Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

13.01.2009. a esitas BIGBANK AS Tartu Maakohtule hagi Taavi Kaur (kostja 1) ja Karmen Kraut (kostja 2) vastu. Hageja ja kostja 1 sõlmisid 13.02.2007. a tarbijakrediidilepingu nr 0700264/15kt, millega hageja andis põhivõlgnikule 91 796,59 krooni krediiti. Lepingu järgi on põhivõlgnik kohustatud maksma hagejale intressi 25,27 % krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK AS’i krediidilepingute üldtingimusi nr S. Hageja sõlmis kostjaga 2 käenduslepingu, millega kostja võttis endale hageja ees vastutuse kõigi hageja ja kostja 1 vahelisest krediidilepingust nr 0700264/15kt ning võimalikest hageja ja kostja 1 vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete täitmise eest maksimaalselt 415 920 krooni ulatuses. Võlgnikud ei täitnud lepingut korrektselt, mistõttu hageja edastas neile meeldetuletuskirjad. Kuivõrd sellest hoolimata lepingulisi kohustusi täitma ei asutud, oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema ja kohtusse pöörduma. Pärast lepingu ülesütlemist ei ole krediidisumma katteks mitte midagi tasutud. Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt tagastamata krediidisumma 87 976,36 krooni, sissenõutavaks muutunud intress 15 156,12 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 1 700 krooni, viivis 31.12.2009. a seisuga 2 693,46 krooni. Samuti palub hageja TsMS § 367 alusel välja mõista kostjatelt solidaarselt viivis alates 31.12.2009. a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 25,27 % tagastamata krediidisummalt aastas.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED JA MENETLUSE KÄIK

Kostja 2 oma 22.02.2010. a vastuses (tl 55-56) nõustus hagiga osaliselt ning avaldas soovi pidada hagejaga läbirääkimisi kompromissi osas. Kostja 2 ei nõustunud viivise väljamõistmisega TsMS § 367 alusel. Kostja 1 oma 01.03.2010. a vastuses (tl 91) avaldas samuti soovi pidada hagejaga läbirääkimisi kompromissi osas. 15. juuni 2010. a toimunud kohtuistungil esitasid kostjad vastuväite, et reaalselt on kostja 1 saanud 60 000 krooni. Hageja selgitas oma 02.07.2010. a vastuses (tl 112-118) krediidisumma kujunemist. Lepingu nr 0700264/15kt järgi jäi kostja käsutusse 91 796,59 krooni krediiti. Krediidisumma väljamaksmine toimus tasaarvestuse teel, mille tulemusena krediidisummast 91 796,59 krooni tasaarvestati krediidiandja nõuetega krediidisaaja vastu, mis tulenevad krediidiandja ja krediidisaaja vahel sõlmitud krediidilepingust nr 0602049/95kt. Uue krediidilepinguga vormistati ümber eelmisest krediidilepingust tulenevad kohustused VÕS § 396 lg 2 alusel. Kostja 1 oma 10.09.2010. a vastuses (tl 132-133) palus vabastada kohustusest kostja 2, kuna ta on üksikema ja kasvatab raske puudega last. Samuti palus kostja jätta arvestamata viiviste nõue summas 13 839,73 krooni. Hageja leidis, et käendaja vastutusest vabastamiseks puudub alus ning viivise osas tuleb arvestada lepingus kokkulepitud viivisemäära.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0700264/15kt (tl 11). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Nimetatud lepingu kohaselt on krediidisumma 91 796,59 krooni. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et nimetatud leping sõlmiti eelmisest krediidilepingust (nr 0602049/95kt) tulenevate nõuete tasaarvestamisega. Nimetatud asjaolu on ka välja toodud lepingus. Seega on alusetu kostja 1 väide, nagu ta ei oleks saanud laenu 91 796,59 krooni. Nimetatud summa koosnes osaliselt juba

tekkinud võlgnevusest. Samas tunnistab kostja 1, et on reaalselt saanud laenu 80 000 krooni ning on nõus selle tagasimaksmisega (tl 133). Kostja 1 palub jätta arvestamata viivise nõue. Käenduslepinguga (tl 17) võttis kostja 2 endale krediidiandja ees vastutuse kõigi krediidiandja ja kostja 1 vahelisest tarbijakrediidilepingust nr 0700264/15kt ning võimalikest tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevatest nõuetest. Käendaja pidi täitma krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevad krediidisaaja kohustused juhul, kui krediidisaaja ei täida võetud kohustusi nõuetekohaselt. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagejal ja kostjal 1 oli sõlmitud maksegraafik (tl 12-14). Nimetatud maksegraafiku alusel tegid makseid nii kostja 1 (tl 145-153) kui kostja 2 (tl 62-85), millega hageja on võla väljaarvutamisel arvestanud (tl 112-118). VÕS § 142 lg 1 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 järgi käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Käesoleval juhul ei ületa võlasumma käendaja maksimaalset vastutuse ulatust, s.o 415 920 krooni. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks on VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel sõlmitud lepinguga oli ettenähtud õigus nõuda viivist 25,27 % aastas. Viivise nõudmise eeldused – rahalise kohustuse olemasolu, kohustuse täitmisega viivitamine ja nõude sissenõutavaks muutumine – on käesoleval juhul täidetud. Samuti ei ületa viivis põhinõuet ja ei ole seega hea usu põhimõtte vastane. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Järelikult on hagejal lepingu järgi õigus nõuda intressi. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega on põhjendatud ka hageja viivise nõue protsendina. Ülaltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannavad antud asjas menetluskulusid solidaarselt Taavi Kaur ja Karmen Kraut.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.