Võlaõigus › Võõrandamislepingud

MAAKOHTU LAHEND

seisukohad ja hinnangud omavad antud asjas olulist tähtsust, seetõttu ei ole õige üht teisele eelistada. Hageja ei ole oma väiteid muul moel kohtule põhistanud ja seetõttu ei saa kohus hageja väiteid TsMS § 235 mõttes usutavateks lugeda. Kohtule ei ole esitatud ärakuulamiseks näiteks vaidlusaluse lepingu sõlminud isikuid, kelle ütlused oleksid samuti käsitletavad tõendina. Samuti ei ole esitatud taotlust kuulata ära tunnistajatena isikuid, kes vahetult realiseerisid vaidlusalusest lepingust tulenevaid õigusi, s.o tegelesid kalapüügiga. Ekspertiisitaotlust kohus ei rahuldanud ja asjas ekspertiisi ei määranud. Kohus asus seisukohale, et asjas varasemalt ära kuulatud tunnistajate ütluste kordamine ekspertarvamusena oleks andnud küll vormiliselt uue tõendi, kuid mitte sisuliselt. Uute ekspertide määramine ei olnud kohtu hinnangul menetlusökonoomikast lähtuvalt otstarbekas, kuna algandmeid ekspertiisi läbiviimiseks ei olnud, samuti ei olnud võrdlusmeetodiga ajaloolise püügiõiguse väärtuse kindlakstegemine võimalik, kuivõrd käesoleva vaidluse aluseks oleva püügiõiguse võõrandamise ajal kohtule teadaolevalt selle püügiõigusega võrreldavaid tehinguid ei tehtud. Eksperdid peaksid käesoleval juhul andma metodoloogilisi arvamusi, mis aga vähendaks kohtu hinnangul ekspertarvamuse usaldusväärsust. Sellest tulenevalt jäi kohus oma 17.11.2009 pooltele edastatud kirjas seoses ekspertiisi määramisega avaldatud seisukohtade juurde. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab otsus olema seaduslik ja põhjendatud ning rajanema üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kuna hageja rohkem tõendeid ei esitanud, asus kohus seisukohale, et OÜ Algen (pankrotis) hagi OÜ Profit Pluss vastu ajaloolise püügiõiguse võõrandamise lepingu ja selle paranduse kehtetuks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna hagi on tõendamata.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

ning suulistele selgitustele, mida ei saa aga omistada pangandusspetsialisti P. Zeigeri ning kalanduspraktiku U. Pirki arvamusele; 4) ei ole apellandi hinnangul võimalik apellatsioonimenetluses eelkirjeldatud menetlusõiguse normide rikkumisi kõrvaldada. Tõendite apellatsioonimenetluses esmakordse kogumise ja hindamise ning asjas oluliste faktiliste asjaolude apellatsioonimenetluses esmakordse tuvastamise tulemusel kaotaksid pooled võimaluse tõendite hindamise ja faktiliste asjaolude tuvastamise peale edasi kaevata, sest kassatsiooni korras otsuse peale edasikaebamisel ei ole tõendite hindamist ja faktiliste asjaolude tuvastamist võimalik vaidlustada. Otsuse tõendusliku ja faktilisi asjaolusid tuvastava osa peale edasikaebamise välistamine oleks vastuolus Põhiseaduse § 24 lg-s 5 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt igaühel on õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule; 5) ei ole kohtuotsusest võimalik järeldada, kas ning millist materiaalõiguse normi kohus vaidluse lahendamisel kohaldas või millise normi jättis kohaldamata (TsMS § 442 lg 8); 6) ei ole maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud, kuna kohus ei ole rajanud otsust asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus on sisuliselt hoidunud asjas õigusemõistmisest. A. Juhkami ja V. Vaino arvamuste ja ütlustega on leidnud tõendamist, et vaidlusaluste ajalooliste püügiõiguste tegelik turuhind nende müügihetkel 31.08.2005 oli vähemalt 1,81 miljonit krooni ning OÜ Algen juhatuse liikme A. K. poolt püügiõiguste võõrandamine hinnaga 150 000 krooni kahjustas ilmselgelt PankS § 111 tähenduses poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu hagejat ning tema võlausaldajaid arvestades, et hageja kogu majandustegevuse toimimine sõltus sellest, kas tal on võimalik teostada püügiõigust või mitte. Neil asjaoludel oli võõrandamislepingu näol tegemist kinke iseloomuga lepinguga, mis kuulub tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamisele.

4) on kohus võtnud otsuses selge ja ühese seisukoha, et apellandi poolt esitatud tõendit ei saa eelistada vastustaja poolt esitatud tõenditele; 5) menetles kohus kohtuasja ning leidis tõendite uurimise tulemusena, et puudub alus kohaldada pankrotiseaduses sätestatud tagasivõitmise regulatsiooni, kuivõrd täitmata on tagasivõitmise eeldused. Seega, kohus ei kohaldanud pankrotiseaduse tagasivõitmise norme, kuivõrd tõendamata olid apellandi väited tagasivõitmise olukorra tekkimise kohta, mistõttu ei ole kohus rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust; 6) kohustab TsMS § 442 lg 8 kohut märkima kohtuotsuse põhjendavas osas normid, mida kohus kohaldas, mitte aga norme, mida kohus ei kohaldanud. Kohus kohaldas asja lahendamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastavaid sätteid, mis on märgitud resolutsiooni. Seega ei ole kohus rikkunud oma TsMS § 442 lg-st 8 tulenevat kohustust; 7) nõustub vastustaja kohtu 17.11.2010 e-kirjas antud seisukohtadega, et kohus ei pea vajalikuks ekspertiisi määramist. Sisuliselt poleks ekspertiisi määramine andnud uut teavet vaidlusaluse objekti kohta. Arvestades asjaolu, et ajaloolise kalapüügiõiguse väärtust on võimalik ka muul viisil tõendada, ei ole põhjendatud apellandi tuginemine vaid ühele tõendile ning kohus ei ole rikkunud menetlusnorme apellandi tõendi hindamisel ning analüüsimisel. Seega ei ole kohus rikkunud menetlusnorme ekspertiisi taotluse mitterahuldamise korral, mis viiksid ebaõige kohtulahendini; 8) on apellant kaotanud õiguse tugineda menetlusõigusnormi rikkumisele ekspertiisi määramisel kohtulahendi edasikaebamisel vastavalt TsMS §-s 330 sätestatule. Käesoleval juhul lahendas kohus ekspertiisi määramise taotluse e-kirjaga, mis on vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustiku regulatsiooniga. Ekspertiisi määramine tuleb lahendada kehtiva regulatsiooni kohaselt määrusega. Apellant ei esitanud vastuväidet kohtu tegevusele oma 23.12.2009 menetlusdokumendis, mis on rikkumisele järgnenud kohtule esitatud esimene menetlusdokument. Ilmselge on, et apellant oli teadlik, et ekspertiisi määramise taotlus tuleb kohtul lahendada määrusega. Seega on menetlusosaline kaotanud õiguse tugineda veale kohtu tegevuses ekspertiisi määramise taotluse lahendamisel käesoleva apellatsioonikaebuse esitamisel; 9) ei ole apellandi esitatud tõend - A. Juhkami ja V. Vaino eksperthinnang diskonteeritud rahavoogude meetodi alusel - usaldusväärne, kuivõrd esialgsest väärtusest, mis oli ligikaudu 2,8 miljonit, on väärtus vähenenud 1,81-le miljonile. Tõendit on korduvalt korrigeeritud ning ikka leidub seal vigu ja ebatäpsusi, mis muudavad kaheldavaks lõpliku hinna. Vastustaja on esitanud majandusteadlase P. Zeigeri (PhD oec), kes on panganduse ja majandusarvestuse dotsent Eesti Maaülikoolis majandus- ja sotsiaalinstituudis, arvamuse diskonteeritud rahavoogude meetodi kasutamise kohta ajaloolise kalapüügiõiguse väärtuse määramisel. P. Zeiger leidis, et ajalooliste kalapüügiõiguste kui bioloogiliste varade püügiõiguste väärtuse hindamisel ei ole põhjendatud kasutada tulumeetodit ehk diskonteeritud rahavoogude meetodit. 10) ei ole apellant esitanud väiteid ega argumenteerinud või esitanud tõendeid selle kohta, et tehing võiks kahjustada võlausaldajate huve. Tuvastamata ja argumenteerimata on hüpoteetiline võlausaldajate huvide kahjustumine tehingu tegemisel. Seega on tagasivõitmise eeldused täitmata ning puudub alus rahuldada tagasivõitmise hagi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Vaidlustatud otsuse põhjendav osa (II kd, t.l 250) ei vasta eelmärgitud menetlusõiguse normide nõuetele ning otsuse põhjendavast osast ei ole võimalik aru saada, milliste tuvastatud asjaolude alusel jättis maakohus hageja nõude rahuldamata. TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt on otsuse seaduse kohaselt olulises osas põhjendamata jätmine, mida ei ole ringkonnakohtul võimalik kõrvaldada, otsuse tühistamise ja asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule saatmise aluseks apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata.

võimaldada pooltele esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta oma seisukoha. Maakohus on lisaks kohtuotsuse põhjendamiskohustusele eiranud ka eelmärgitud menetlusõiguse normides märgitud nõudeid. Hageja esitas tagasivõitmise hagi, kuid kohtuotsusest ei selgu, kas vaidlusalune tehing on kehtetu PankrS § 111 lg 3 alusel või mitte. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus tegema kindlaks, kas vaidlusalune tehing on kehtetu hageja toodud asjaoludel ning sellest tulenevalt hagi rahuldama või rahuldamata jätma.

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.