Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.november 2010.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-24173
Tsiviilasi
AS KC (registrikood xxx, asukoht xxx) hagi IK(K , isikukood XXX, elukoht XXX) vastu 244 970,66 krooni saamiseks
Hagihind
186 647,56 krooni
Istungi toimumise aeg
25. oktoober 2010.a
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Kadri M Kostja IK
KKOÜ sõlmitud kokkuleppe täitmise tagamiseks sõlmiti 31.07.2009 kostjaga käendusleping nr 3107-09, millega kohustus kostja tagama osaühingu kohustuse täitmise summas 250 000 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja võlgnevus 154 970,15 krooni, millest 78 856,80 krooni on üürilepingu ülesütlemise tasu, viivised määraga 12% perioodil 04.05.200931.07.2009 summas 7 759,13 krooni, intressid 21 764,76 krooni ja viivised 0,2% päevas põhivõlalt 25 737,16 krooni. Eelmenetluses suurendas hageja nõuet. Hagiavalduse esitamise päeval ei olnud sissenõutavaks muutunud viimane osavõlgnevus summas 79 179,33 krooni. Hageja ootas selle osamakse tasumist paar nädalat pärast tähtpäeva saabumist. Hageja nõuab kostjalt täiendavalt nimetatud põhivõla ja intressi summas 10 821,18 krooni tasumist. Hageja suurendab nõuet kokku 90 000,51 krooni võrra. Hageja kogunõue on 244 970,66 krooni, millest põhivõlg moodustab 186 647,56 krooni, intressid 32 585,93 krooni ja viivised 25 737,16 krooni. Kostja vastus Kostja vaidleb hagile vastu. KKOÜ rentis ruume alates detsembrist 2004. Seoses majandusraskustega ei suutnud ta enam jaanuarist 2009 nii kallist äripinda pidada. Rendileandja rendisummade vähendamiseks järeleandmisi ei teinud. 31.07.2009 andis osaühing ruumid rendileandjale üle ning rendileandja rentis need uuesti välja. Kuna maksejõuetus ei olevat rendileandja sõnul mõjuv põhjus rendilepingu lõpetamiseks, oli kostja sunnitud paberitele alla kirjutama. Kommunaalteenuste eest oli tasutud. Samuti peaks võlasummast maha arvutatama tagatisdeposiit 15 351,80 krooni. Võlg peaks kostja arvates olema 96 951,16 krooni. Kohtu põhjendused 13.12.2004 on hageja (endise ärinimega Hoonete Halduse AS) ja KKOÜ sõlminud äriruumide kasutamiseks üürilepingu tähtajaga kuni 24.12.2009 üüriga 13 010 krooni kuus, millele lisandus käibemaks. Lisaks üürile oli üürnikul kohustus tasuda kõrvalkulud (t lk 8-16). 31.07.2009 sõlmiti üürilepingu ennetähtaegse lõpetamise kokkulepe, millega loeti üürileping lõpetatuks alates 01.08.2009. Kokkuleppe tingimuseks oli see, et KKOÜ hüvitab hagejale kuni 24.12.2009 saamata jäänud üüritulu. Kokkuleppe sõlmimise hetkel oli osaühingu üürivõlg 189 179,33 krooni, mille ajatamise suhtes lepiti eraldi kokku (t lk 17-22). KKOÜ sõlmitud kokkuleppe täitmise tagamiseks sõlmiti 31.07.2009 kostjaga käendusleping nr 310709, millega kohustus kostja tagama osaühingu kohustuse täitmise summas 250 000 krooni (t lk 23-24). Nendes asjaoludes vaidlus puudub ning kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Seega on kostja käendanud hageja ja KKOÜ üürisuhtest tulenevat võlgnevust. Võlgnevuse suuruses on võlgnik ja võlausaldaja selgesõnaliselt kokku leppinud. Käendusleping vastab sisu- ja vorminõuetele võlaõigusseaduse (VÕS) § 143 ja 144 järgi. VÕS § 142 lg 1 alusel kohustub kostja käendajana hageja ees KKOÜ kohustuste eest vastutama käenduse piirsumma ulatuses. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb võetud kohustusi täita. VÕS § 149 lg 1 alusel on käendajal õigus esitada võlale vastuväiteid. Kostja väitis, et võlast tuleks maha arvestada tagatisdeposiit. Võlgnevuse ajatamise kokkuleppest nähtub, et tagatisdeposiit on võlgnevusest maha arvestatud (t lk 21). Kostja väited, et hageja üüris ruumi uuesti välja ei oma antud juhul tähendust, sest üürilepingu pooled on kokku leppinud, et
üürnik hüvitab hagejale ka saamata jäänud tulu. See kokkulepe on kehtiv sõltumata sellest, kas ruum anti edaspidi üürile või mitte. Kostja oli kohtuistungil nõus, et kokkuleppes märgitud võla suurus oli 189 179,33 krooni. Lisaks maksetähtpäevadel kohustus üürnik tasuma ka intressi, mille suuruseks oli 15% aastas. Viiviseks oli kokku lepitud 0,2% tasumata summalt päevas. Intressi ja viivise arvestusele matemaatilises mõttes kostja vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 244 970,66 krooni. Kohus rahuldab hagi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Meelis Eerik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.