Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Anu Uritam
Määruse tegemise aeg ja koht
22. august 2011.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-25951
Tsiviilasi
AS P võla nõue NP OÜ ja NPOÜ vastu
Menetlustoiming
menetluse uuendamine, kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ning poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS P(registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaido Uduste, Advokaadibüroo Kaido Uduste, Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn, tel 611 0550, e-post: [email protected]); Kostja 1: NPOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja 1 lepinguline esindaja: vandeadvokaat Siiri Schneider, Advokaadibüroo Siiri Schneider, Müürivahe 33, 10140 Tallinn, tel
3117, e-post: [email protected]); Kostja 2: NPOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja 2 lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ingrid Kullerkann, Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid, Veetorni 4, 10119 Tallinn, e-post: [email protected]).
Uuendada 28.06.2009.a määrusega peatatud menetlus. Jätkata tsiviilasja nr 2-10-25951 menetlust.
Kinnitada AS P(hageja), NPOÜ (kostja1) ja NPOÜ (kostja 2) vahel XXX.a sõlmitud kompromissleping (kompromissleping) alljärgnevas:
2.1 AS P avaldab, et tal puuduvad käesolevas tsiviilasjas esitatud hagist tulenevad nõuded NPOÜ ja NPOÜ vastu.
AS P , NPOÜ ja NPOÜ lepivad kokku, et tsiviilasjas nr 2-10-25951 kantud menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda kanda.
2.3
AS P , NPOÜ ja NPOÜ kinnitavad, et nad ei avalda kompromisslepinguga ega tsiviilasjaga nr 2-10-25951 seotud kohtuvaidlusega seotud asjaolusid kolmandatele isikutele ega kommenteeri omalt poolt kompromisslepingut või selle sõlmimise asjaolusid või tsiviilasjaga nr 2-10-25951 seotud kohtuvaidlust, välja arvatud informatsioon, milline on asjaomastele ametiasutustele (sealhulgas Põhja Politseiprefektuurile) vajalik nõuetest loobumise või nõuete puudumise tõendamiseks. Eelnimetatud kohustuse rikkumisel, olenemata rikkumiste arvust, on AS-l P , NPOÜ-l ja/või NPOÜ-l õigus nõuda kompromisslepingut rikkunud poolelt ühekordselt leppetrahvi 1 500 (üks tuhat viissada) eurot.
Menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda kanda.
Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-10-25951.
Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.
Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada pool AS P tasutud riigilõivust, so
757 (üks tuhat seitsesada viiskümmend seitse) eurot ja 57 senti ning kanda see AS P arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX Sampo Pangas. AS Ptasus 19.11.2009.a riigilõivu summas 55 000 krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072123 selgitusega „riigilõiv hagiavalduselt“.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib kompromissi kinnitavas osas esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 kalendripäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluse uuendamise ja menetluse jätkamise osas ei ole määrus edasikaevatav. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-s või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-10-25951, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.
01.06.2010.a esitas hageja kohtule hagiavalduse solidaarselt NPOÜ ja NPOÜ vastu 514 694,92 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt on samade poolte vahel toimumas vastastikuste rahaliste nõuete osas menetlus tsiviilasjas nr 2-08-16189/220. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 19.10.2005.a kostja OÜga NP alltöövõtulepingu nr 05-008, mille alusel kostja teostas nõrkvoolusüsteemide paigaldust, hooldust ja pakkus hooldusteenuse valvetehniku teenust. 2007.a oktoobris sai hageja teada, et kostja OÜ NP konkureerib temaga lubamatult. OÜ NP soovis poolte vahel sõlmitud lepingut selles osas muuta, kuid hageja ei nõustunud lepingu muutmisega. Sooviga jätkata ebaseaduslikku konkureerimist, muutis kostja OÜ NP juhatuse liige AM talle kuuluva äriühingu A-Kullermees OÜ nime NPOÜ-ks ning kandis kogu NPOÜ nõrkvoolutööde teostamisega seotud tegevuse ning töötajad üle NPOÜ-sse. NPOÜ teostas oma igapäevast tegevust NPOÜ töövahenditega, samade kontaktandmetega ning samas asukohas. Hageja leidis, et õiguslikult oli tegemist ettevõtte üleminekuga võlaõigusseaduse tähenduses.
Hageja esitas mõlema kostja vastu solidaarselt nõude, mis tulenes hageja ja kostja OÜ NP vahel sõlmitud alltöövõtulepingu rikkumisest. Kuigi leping oli sõlmitud OÜ-ga NP, toimus hageja hinnangul 2007.a lõpus NPOÜ ettevõtte täielik või nõrkvoolutöödega seotud osa üleminek NPOÜ-le. Hageja nõudis mõlemalt kostjalt solidaarselt erinevate lepinguliste kohustuste rikkumise eest 514 694,92 krooni väljamõistmist. Kostja NPOÜ vastas hagiavaldusele 17.06.2010.a. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ning leidis, et kostja ei ole sõlminud OÜ-ga NP mistahes lepinguid, mille objektiks oleks ettevõte või asjad. Samuti esitas kostja taotluse menetluse peatamiseks. Menetluse peatamise taotluses tugines kostja NPOÜ tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 356 lõikele 1 ning märkis, et käesoleval ajal on samade poolte vahel käimas kohtumenetlus tsiviilasjas nr 2-08-16189, mille esemeks on muuhulgas ettevõtte üleminek OÜ-lt NPOÜ-le NP. Nimetatud tsiviilasjas on hageja AS P esitanud apellatsioonkaebuse. Kostja leidis, et ühe ja sama õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamine samaaegselt mitmes erinevas kohtumenetluses ei ole kooskõlas tsiviilkohtumenetluse eesmärkide ja ülesannetega. Kostja palus peatada menetlus käesolevas asjas kuni tsiviilasjas nr 2-08-16189 tehtava lahendi jõustumiseni. Kostja NPOÜ hagiavaldusele ei vastanud ega esitanud oma seisukohti menetluse peatamise kohta. Hageja AS P vaidles oma 23.06.2010.a. kirjalikes seisukohtades menetluse peatamise taotlusele vastu. Hageja oli seisukohal, et kostja menetluse peatamise taotlus ei ole põhjendatud. Hageja leidis, et kooskõlas TsMS §-ga 2 on tsiviilkohtumenetluse üheks ülesandeks tagada asja lahendamine mõistliku aja jooksul. Hageja esitas käesolevas tsiviilasjas esitatud nõuded varasemalt tsiviilasjas nr 2-08-16189, kuid kostjad ei andnud nende menetlusse võtmiseks oma nõusolekut. Hageja leidis, et kirjeldatud olukorras on paralleelse menetluse tekkimise põhjustanud teiste menetlusosaliste ning kohtu varasemast tegevusest, mistõttu menetluse peatamine on põhjendamatu. Juhul, kui kohus rahuldaks hageja apellatsioonkaebuse tsiviilasjas nr 2-08-16189, võib ringkonnakohus tühistada varasema maakohtu otsuse ja saata asja tagasi esimese astme kohtule lahendamiseks, millisel juhul oleks teine menetlus samas staadiumis kui käesolev menetlus. Sellises olukorras on menetluse peatamine ebamõistlik ja põhjendamata. Kohus rahuldas kostja NPOÜ taotluse menetluse peatamiseks ning teatas 28.06.2009.a määrusega menetluse tsiviilasjas nr 2-10-25951 kuni menetluse lõppemiseni tsiviilasjas nr 2-08-16189. Pooled esitasid 20.07.2011.a Harju Maakohtule taotluse menetluse uuendamiseks ning kompromisslepingu, milles taotlevad kompromissi kinnitamist määrusega, tsiviilasja lõpetamist ning edasikaebetähtaja lühendamist. Lisaks taotleb hageja poole tasutud riigilõivu tagastamist. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest.
Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lg-st 1 uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Käesolevalt on pooled esitanud kohtule taotluse tsiviilasja nr 2-1025951 uuendamiseks ning menetluse jätkamiseks, leiab kohus, et poolte sellekohane taotlus tuleb rahuldada ja jätkata tsiviilasjas nr 2-10-25951 menetlust. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kohus leiab, et AS P taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. AS P tasus 19.11.2009.a riigilõivu summas 55 000 krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072123 selgitusega „riigilõiv hagiavalduselt“. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kolmele (3) kalendripäevale.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.