoolduseid, mida teostas hageja. Seega on tegemist valvelepingu alusel teostatavate garantii väljakutsetega ja korralise aasta hooldusega. Eelnevaga on veenvalt tõendatud, et eeltoodud objektidel on kaks OCRA objekti numbrit. Kostja ei ole vastupidist tõendanud.
40.Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et objekti numbri on ostuarvele kandnud kostja töötaja. Iga objekti numbri järel on ostuarvel sündmuse (garantii/hooldusteenuse akti) number. Konkreetsete hooldustööde sisu on tõendatud garantii/hooldusteenuse aktidega. Kostja ei ole oma vastuväiteid hagile tõendanud. Hageja nõue on muutunud sissenõutavaks. Kostjal on tekkinud tasumise kohustus hageja poolt teostatud tööde eest. Kostja oma kohustust täitnud ei ole. Hageja põhinõue kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
41.Hageja viivisenõue jagab põhinõude saatust. Ekslik on kostja seisukoht, et pooled ei ole kokku leppinud viiviste maksmise tähtajas. Poolte vahel 19.10.2005 sõlmitud lepingu p 7.12 kohaselt kohustus tellija töövõtjale teostatud tööde eest tasuma vastavalt kliendile esitatud arvete laekumisele, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul ja lepingu p 6.3 kohaselt kohustus tellija tasuma tähtajaks tasumata summade eest viivist 0,05% päevas tähtajaks tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest. Hageja viivise arvestusega on tõendatud, et hageja on arvestanud viivist alates arvete esitamise 31. päevast. Kostja viivise arvestusele vastuväiteid ei esitanud. Eeltoodu alusel kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele täies ulatuses.
42.Vastuhagi lahendades leidis kohus, et vastuhagiavaldusest ei nähtu, millal ja millisel viisil on ettevõte üle läinud. Ka ei võimalda kostja väited tuvastada ettevõtte ülemineku aega.
Vastuhagiavaldusest nähtuvalt pidi ettevõte novembris 2007.a olema Nõrkvoolu Paigalduse OÜ-s, seejärel detsembris 2007.a Nõrkvoolu Projekt OÜ-s, jaanuaris 2008.a Nõrkvoolu Paigalduse OÜ-s, samas 07.01.2008.a Nõrkvoolu Projekt OÜ-s. Sellisel kujul esitatud asjaolud ei võimalda ettevõtte ülemineku toimumise aega tuvastada. Samas on antud asjaolu oluline ettevõtte ülemineku vaidluse lahendamisel. Kostja ei ole tõendanud, et hageja ja Nõrkvoolu Paigalduse OÜ oleks sõlminud mistahes lepinguid, mille objektiks oleks ettevõte või asjad, millised VÕS § 180 lg 2 kohaselt ettevõttesse kuuluvad. Kuivõrd käsutustehingut ei ole kohtule esitatud, ei ole VÕS 4. jao sätted antud asjas kohaldatavad. Kostja ei ole esitanud tõendeid ka selle kohta, et hageja ja Nõrkvoolu Paigalduse OÜ oleks sõlminud lepingu kostjaga sõlmitud lepingu ülevõtmiseks. Nimetatud lepingu ülevõtmiseks on VÕS §-st 179 tulenevalt vajalik teise lepingupoole ehk kostja nõusolek. Lepingu ülevõtmiseks kostja nõusolekut andnud ei ole. Seega ei ole tõendatud ettevõtte ega ka ühegi lepingu üleminekut. Õiguslikku tähendust ei oma teatud asjade võimaliku valduse ülemineku fakt. Kohustuste ülemineku eelduseks on ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste tervikuna üleminek. Hageja ei ole oma nõudeõigust kostja vastu Nõrkvoolu Paigalduse OÜ-le loovutanud, kuivõrd ei ole sõlmitud VÕS § 164 sätestatud nõude loovutamise lepingut. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja eeltoodud nõue jätta rahuldamata.
43.Leppetrahvi nõude osas seoses Eesti Ehitus AS-le (kehtiva ärinimega Nordecon International OÜ) Nõrkvoolu Paigalduse OÜ poolt tehtud pakkumisega leidis kohus, et lepingu p 6.1 sätestab mittekonkureerimise kokkulepe. Kaubamärgi ärakasutamise ja mittekonkureerimise kokkuleppe rikkumisel tasub töövõtja trahvi 250 000 krooni iga rikkumise eest. Lepingu p 6.1 sõnastuse kohaselt peaks esinema samaaegselt mittekonkureerimise kokkuleppe rikkumisega kaubamärgi ärakasutamine. Kostja ei ole esitanud asjaolusid selle kohta, milles väljendus kaubamärgi ärakasutamine. Nimetatud sätte sõnastusest tulenevalt on nõude esitamise eelduseks nõude esitamiseks õigustatud isikule kahju tekkimine. Kostja ei ole temale kahju tekkimist tõendanud. Antud nõude esitamise eelduseks on ettevõtte üleminek hagejalt Nõrkvoolu Paigalduse OÜ-le. Nõrkvoolu Paigalduse OÜ on iseseisev äriühing ning hageja ja kostja vaheline leping ei sätesta õigusi ega kohustusi Nõrkvoolu Paigalduse OÜ-le. Kuna hageja hinnapakkumist teinud ei ole, tuleb nõue tema vastu jätta rahuldamata. Kuivõrd kostja ei ole väitnud, et Nõrkvoolu Paigalduse OÜ kui iseseisev äriühing ei oleks võinud AS-le Eesti Ehitus hinnapakkumist teha ning ettevõtte üleminek ei ole tõendamist leidnud, ei ole Nõrkvoolu Paigalduse OÜ kostja õigusi rikkunud.
44.Alltöövõtulepingu p-de 13.1 ja 13.2 alusel esitatud vastuhaginõuded on alusetud. Pooled ei leppinud kokku ja see ei nähtu ka lepingu p. 13.3 sõnastusest, et leppetrahvi 250 000 krooni oleks võimalik nõuda iga rikkumise eest eraldi. Kui pooled oleks soovinud kasutada leppetrahvi nõudmise õigust iga konfidentsiaalsuse kohustuse rikkumise eest eraldi, oleks see tulnud lepingus ka vastavalt sätestada.
45.Konfidentsiaalne ei ole asjaolu, et töid teostavad alltöövõtu korras teised äriühingud. Nimetatu on tõendamist leidnud muuhulgas kostja seadusliku esindaja kinnitusega kohtuistungil ja ajakirjanduses avaldatud avaliku informatsiooniga. Ajakirjas Director on novembris 2002 avaldatud: „Et panna töötajad ise ideid genereerima ja muutusi läbi viima, keeras turvaseadmete pakkuja Pristis firma struktuuri pea peale. Mullu astus Pristis veel ühe sammu, muutes paigaldusosakondade töötajad ettevõtjaiks“. Eesti Päevaleht 02.02.2004: „Viimaste aastate jooksul on Pristises toimunud suured struktuurimuudatused, varem oma jõududega tehtud tööd hakati allhankena teistest firmadest sisse ostma. Nii lõpetati mitme osakonna töö, asendades teenus allhangetega. Endised Pristise müügimehed E. K., V. P., A. K. ja E. N. lõpetasid töölepingu firmaga poolte kokkuleppel koondamishüvitust saamata, kuid hiljem selgus, et Pristis soovis neilt ikkagi müügiteenust osta, kuid meestele vastuvõetamatutel tingimustel“. Postimees 02.07.2008: „Pristis loobus 2003.a. maksude optimeerimise eesmärgil suures osas töötajatest, soovides teenust sisse osta lahkuma
sunnitud töötajate moodustatud firmadelt“. Kostja kodulehel on avaldatud: „Pristis on pideva kasvu tulemusena saavutatud kroonilise tööjõuprobleemi lahendamiseks kaks aastat tagasi julgustas oma palgalisi projektijuhte ettevõtlusele, moodustamaks Pristise partnerfirmasid/hankijad“. Samuti on antud asjaolu tõendatud kostja kodulehel välja toodud kostjale antud ISO 9001 sertifikaadiga. Eeltoodust tulenevalt ei olnud konfidentsiaalne teave selle kohta, et reaalse töö teostavad alltöövõtjad ega ka konkreetsed alltöövõttu tegevad isikud.
46.Kostja väitel on hageja avaldanud lepingu täitmisega seotud asjaolusid ja andmeid 27.12.2007 elektronkirjas ja kirjades Merko Ehituse AS-le ja Eesti Ehituse AS-le. Põhjendatud nõuete esitamine ei ole käsitletav maine kahjustamisena. Võlgnevuse olemasolu ei ole konfidentsiaalne informatsioon. 27.12.2007 elektronkiri ei sisaldanud endas mistahes konfidentsiaalsuskohustusega kaetud teavet. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisena käsitleb kostja 27.12.2007 elektronkirja saatmist „arvukatele adressaatidele väljaspool Pristist“. Antud kirjast nähtub, et kirja adressaadid olid kostja töötajad ja teised hagejaga samalaadsed koostööpartnerid. Asjaolu, et nimetatud isikute olemasolu oli hagejale teada, on ühtlasi kinnituseks selle kohta, et kostja koostööpartnerite nimed ei olnud konfidentsiaalne informatsioon. Nimetatud kirjas ei avaldata ühtki keelatud asjaolu. Lepingu olemasolu oli lepingu teksti kohaselt konfidentsiaalne informatsioon ainult tellijate juures, samas ei olnud see faktiliselt ka tellijatele teadmata, mida kinnitas kostja seaduslik esindaja kohtuistungil.
47.Nõrkvoolu Paigalduse OÜ koduleheküljel oli märgitud, et tegemist on loeteluga antud äriühingu personali poolt teostatud objektidest. Antud asjaolu avaldamine ei ole vastuolus seadusega. Nõrkvoolu Paigalduse OÜ ei saa vastutada kostja ees hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel. Seetõttu on antud asjaoludel esitatud nõue alusetu. Leppetrahvi nõudmisel hagejalt seoses koduleheküljega puudub alus. Domeen ei kuulu hagejale ning hageja ei teosta selle kodulehe haldust, mistõttu on antud nõude esitamine hageja vastu alusetu.
48.Poolte poolt lepingu väidetav rikkumine ja /või õiguskaitsevahendi kasutamine ei saa oma olemuselt olla konfidentsiaalne informatsioon. Isegi kui vastav kokkulepe lepingus sisalduks, oleks tegemist tühise kokkuleppega.
49.VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kõigist väidetavatest konfidentsiaalsuskohustuste rikkumistest sai kostja teada enne 11.01.2008, mil pooled sõlmisid protokollilise kokkuleppe. Mõistliku aja jooksul ei saa olla esitatud leppetrahvi nõue enne kokkuleppe sõlmimist toimunud sündmuste eest. Kostja esitas nõude lepptrahvi saamiseks alles 27.03.2008, so pärast seda, kui hageja esitas kostjale tasu nõude tehtud tööde eest. Antud asjaoludel ei ole leppetrahvi nõue esitatud mõistliku aja jooksul. Kostja ei ole veenvalt põhistanud, miks ta vastavat nõuet varasemalt ei esitanud. Kostja on kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda.
50.Hagejal lasub kohustus tõendada kostja poolt temale kahju tekitamist. Kostja ei ole tõendanud temale kahju tekitamist. Samuti ei ole ta välja toonud väidetava kahju suurust ega seda, milles see väljendus. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et vaidlusalune võti läks katki ja visati minema. 22.11.2005 juhatuse korraldust ei ole kostja A.Mesilale tutvustanud. Antud korraldus ei määratle ka üheselt võtme hinda. Korralduse kohaselt koosneb võtme maksumus 50 000 krooni neljast komponendist – võtmest, koolitusest, müügitoest ning programmeerimise võtme litsentsi uuendustest. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ei ole saanud koolitust pärast 22.11.2005, samuti ei ole tõendatud, et hageja oleks saanud müügituge ja võtme uuendusi. Seega ei ole tõendatud programmeerimisvõtme hind ka sellest korraldusest lähtuvalt. Lisaks eeltoodule võttis kostja arvesse Protec USB võtme omahinna maksumuse hagejale 2007.a. detsembrikuu eest boonuste maksmisel, mille võrra tasus boonuste eest väiksema summa. Kuna kadunud asjad maksti poolte väljakujunenud praktika
kohaselt kinni ostuhinnas, puudub pakkumistel ja arvetel müügihind, millele kostja on viidanud. Nimetatud võtme ostuhind 1019,32 krooni on tõendatud hageja hoolduslao väljatrükiga, kust nähtub, et analoogne Protec 6300 keskuse programmeerimisvõti oli sellise hinnaga arvel. Kuna selle võtme maksumus oli lisamüükide projektis arvesse võetud kuluna, siis vastavalt boonuste arvestamise korrale sai hageja selle võrra vähem müügiboonust. Nimetud asjaolu on tõendatud kostja vastuhagi lisadest 15: hinnakalkulatsioon 711388, Proforma Invoice 704283 ja üleandmise-vastuvõtmise akt 707668. Dokumentidel on viide Proj: NVP detsember 2007, Proj:ID 34945 ja müügihind 0.-. NVP detsember 2007 kajastus boonuste arvestamise veebruari 2008 raportis. Nimetatu saatis hageja töötaja K. H. kostja juhatuse liikmele A.Tähele 05.03.2008. Sellele on A.Tähe vastanud: „Tänud“, st et sai saadetu kätte. A.Tähe saatis 10.03.2008 A.Mesilale ja K. H. hageja lisamüükide aruande. Saadetud divisjoni raporti aruandest nähtub „NVP detsember 2007“ projekt sisaldub arvestuses. Seega on boonuse summa arvutamisel arvesse võetud Protec USB pulga omahinnaga maksumus, mille võrra boonused olid väiksemad ja mille võrra esitas hageja väiksema arve boonuste eest. Hageja on antud võtme maksumuse kostjale hüvitanud. Kuivõrd vastuhagiavalduses puudub põhjendus selle kohta, milles seisneb Nõrkvoolu Paigalduse OÜ rikkumine seoses antud nõudega, tuleb nõue tema vastu jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus
51.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ning saata asi tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
52.Kohtuotsus ei ole põhjendatud ega seaduslik nii menetlusõigusnormi rikkumise kui ka materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu. Kohtuotsus ei ole tervikuna jälgitav ega arusaadav. Kohus on otsuse põhjendava osa rajanud täielikult hageja ja Nõrkvoolu Paigalduse OÜ seisukohtadele, jättes kostja poolt esitatud tõendid ja asjaolud tähelepanuta ning otsuses analüüsimata. Kohus ei põhjendanud, miks ta nendega ei nõustu. Kohus on põhistanud oma otsust suvaliste, sisult ebaõigete või tähendust mitteomavate väidetega. Samuti jääb ebaselgeks, milliseid asjaolusid on kohus ühe või teise otsustuse puhul pidanud määravateks. Kohus on jätnud paljud asja sisulise lahendamise seisukohast olulised asjaolud ja seisukohad igasuguse tähelepanuta. Maakohus ei ole sisuliselt täitnud ühtegi TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud kohtuotsuse põhjendava osa kohustuslikku nõuet. Kohus on viidanud vaid üldiselt dokumentaalsetele tõenditele või tunnistajate ütlustele, viitamata konkreetsetele tõenditele, millel kohtu järeldused põhinevad. Samuti ei ole kohus võrrelnud tõendeid, sh tunnistajate poolt antud vastuolulisi ütlusi (nt ettevõtte üleminekut puudutavas osas).
53.Kohus keeldus osutamast kostjale kaasabi tõendite kogumisel, samuti tõendite vastuvõtmisest, millega takistas kostjal oma väidete tõendamist. Samas on kohus kostjale ette heitnud asjaolude tõendamata jätmist. Kohtuotsuse kirjeldavas osas ei ole kohus täitnud TsMS § 442 lg-s 7 sätestatud nõudeid ega märkinud otsusesse kõiki nõuete kohta esitatud väiteid, vastuväiteid ega nendega seotud tõendeid.
54.Kohus jättis tähelepanuta, et hageja nõuded kostja vastu põhinevad kahel oma olemuselt täiesti erineval tegevusel: paigaldustööde teostamisel ja hooldustööde teostamisel. Ka tõendamisese on nende kahe tegevuse puhul erinev. Eristamata ja analüüsimata vastavaid töid ja nendega seotud tõendeid eraldi, ei ole ka võimalik otsustada vastavate töödega seotud nõuete põhjendatuse üle. Käesoleval juhul ei ole kohus otsuse tegemisel vastavaid töid eristanud. Kohus ei ole oma otsuses üldse sisuliselt analüüsinud paigaldustöödega seonduvat. Kohus on oma otsuses leidnud, et pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on esitatud arvete aluseks olevad tööd teostanud. Tegelikult vaidlesid pooled kohtus ka selle üle, kas kostja on väidetavalt tehtud töid hagejalt üldse tellinud, aga samuti, kas vastavaid töid on teostatud nõuetekohaselt, kas tööde teostamisest on kostjat nõuetekohaselt teavitatud ning kas hagejal on õigus nõuda kostjalt vastavat tasu. Nendele asjaoludele ei ole kohus oma
otsuses üldse tähelepanu pööranud.
55.Maakohus on otsuse põhistuses moonutanud ka kostja ja hageja vahelise alltöövõtu teostamise korda, leides, et hageja osutas kostjale töid 19.10.2005 sõlmitud alltöövõtulepingu nr 05-008 alusel. Kostja juhtis samas korduvalt kohtu tähelepanu sellele, et alltöövõtulepingu nr 05-008 puhul oli tegemist vaid raamlepinguga, milles pooled ei leppinud kokku ühegi konkreetse töö teostamises. Vastavalt alltöövõtulepingu p-le 2.1 pidid pooled sõlmima iga paigaldustööde objekti kohta eraldi lepingu lisa (projekti infokaart), milles tuli kajastada kõik töid puudutavad olulised tingimused, sh tööde maht, tasu suurus jne. Samuti tuli alltöövõtulepingu p 2.2 kohaselt sõlmida vastav lepingu lisa ka hooldustööde ja garantiitööde teostamiseks (tehniliste kohustuste üleandmisakt). Hageja esitas väidetavate tellimuste tõendamiseks suurel hulgal erinevaid projekti infoankeete ja tehniliste kohustuste üleandmise akte, millest väga suur osa olid asjassepuutumatud. Kohus ei pööranud sellele oma otsuses mingit tähelepanu.
56.Lisaks sellele oli hageja nõude põhjendatuse kontrollimiseks vaja tuvastada, kas ja millises ulatuses on hageja töid üldse teostanud. Tõendid selle kohta, milliseid töid on hageja kostja tellimuste alusel teostanud ja millised tööd on kostja poolt heaks kiidetud, käesolevas asjas puuduvad. Kohus ei kontrollinud väidetavate nõuete aluseks olnud iga konkreetse töö teostamise tõendatust, vaid lähtus põhjendamatult hoopis üldistustest.
57.Alltöövõtuga seotud infovahetuse tarbeks oli kasutusel tarkvaraline infosüsteem OCRA, millesse sisestati informatsiooni alltöövõtuga seotud toimingute kohta ning mille abil hallati omavahelist infovahetust tööde teostamise kohta. Lepingu kohaselt pidi hageja sisestama koheselt kõik toimingud OCRA andmebaasi. Igal objektil oli oma OCRA objekti number ja igal hooldustööl oma sündmuse number. Dokumendid võimaldavad võrrelda ja kontrollida OCRA objektide numbreid, objekte ja sündmuste numbreid omavahel. Kohus aga sellest käesoleval juhul sisuliselt hoidus, mis tõi kaasa ka ebaõige kohtulahendi tegemise.
58.Kohus rajas oma otsuse muuhulgas seisukohale, et kostja ei ole esitanud väidet, et kliendilt ei ole esitatud arvete alusel raha laekunud ning et kostja ei ole samuti väitnud, et tema oleks mingeid vaidlusaluseid töid ise teostanud. Nende eelduste alusel tegi kohus meelevaldse järelduse, et kliendil puudunuks alus arveid kostjale tasuda, kui hageja oleks oma lepingulised kohustused jätnud täitmata. Käesoleval juhul ei olnud kohtuasja sisulise arutamise ega kohtuliku uurimise esemeks klientide poolt arvete tasumine või mittetasumine kostjale. Veelgi enam, arvete tasumine või mittetasumine ei tõenda kuidagi konkreetsete tööde tellimist kostja poolt ega nende teostamist hageja poolt. Samuti jättis kohus tähelepanuta, et samadel objektidel oli suur hulk alltöövõtjaid, kes tegid seal vastavalt vajadusele erinevaid töid.
59.Kohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustunud kostja seisukohtade ja põhjendustega selle kohta, et poolte varasem käitumine ei oma käesolevas vaidluses õiguslikku tähendust. Kohtu arvates tuleb järgida tava ja praktikat isegi siis, kui selle tulemusena ühte lepingupoolt petetakse.
60.Kohus on otsuses leidnud, et hageja on toonud täiendavates seisukohtades üksikasjaliselt esile asjaolud ja tõendanud nõude aluseks olevate tööde teostamist. Kohus ei täpsustanud, milliseid asjaolusid ja tõendeid ta seejuures silmas pidas. Hageja seisukohad ei ole tõendid.
61.Kohus on hageja poolt kostjale ajavahemikul november 2006 kuni detsember 2007 esitatud varasemate arvete põhjal tuvastanud kogu ja kõigi hooldusteenuste eest arvete koostamise, esitamise ja tasumise protseduuri, sidudes need K. T. ja K. H. ning nende tegevusega. Jääb arusaamatuks, kuidas saavad nimetatud arved kohtu poolt märgitud asjaolusid tõendada. Muid tõendeid ei ole kohus nimetatud protseduuri tuvastamise osas oma otsuses nimetanud.
62.Hageja poolt teostatud tööde osas arvestuse pidamise ja arvete esitamise korralduse osas ei ole kohus osutanud mingit tähelepanu kostja selgitustele ega K. H. ütlustele selle kohta, kes ja kuidas sisestasid andmeid OCRA andmebaasi ja kuidas toimus nende andmete töötlemine.
Tähtsust omab, kuidas ja milliste andmete alusel arved üldse tekkisid (st kes määratles ja tuvastas tööd, mille eest kostjalt tasu nõuti). Samuti ei ole kohus analüüsinud hageja poolt tõenditena esitatud ostuarveid ega tehnilise kohustuse üleandmise akte, millega on samuti rikkunud TsMS § 422 lg 8 nõudeid. Selleks, et tuvastada, kas kostja on hagejalt vastava hooldustöö tellinud, tuleb lisaks ostuarvetele ja tehniliste kohustuste üleandmise aktidele võrrelda ka garantii/hooldusteenuste akte ning seostada need omakorda OCRA numbrite kaudu tehniliste kohustuste üleandmise aktide ja ostuarvetega.
63.Viidates ebamääraselt tunnistajate ütlustele leidis kohus, nagu oleks tõendatud, et hooldustöid teostanud hageja töötajad said väljakutse OCRA süsteemi kaudu. Selline seisukoht on arusaamatu. Lepingu p 2.2 järgi oli hagejal õigus ise sündmusi luua. Eelnevaga vastuolus on kohtuotsuses märgitud ühekordsete väljakutsete toimumine lisaks OCRA süsteemile ka SMS või telefoni teel. Samuti on kohus ilma põhjendamata nõustunud hageja väitega, et kui kostja ei oleks OCRA süsteemi kaudu korraldust andnud, ei oleks kostja töötaja K. T. selle sündmuse kohta hiljem ostuarvet saanud koostada ja seda hagejale arve esitamiseks saata. Kostja on korduvalt selgitanud, et andmed teostatud tööde kohta sisestas OCRA andmebaasi hageja ja ostuarve näol oli tegemist OCRA süsteemi poolt loodud kokkuvõttega, mis genereeriti automaatselt hageja poolt sisestatud andmetest. Ostuarve on seega nimekiri hageja poolt OCRA andmebaasi tehtud kannetest. K. T. üksnes võrdles hageja poolt OCRA süsteemi sisestatud andmeid hageja poolt koostatud dokumentidega. Kohus sellele tähelepanu ei pööranud.
64.Kohus leidis, et hageja on kostjale kullerteenuse vahendusel 14.03.2008 hooldusaktid üle andnud. Millisest kirjast ja millistest hooldusaktidest jutt käib ja kuidas need on seotud käesoleva vaidlusega, kohtuotsusest ei selgu.
65.Kohus on omal äranägemisel määratlenud K. H. ja K. T. meilivahetuse sisu, leides, et tegemist on ühe sündmuse aktidega. Samas „sündmus“ tähendab ühte toimingut, mille kohta tehakse üks akt. Meilivahetuses väidab K. H., et tal on saatmata umbes 40 akti.
66.Maakohtu seisukoht, et tehniliste kohustuste üleandmise aktid ja tunnistajate ütlused tõendavad asjaolu, et kostja tellis haginõude aluseks olevate hooldustööde teostamise hagejalt, on paljasõnaline, põhjendamata ja vastuolus kohtus uuritud tõenditega. Hageja nõuab kostjalt tasu maksmist mitte ühe, vaid sadade hooldustööde teostamise eest, mis oleks tehtud enam kui sajal erineval objektil. Kohus käsitles kõiki töid ühe tööna, mida need kindlasti ei ole. Ostuarvetel on kajastatud 111 erinevat objekti (OCRA numbrit), 73 objekti osas ei ole hageja esitanud tehniliste kohustuste üleandmise akti, mille alusel saaks väita, et kostja on objekti hagejale hooldustööde teostamiseks üle andnud. Hageja on esitanud kohtule ilmselt võltsitud akte. Kohus on jätnud tõendite analüüsi sisuliselt tegemata ja neile hinnangu andmata. Kohtu põhjenduseks ei saa olla üldsõnaline ja ebamäärane viide aktidele ja tunnistajate ütlustele. Kui kohus asus seisukohale, et kostja on iga vaidlusaluse töö hagejalt tellinud, pidi kohus oma otsuses iga üksiku töö puhul konkreetselt ära näitama, mille alusel ta järeldab, et see töö oli kostja poolt hagejalt tellitud ja viimase poolt ka teostatud. Hageja poolt esitatud tõendid ei tõenda objektide üleandmist, tellimuste esitamist konkreetsete tööde teostamiseks ega vastavate tööde teostamist hageja poolt.
67.Kohus on otsuse põhjendavas osas muuhulgas kopeerinud hageja 28.10.2009 seisukohtades toodud võrdlusi, nende sisust ja tähendusest aru saamata. Samuti on kohus kopeerinud hageja seisukohtade p-s 1.2 toodud tehniliste kohustuste üleandmise aktide sisude kirjeldusi, nendele õiget hinnangut andmata. Kohus leidis ebaõigesti, et objekti numbrid ei kattu alati OCRA numbritega. Ostuarvetel kajastatud objekti numbrid ongi OCRA numbrid. Tehniliste kohustuste üleandmise aktidel kajastatud OCRA numbrid ei kattu ostuarvetel olevate objekti numbritega põhjusel, et kostja ei ole andnud ostuarvel kajastatud objekti hagejale tööde teostamiseks üle.
68.Kohus leidis, et tunnistajate ütlustega on tõendatud, et tehniliste kohustuste üleandmise aktis
sisalduv OCRA objekti number ei ole kostjale olnud ostuarvete koostamisel siduvaks ja seetõttu süsteem ei võimalda ostuarvel kajastatud objekti kaudu alati tuvastada tehniliste kohustuste üleandmise akti. Kohus ei viidanud seejuures ühegi konkreetse tunnistaja ütlusele. Kohtuotsuse õigsust ei ole võimalik selles osas kontrollida. Kohtuistungi protokollidest ei nähtu, et tunnistajad oleks eelnimetatu kohta üldse ütlusi andnud. Kohtu järeldus, nagu oleks tehniliste kohustuste üleandmise aktid kogumis tõendanud, et kostja tellis hagejalt vaidlusaluseid hooldustöid, on arusaamatu ja vastuolus asjas kogutud tõenditega. Ka hageja on tunnistanud asjaolu, et need aktid ei ole seostatavad konkreetsete töödega. Kohus tegi põhjendamata ja tõendamata järelduse, nagu oleks tunnistajate ütlustega tõendatud, et objekti numbri kandis ostuarvele kostja töötaja. Ühtegi tunnistajat ei ole selles osa küsitletud. Kohus märkis paljasõnaliselt, et kostja ei tõendanud oma vastuväiteid hagile, jättes selgitamata, millised vastuväited on kohtu arvates tõendamata. Kohus pani õigustamatult hagi tõendamiskohustuse kostjale.
69.Kostja on erinevalt kohtuotsuses märgitust esitanud vastuväited viivise arvestusele, kuid kohus ei ole sellele tähelepanu pööranud. Kostja vaidleb jätkuvalt viivisenõudele vastu.
70.Kostja tõstatas seoses hageja hagiga küsimuse ka hageja kohasusest seoses ettevõtte osa üleminekuga Nõrkvoolu Paigalduse OÜ-le, kuid kohus ei ole otsuses seda küsimust üldse puudutanud.
71.Vastuhagi puhul on kohus jätkanud otsuses paljasõnaliste väidete esitamist. Kohus jättis ka selles osas kostja esitatud väited, asjaolud ja tõendid tähelepanuta. Käesoleval juhul ei oma ettevõtte ülemineku aeg mingit tähendust põhjusel, et nõude esitamise hetkeks oli ettevõte/selle osa üle läinud. Ettevõtte ülemineku tuvastamiseks tuleb hinnata sellega seotud asjaolusid tervikuna ja kogumis. Hageja ja Nõrkvoolu Paigalduse OÜ on teinud näilikke tehinguid selleks, et varjata ettevõtte üleminekut. Kohus leidis ebaõigesti, nagu oleks kostja pidanud esitama ettevõtte ülemineku tõendamiseks hageja ja Nõrkvoolu Paigalduse OÜ vahel sõlmitud vastava kirjaliku lepingu. Ettevõtte üleandmine võib toimuda ka suulise lepinguga, seda enam, et üleandjaks ja vastuvõtjaks on sama isik, A.Mesila. Kohus viitas ettevõtte ülemineku tingimuste määramisel Riigikohtu lahendile nr 3-2-2-205-09, millist ei ole olemas. Samuti jääb arusaamatuks, millistele VÕS 4.jao sätetele maakohus viitas. Maakohus kopeeris eeltoodud väited Nõrkvoolu Paigalduse OÜ kohtuvaidluse teesidest, neid kontrollimata. Eeltoodu tõendab, et kohus ei ole otsuse tegemisel asja sisu analüüsinud ega asja sisuliselt läbi vaadanud.
72.Maakohtu viide TsÜS § 6 lg-le 3 on arusaamatu. Kohtus ei arutatud nimetatud normi kohaldamist või sellega seotud asjaolusid. Nimetatud väide sisaldub esmakordselt Nõrkvoolu Paigalduse OÜ kohtukõne kirjalikes teesides, mida kohtus ette ei kantud.
73.Käesolevas vaidluses ei saa kohaldada VÕS § 179, kuna tegemist on ettevõtte või selle osa üleminekuga, mitte üksikute lepingute üleminekuga. Kohtu seisukoht, et kuivõrd kostja ei ole andnud oma nõusolekut alltöövõtulepingu ülekandmiseks, ei ole tõendatud lepingu ega ettevõtte üleminek, on küüniline.
74.Maakohus on alltöövõtulepingu p 6.1 tõlgendamisel eiranud VÕS §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise põhimõtteid, asudes ebaõigele seisukohale, et konkureerimise kohustuse rikkumine eeldab antud nõude puhul kahe erineva asjaolu – kaubamärgi ärakasutamise ja mittekonkureerimise kokkuleppe rikkumise – samaaegset esinemist. Pooled mõistsid lepingu p 6.1 ühte moodi ning erinevalt maakohtu poolt tõlgendusest. Kohus on lähtunud osundatud lepingu punkti ühe lause kitsast grammatilisest tõlgendusest, jättes arvestamata kogu punkti mõtte, sisu ja eesmärgi. Samuti ei ole maakohus pööranud tähelepanu kostja selgitustele ja seisukohtadele seoses lepingu p-ga 6.1. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et kaubamärgi ärakasutamiseks loetakse mittekonkureerimise kokkuleppe rikkumist. Lepingu p-s 6.1 ei esine mitte ühtegi viidet kahju tekkimisele ning kohtu väide, et nimetatud punkti sõnastusest tulenevalt on sel alusel nõude esitamise eelduseks õigustatud isikule kahju tekkimine, jääb
arusaamatuks. Muid kostja poolt seoses leppetrahvi nõude esitamisega esitatud seisukohti ja tõendeid ei ole maakohus hinnanud ega põhjendanud, miks ta seda ei teinud.
75.Maakohus ei ole oma otsuses vaadelnud ega analüüsinud iga leppetrahvi nõude aluseks olevat sündmust eraldi ning on jätnud sisuliselt tähelepanuta kõik kostja esitatud seisukohad ja selgitused seoses leppetrahvi nõuetega konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise eest. Lisaks on enamus kostjale omistatud seisukohti kohtuotsuses väärad. Samuti ei ole maakohus alltöövõtulepingu p-de 13.1, 13.2 ja 13.3 tõlgendamisel lähtunud VÕS §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise põhimõtetest. Maakohus leidis, et p-s 13.3 sätestatud leppetrahv on ühekordne, kuid ei ole põhjendanud, miks ta ei arvesta kostja seisukohtadega. Kostja on seisukohal, et lepingu p-st 13.3 tuleneb üheselt, et leppetrahv rakendub iga rikkumise korral. Kui lähtuda kohtu seisukohast, kaotaks lepingu p 13.3 täielikult oma mõtte.
76.Arusaamatuks jääb kohtu arutelu konfidentsiaalse informatsiooni sisu üle. Jääb arusaamatuks, millel põhineb kohtu järeldus, et selleks ei ole konkreetset alltöövõttu tegevad isikud. Samuti jääb ebaselgeks, millega seoses leidis kohus, et põhjendatud nõuete esitamine ei ole käsitletav maine kahjustamisena ning et võlgnevuse olemasolu ei ole konfidentsiaalne informatsioon.
77.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et 27.12.2007 elektronkiri ei sisaldanud endas mistahes konfidentsiaalsuskohustusega kaetud ega keelatud teavet. Kohus ei ole seda järeldust põhjendanud. Kohus põhjendas oma seisukohta vaid väitega, nagu oleks kostja käsitlenud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisena meili saatmist. Rikkumine ei ole mitte meili saatmine, vaid konfidentsiaalse informatsiooni edastamine kolmandatele isikutele. Eelnimetatud kohtu väide on jällegi kopeeritud Nõrkvoolu Paigalduse OÜ kohtukõne teesidest, ilma et kohus oleks seda väidet sisuliselt analüüsinud või kontrollinud. Ka Nõrkvoolu Paigalduse kodulehel avaldatud objektide loetelu osas on kohtu põhjendused paljasõnalised ning tuginevad hageja ja Nõrkvoolu Paigalduse väidetele. Kohus jättis kostja sellekohased väited ja tõendid analüüsimata ja hindamata. Muu hulgas jättis kohus tähelepanuta, et domeen www.nvp.ee kuulus hagejale kuni 17.01.2008, mil see registreeriti Nõrkvoolu Paigalduse OÜ nimele.
78.Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja kaotas õiguse konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise eest leppetrahvi nõuda alates 11.01.2008, kui poolte vahel sõlmiti protokolliline kokkulepe. Koosoleku protokollis pooled konstateerisid, et nad jäävad oma varasemate seisukohtade, st ka võimalike leppetrahvinõuete juurde. Kohus ei nimetanud ühtegi tõendit, mille alusel ta tuvastas, et nõue leppetrahvi saamiseks esitati 27.03.2008.
79.Kohtuotsus on ka kahju hüvitamise nõude lahendamise osas vastuoluline. Kostja teada ei ole ükski tunnistaja väitnud, et vaidlusalune võti läks katki ja kohus ei märkinud otsuses ka tunnistaja nime. Kohus juhindus otsuses Protec 6300 võtme omahinna ja selle eest kostjale tasumise tuvastamisel vaid hageja väidetest, jättes kostja esitatud tõendid analüüsimata. Vastused apellatsioonkaebusele
80.Hageja ja Nõrkvoolu Paigalduse OÜ vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
81.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule menetlusnormi olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu.
82.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide selle kohta, et vaidlustatud kohtuotsus ei vasta TsMS-s sätestatud nõuetele. TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele (TsMS § 438 lg 1).
TsMS § 442 lg-s 8 sätestatu kohaselt märgitakse kohtuotsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Vaidlustatud kohtuotsus eelnimetatud nõuetele ei vasta.
83.Kohus on otsuse rajanud põhiliselt hageja ja Nõrkvoolu Projekt OÜ seisukohtadele, millised on kohus kopeerinud menetlusdokumentidest koos kirja- ja sõnastusvigadega, nende kohati ebaselget sõnastust muutmata ja seostamata vaidluse all olevate küsimustega. Kostja väited on kohus jätnud suures osas tähelepanuta ja kohus ei põhjendanud otsuses, miks ta neid ei arvesta. Samuti on kohus jätnud tõendid suures osas analüüsimata, viidates neile vaid üldsõnaliselt (nt tõendatud tunnistaja(te) ütlustega, dokumentaalsete tõenditega, aktidega). Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohtu järelduste kujunemine jälgitav ja kohtuotsuse õigsus ringkonnakohtu poolt kontrollitav.
84.Esmalt käsitleb ringkonnakohus hageja tasunõuet kostja vastu, mis tuleneb hageja ja kostja vahel 19.10.2005 sõlmitud alltöövõtulepingust ja 11.01.2008 sõlmitud protokollilisest kokkuleppest.
85.Töövõtja põhikohustuseks on VÕS § 635 lg 1 kohaselt töö (valmis)tegemine, tellija põhikohustuseks aga töö eest tasu maksmine. Need kohustused on omavahel vastastikuses (sünallagmaatilises) suhtes. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline.
86.Hageja lepingujärgse tasu maksmise nõude lahendamiseks tuli kohtul kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7 mõttes) ja kas kostja on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku. Eelkõige tuleb kindlaks teha, milliseid töid kostja tellis ja milliseid töid tegelikult tehti.
87.Vaidlusaluse alltöövõtulepingu objektiks on töövõtja poolt tehtavad nõrkvoolusüsteemide hooldus- ja paigaldustööd ning hooldusteenuse valvetehniku teenuse osutamine. Lepingu p-des 2.1 ja 2.2 on reguleeritud erinevat liiki tööde üleandmise ja töösse võtmise kord. Lepingu p 2.1 järgi sõlmivad pooled paigaldustööde osas iga vastava alltöövõtu (töö) kohta eraldi lepingu lisa projekti infokaardi vormis, kus kajastuvad tingimused, tööde ja tasude mahud ja tähtajad konkreetsel objektil. Lepingu p-s 2.2 on kokku lepitud, et hooldustööde ja garantiitööde teostamiseks töövõtja poolt vormistatakse eraldi lepingu lisa tehniliste kohustuste üleandmisakti vormis, kus kajastuvad tingimused, mahud ja tähtajad konkreetsel objektil. Ühekordsed hooldusväljakutsed tellijaga püsilepingut mitteomavate klientide poolt on dokumenteeritud vastava hooldusaktiga-lepinguga. Iga hooldussündmuse kohta tekib tellija infosüsteemi sündmus. Mõjuva põhjuse korral on töövõtjal õigus luua vastav sündmus ise. Lepingu p 2.5 kohaselt on tööde üleandmise korrektsuse kinnituseks tellijalt töövõtjale esitatav ostutellimus. Hagi esitades ei ole hageja neid töid eristanud. Hagiavaldusele lisatud arvetelt nähtub, et neid on esitatud nii paigaldus- kui ka hooldustööde tegemise eest tasu saamiseks. Ka maakohus ei pööranud tähelepanu asjaolule, et tegemist on erinevate töödega, milliste osas on kokku lepitud erinevad tingimused nii töö tegemiseks üleandmise vormistamise (p-d 2.1, 2.2, 2.5), tehtud töö üleandmise (p 9.1) kui ka tasustamise tingimuste osas (p 7), millele kostja menetluse käigus viitas. Kuigi kostja on vaidlustanud hageja poolt esitatud arvete osas nii tema poolt teenuste tellimise kui ka töö tegemise hageja poolt, ei ole maakohus tuvastanud, milliseid konkreetseid töid on kostja tellinud, hageja teinud ja tellijale üle andnud ega seostanud neid tasumiseks esitatud arvetega. Samuti ei ole kohus
kontrollinud lepingu p-de 2.1 ja 2.2 tingimuste täitmist eraldi lepingute sõlmimise osas. Eristamata ja analüüsimata erinevaid konkreetseid töid ja nendega seotud tõendeid, ei ole võimalik otsustada tasu nõude põhjendatuse üle. Kuna maakohus ei tuvastanud hagi lahendamiseks eelnimetatud keskset tähendust omavaid asjaolusid, ei ole ringkonnakohtul võimalik hinnata ka hagi rahuldamise õiguslikku põhjendatust. Maakohtu otsus on hagi rahuldamise osas põhjendamata ja tuleb tühistada.
88.Maakohut ei õigusta see, et hageja ei esitanud asjaolusid selliselt, et hageja nõuet oleks olnud võimalik korrektselt lahendada. Kohus oleks pidanuks hageja nõude kvalifitseerimisel ise selgeks tegema, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama, ja seda pooltele ka selgitama. Oluliste asjaolude eristamine ebaolulistest on üks kohtu oluline ülesanne asja lahendamisel (TsMS § 348 lg 1, § 351). Kohus tegi hagi rahuldamise kohta otsuse põhiliselt vaid hageja esitatud seisukohtadele tuginedes. Olulises osas on täitmata TsMS § 392 lg 1 p-des 1-4 sätestatud eelmenetluse ülesanded.
89.Vastuhagi lahendamise kohta märgib ringkonnakohus lisaks käesoleva otsuse p-des 82 ja 83 märgitule järgmist. Vastuhagi lahendamiseks tuli kohtul eelkõige teha kindlaks, kas Nõrkvoolu Paigalduse OÜ võib solidaarselt koos kostjaga vastutada hageja ja kostja vahel sõlmitud alltöövõtulepingu rikkumise ja kostjale kahju tekkimise eest VÕS § 183 lg 1 tähenduses. Selleks tuli kohtul teha kindlaks, kas on toimunud hageja üleminek Nõrkvoolu Paigalduse OÜ-le VÕS § 180 tähenduses.
90.Ettevõttesse kuuluvad VÕS § 180 lg 2 kohaselt ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, mh ettevõttega seotud lepingud. Ettevõttesse kuuluvad asjad antakse kooskõlas VÕS § 182 lg-ga 1 omandajale üle vastavate asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise sätete järgi, lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi. Ettevõtte üleandja on kohustatud andma omandajale üle asjade valduse, registreerimisele kuuluva vara puhul tagama ka kannete tegemise registrites. Ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad VÕS § 182 lg 2 järgi omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlausaldaja või teise lepingupoole nõusolekut ei ole kohustuse või lepingu üleminekuks vaja, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
91.Maakohus leidis, et kostja oleks pidanud tõendama, et hageja ja Nõrkvoolu Paigalduse OÜ on sõlminud lepingu, mille objektiks oleks ettevõte või asjad, millised VÕS § 180 lg 2 kohaselt kuuluvad ettevõttesse, samuti et hageja ja Nõrkvoolu Paigalduse OÜ on sõlminud lepingu vaidlusaluse alltöövõtulepingu ülevõtmise kohta. Samuti pidas maakohus ettevõtte ülemineku tuvastamisel määravaks asjaolu, et kostja ei ole andnud nõusolekut alltöövõtulepingu üleminekuks. Esmalt märgib ringkonnakohus, et VÕS § 182 lg 2 teise lause kohaselt ei ole ettevõtte üleminekul kostja nõusolekut lepingu üleminekuks vaja. VÕS § 179, millele maakohus viitas, ei sätesta VÕS § 182 lg 2 suhtes erinormi. VÕS § 180 lg 2 ja § 182 lg-te 1 ja 2 alusel läheb ettevõtte ülemineku korral omandajale üle ettevõte kui tervik. Kuna kostja ei tuginenud vastuhagi esitades lepingu ülevõtmisele VÕS § 179 lg 1 tähenduses ega nõude loovutamisele VÕS § 164 tähenduses, ei ole eelnimetatud sätted käesolevas vaidluses kohaldatavad.
92.Samas on õige see, et kostja, tuginedes ettevõtte üleminekule, peab seda tõendama. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Samas tuleb arvestada sellega, et kostjal on seda informatsiooni asümmeetria tõttu keeruline teha. Teave ja tõendid selle kohta saavad olla hageja ja Nõrkvoolu Paigalduse OÜ valduses, kes ei ole ilmselt huvitatud nende avaldamisest. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et ettevõtte ülemineku hindamisel tuleks analüüsida selle kõiki aspekte, sh kas äriühingu kinnis- või vallasvara on üle läinud, vara väärtust ülemineku ajal, kas enamik töötajatest on üle võetud, kas kliendi- ja muud ärisuhted on üle läinud, majandustegevuse sarnasust enne ja pärast
üleminekut jm asjaolusid. Seega on oluline hinnata ka muid kriteeriume, kui kostjal ei ole võimalik oma väidet tõendada ettevõtte ülemineku kohta sõlmitud lepinguga. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtul hinnata kostja väiteid selle kohta, et hageja on kogu majandustegevuse üle andnud Nõrkvoolu Paigalduse OÜ-le, millel on hagejaga täpselt sama tegevus- ja asukoht, samad kontaktandmed, samad töötajad, osutab hagejaga samu teenuseid, hageja poolt tehtud töid on reklaamitud Nõrkvoolu Paigalduse OÜ kodulehel viimase töödena jne. Ettevõtte ülemineku tuvastamisest sõltub otseselt vastuhagis esitatud nõude lahendamine, mis põhineb väidetaval lepingu p-s 6.1 sätestatud konkurentsikeelu rikkumisel Nõrkvoolu Paigalduse OÜ poolt, kes tegi teenusepakkumise Eesti Ehitus AS-le, samuti kostja nõuete lahendamine, mis põhinevad lepingu p-des 13.1 ja 13.2 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse väidetaval rikkumisel ja kahju hüvitamise nõude lahendamisel, mis on suunatud solidaarselt hageja ja Nõrkvoolu Paigalduse OÜ vastu.
93.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et kohus oleks pidanud lepingu p-de 1.6, 13.1, 13.2 ja 13.3 tõlgendamisel lähtuma VÕS §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise põhimõtetest, mida kohus ei ole antud juhul järginud, vaid lähtus üksnes lepingu grammatilisest tõlgendusest. VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Milline oli lepingupoolte ühine tegelik tahe, seda peab tõendama TsMS § 230 lg 1 järgi pool, kes sellele tahtele tugineb. Juhul, kui ei ole võimalik kindlaks teha poolte ühist tahet, siis tuleb lähtuda VÕS § 29 lg-s 3 sätestatust, mille kohaselt kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Seega peab pool, kes tugineb lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg-le 3, tõendama, et tema poolt mõistetud lepingutingimuse tähendust teine lepingupool lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma. Juhul kui lepingut ei saa tõlgendada VÕS § 29 lg 1 ega lg 3 järgi, siis tuleb lepingut VÕS § 29 lg 4 kohaselt tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Pooled võivad tõendada VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, millest lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda. Muu hulgas tuleb arvestada lepingu olemust ja eesmärki. Seega tuleb kohtul lepingu tõlgendamise kaudu kindlaks teha nii konkurentsikeelu kui ka konfidentsiaalsuskohustuse sisu, samuti nende rikkumise tagajärjed. Kui kohus tuvastab lepingu p-de 6.1, 13.1 ja 13.2 rikkumise ja leiab, et sanktsioonina tuleb kohaldada p-de 6.1 ja 13.3 alusel leppetrahvi, tuleb kohtul hageja ja Nõrkvoolu Paigalduse OÜ nõudmiste tõttu kaaluda VÕS § 162 lg 1 alusel leppetrahvi vähendamist.
94.Kahju hüvitamise nõude lahendamisel jättis kohus samuti hinnangu andmata kostja esitatud väidetele ja tõenditele. Kohtu seisukoht on kopeeritud hageja vastusest vastuhagile, mis sisaldab viidet mitmetele tõenditele, kuid kohus ei ole neid otsuses analüüsinud. Kohtu täiendav viide tunnistaja ütlustele ei ole kontrollitav, sest tunnistaja nime ei ole kohtuotsuses märgitud. Kahju hüvitamise nõude uuel lahendamisel tuleb maakohtul tuvastada kahju hüvitamise nõude aluseks olevad asjaolud. Kostja nõuab varalise kahju hüvitamist saamata jäänud tulu näol, viidates VÕS § 1045 lg 1 p-dele 5, 7 ja 8. Samas ei ole kostja vastuhagiavalduses märkinud, milles seisneb tema arvates antud juhul seadusest tulenevat kohustust rikkuv või heade kommete vastane tahtlik käitumine. Kohus ei teinud kostjale ettepanekut oma seisukohtade täpsustamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb see puudus kõrvaldada. Samuti tuleb arvestada VÕS § 128 lg-s 4 sätestatut, mille kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotuses. Saamata jäänud tulu eest hüvitise saamiseks peab kostja tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada. Saamata jäänud tulu suuruse kindlakstegemiseks tuleb kostja võimalikust sissetulekust maha arvata vajalikud kulutused sellise sissetuleku saamiseks. Ka selle nõude lõplikuks
lahendamiseks on vaja tuvastada Nõrkvoolu Paigalduse OÜ võimalik kaasvastutus (vt käesoleva otsuse p 92).
95.Kuna maakohus ei tuvastanud vastuhagi lahendamiseks olulisi asjaolusid, ei ole ringkonnakohtul võimalik ka selles osas hinnata vastuhagi rahuldamata jätmise õiguspärasust. Maakohtu otsus tuleb tühistada ka selles osas.
96.Ringkonnakohus ei pea antud asjas võimalikuks kohtuotsuse tühistamisel uue otsuse tegemist, sest kohtuotsuse puudulikkus ei ole ringkonnakohtu poolt kõrvaldatav. Uute faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite esmakordse hindamise korral peab olema pooltele tagatud põhiseaduse § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks tulenevalt TsMS § 688 lg-tes 3 ja 4 sätestatust.
97.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul lähtuda käesolevas otsuses antud juhistest nii hagi kui ka vastuhagi lahendamise osas. Ringkonnakohus saadab asja uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumist. Kuna pooled on korduvalt oma seisukohti täiendanud, peaks kohus menetlusliku selguse huvides juhtima eelmenetluses poolte tähelepanu hagi- ja vastuhagiavalduse täpsustamise (täiendamise) vajadusele ja andma seejärel teisele poolele võimaluse oma seisukohtade täiendavaks esitamiseks ja põhjendamiseks ning asja lahendamiseks vajalike tõendite esitamiseks.
98.Kuna asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks, tuleb menetluskulude jaotus otsustada asja lõplikul lahendamisel.
Protokolli parandamise taotlused 12.11.2010 ja 15.11.2010 esitasid menetlusosalised taotlused 09.11.2010 toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks, paludes protokolli teksti lisada menetlusosaliste sõnad, mis peaks nende arvates protokollis olema. Kohus, tutvunud protokolli parandamise taotlustega, leiab, et protokoll sisaldab kohasel määral istungil toimunut ning vastab seaduse nõuetele. Seetõttu tuleb protokolli parandamise taotlused jätta rahuldamata. Protokolli parandamise taotlused lisatakse protokolli juurde.
G. Kivinurm
K.Paal
A.Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.