Tsiviilasja number
2-10-19906
Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Heli Käpp
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
22.novembril 2010 kell 16.00 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu T V hagi RV vastu võla väljamõistmiseks 100 000 krooni Hageja: T V(isikukood xxx, elukoht xxx)
Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anti Aasmaa (Advokaadibüroo Anti Aasmaa, Turuplats 3, 44310 Rakvere, epost [email protected]) Kostja: RV (isikukood xxx, elukoht xxx)
Menetlusviis
Kirjalik menetlus poolte nõusolekul
27.04.2010 T V esitas Harju Maakohtule hagi RVlt 100 000 krooni põhivõla, 3000 krooni intresside ja 85 400 krooni viiviste väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt 26.11.2007 kinnitas R. V kirjalikus võlatunnistuses kirjalikult, et on laenanud T Vlt 100 000 krooni. Võla kohustus kostja tagastama hiljemalt 26.12.2007.a. hageja arvelduskontole. Võlasuhte kohta koostati kirjalik võlakiri, milles kostja kohustus tasuma võlgnetavalt summalt intressi 3 % kuus alates võlakohustuse tekkimisest 26.11.2007 kuni võlasumma täieliku tasumiseni. Lisaks kohustus kostja tasuma võlakirjas sätestatud tähtajaks võlasumma ja intressi mittetasumisel võlasummalt ja intressidelt viivist 0,1 % iga tasumisega viivitatud päeva eest. Tulenevalt hea usu põhimõttest ei nõua hageja viivist ja intressi topelt. Ajavahemiku 26.11.2007 – 26.12.2007 eest võlgneb hageja lisaks põhinõudele intressi 3 % kuus ehk kokku 3000 krooni ning alates 26.12.2007 on kostja olnud tasumisega viivituses 854 päeva, mille eest tuleb tasuda viivist 0,1 % põhinõudest päevas ehk hagi esitamise seisuga 85 400 krooni, viivisesumma võib menetluses suureneda. Vastuseks kostja vastuväidetele hageja 20.09.2010 menetlusdokumendis märkis, et ebaõige on kostja tõlgendus, et võlakirja kohaselt tuli võlasumma kanda kostja arvelduskontole 26.11.2007 äritehingu finantseerimiseks. Kostja ei ole oma paljasõnalist väidet põhistanud. R. V võttis laenu eraisikuna ja hagejal puuduvad andmed, et kostja oleks mingi majandustegevusega tegelenud füüsilisest isikust ettevõtja. Hageja tegi R. V arvelduskontole 2 ülekannet: 26.11.2007 oma eraisiku arvelduskontolt 50 000 krooni ja 27.11.2007 temale kuuluva äriühingu kontolt 50 000 krooni. Seoses võlatunnistusega ei oma tähtsust, mil viisil ja kelle kontot T. VR. Vle rahasumma andis ega see, mis eesmärgil kostja laenusummat kasutada soovis. Tähtsust omab vaid see, et R. V on üheselt kinnitanud oma võlakohustuse olemasolu T. V ees. Kostja tõlgendused varjatud ja näiliku tehingu kohta on küündimatud. Seisuga 20.09.2010 võlgneb kostja hagejale põhivõla 100 000 krooni, intressi 3000 krooni ning on viivituses olnud 1000 päeva, millest tulenevalt viivis moodustab 100 % ehk 103 000 krooni. Hageja taotleb hagi rahuldada, kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 100 000 krooni, intress 3000 krooni ja tasumisega viivitamise eest viivis 103 000 krooni ning menetluskulud jätta kostja kanda.
05.07.2010 kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja võtab hagi õigeks osaliselt – 50 000 krooni osas. Ülejäänud osas kostja hagi õigeks ei võta ja ei tunnista hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid. Kostja ei ole kunagi saanud hageja käest 100 000 krooni. Kostja allkirjastas 26.11.2007 võlakirja, kuna pooled leppisid kokku, et kostja äritehingu finantseerimiseks kannab hageja samal päeval (26.11.2007) kostja arveldusarvele kokku 100 000 krooni. Kuna poolte vahel oli usaldus, pakkus hageja välja, et laenulepingu vormistamise asemel kostja teeb hageja kasuks lihtsalt võlakirja. Hageja koostas võlakirja ja kostja kirjutas sellele alla. Hageja kandis kostja arveldusarvele ainult 50 000 krooni, andes selgituseks, et hetkel rohkem raha ei ole ja kostja peaks ootama. Seetõttu kostja ei saanud sooritada vajalikku äritehingut. Kokkulepitud raha ei ole hageja kostja arveldusarvele kandnud. Sisuliselt on hageja pannud võlakirja kõik selle, mida pooled olid laenu andmise juures kokku leppinud ja mis oleks pidanud olema lihtkirjaliku laenulepingu sisu. Pooled pidasid võlakirja koostamisel silmas hoopis laenulepingut ning võlakirja tuleb lugeda näilikuks tehinguks. Varjatud tehinguna (mida pooled tegelikult silmas pidasid) tuleks käsitleda laenulepingut. Kostjal tekkis õiguslik ootus selles osas, et ta laenatava summa 100 000 krooni reaalselt ka kätte saab ja sellest ootusest lähtuvalt oli ta nõus maksma hagejale intresse ja viivist. Intressid ja
viivised pidi kostja saama tehingu pealt, milleks tal oli vaja laenata hageja käest 100 000 krooni. Tehing jäi toimumata, kuna hageja kandis 100 000 krooni asemel kostja arveldusarvele 50 000 krooni. Eeltoodu alusel hageja nõuab kostjalt viiviseid ja intresse alusetult. Kostja taotleb hagi osaliselt rahuldamata jätta.
kohustuse olemasolu, välistatakse võlgniku võimalikud vastuväited sellest kohustusest ning lihtsustatakse sellega võla sissenõudmist. Võlatunnistuse tagajärjeks on tõendamiskoormise ümberpöördumine: võlgnik peab kohustusest vabanemiseks tõendama, et võlatunnistuses tunnustatud võlga ei ole olemas või see on lõppenud. 26.11.2007 kostja poolt allkirjastatud deklaratiivse võlatunnistuse kehtivus sõltub pooltevahelise laenusuhte kehtivusest, ka see välistab võlatunnistusega laenutehingu varjamise võimaluse.
intresside ja viiviste tasumiseks ning kuna hageja kandis laenu üle ainult osaliselt, jäi kostja plaanitud tehing toimumata. Laenu tagastamise kohustus tekib laenu saamise järel üldjuhul sellest sõltumata, mis eesmärgil laenu taotleti.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.