OÜ Algen (pankrotis) hagi OÜ Profit Pluss vastu ajaloolise püügiõiguse võõrandamise lepingu ja selle paranduse kehtetuks tunnistamiseks 150 000 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 12. aprilli 2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Algen (pankrotis) apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
2. november 2010
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): OÜ Algen (pankrotis) (RK: 10191946), esindaja advokaat Heldur Otti Pankrotihaldur: Ene Ahas Vastustaja (kostja): OÜ Profit Pluss (RK: 10648854), esindajad advokaat Anto Kasak ja aadvokaat Siret Saks Apellatsioonakebus rahuldada.
esindajad
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
Tühistada Tartu Maakohtu 12. aprilli 2010 otsus täielikult ja saata tsiviilasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses
ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Algen (pankrotis) esitas kohtule hagi OÜ Profit Pluss vastu 31.08.2005 sõlmitud ajaloolise püügiõiguse võõrandamise lepingu ja selle 14.09.2005 sõlmitud paranduse kehtetuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt ei olnud nimetatud tehingu tegemise ajal püügiõiguse kohalik keskmine turuväärtus 150 000 krooni, vaid Tartu Ülikooli rahandusõppetooli lektor Andres Juhkami eksperthinnangu järgi 2 722 180 krooni. Kuna hageja tegutses äriühinguna, oli tema eesmärk edendada oma majandustegevust võimalikult kasumlikult ja seeläbi kindlustada ettevõtte omanikele maksimaalne tulu. Hageja kogu majandustegevuse toimimine sõltus sellest, kas tal on võimalik teostada püügiõigust või mitte. Hageja pankrotimenetluses toimunud erikontrolli käigus tuvastati, et hagejal ei olnud majanduslikult põhjendatud püügiõiguste võõrandamine kostjale 150 000 krooni eest ning püügiõiguste võõrandamine vaidlustatud tehingus toodud tingimustel oli äärmiselt kahjulik nii hagejale kui ka tema võlausaldajatele.
2.OÜ Profit Pluss hagi ei tunnistanud ja palus jätta hagi rahuldamata. Vastuväidete kohaselt on nii OÜ Algen (pankrotis) kui ka OÜ Profit Pluss kalapüügiga tegelenud piisavalt kaua, et omada vastavaid kogemusi ja teadmisi sõlmimaks ajaloolise püügiõiguse võõrandamise lepingut just sellise hinnaga nagu see käesoleval juhul sõlmiti. Müügihind loetakse sõlmituks, kui lepingu pooled on saavutanud kokkuleppe müügieseme ja müügihinna suhtes. Hageja ja kostja on kokku leppinud, et tehingu tegemise hetkel on püügiväärtus 150 000 krooni. Eksperthinnang, mille alusel on püügiõiguse väärtuseks märgitud 2 722 180 krooni, on hüpoteetiline ega tõenda püügiõiguse tegelikku väärtust 2005. a. Tõendamaks, et püügiõiguse väärtus tehingu tegemise ajal oli 150 000 krooni, esitas kostja sama piirkonna ajaloolise püügiõiguse võõrandamiseks sõlmitud lepingud, millest on näha, et sarnaseid püügiõigusi on võõrandatud kümneid kordi madalama hinnaga. Kuna hageja võõrandas püügiõiguse turuhinnaga, ei saanud ei temale ega ka tema võlausaldajatele kahju tekkida.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohtu 12. aprilli 2010 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja tühistati Tartu Maakohtu 31.08.2007 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Otsuse põhjendustest tulenevalt leidis kohus, et TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited. TsMS § 235 esimese lause kohaselt on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus väite usutavaks lugeda. Hageja on kohtule esitanud majandus- ja kalandusteadlaste A. Juhkami ja V. Vaino seisukohad, millega on soovinud hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendada. Kostja on hageja esitatu majandus- ja pangandusdotsendi P. Zeigeri ning kalanduspraktiku U. Pirki seisukohtade esitamisega kahtluse alla seadnud. Kõik nimetatud isikud kuulas kohus ära tunnistajatena. Kohus asus seisukohale, et nii teoreetikute kui ka praktikute
seisukohad ja hinnangud omavad antud asjas olulist tähtsust, seetõttu ei ole õige üht teisele eelistada. Hageja ei ole oma väiteid muul moel kohtule põhistanud ja seetõttu ei saa kohus hageja väiteid TsMS § 235 mõttes usutavateks lugeda. Kohtule ei ole esitatud ärakuulamiseks näiteks vaidlusaluse lepingu sõlminud isikuid, kelle ütlused oleksid samuti käsitletavad tõendina. Samuti ei ole esitatud taotlust kuulata ära tunnistajatena isikuid, kes vahetult realiseerisid vaidlusalusest lepingust tulenevaid õigusi, s.o tegelesid kalapüügiga. Ekspertiisitaotlust kohus ei rahuldanud ja asjas ekspertiisi ei määranud. Kohus asus seisukohale, et asjas varasemalt ära kuulatud tunnistajate ütluste kordamine ekspertarvamusena oleks andnud küll vormiliselt uue tõendi, kuid mitte sisuliselt. Uute ekspertide määramine ei olnud kohtu hinnangul menetlusökonoomikast lähtuvalt otstarbekas, kuna algandmeid ekspertiisi läbiviimiseks ei olnud, samuti ei olnud võrdlusmeetodiga ajaloolise püügiõiguse väärtuse kindlakstegemine võimalik, kuivõrd käesoleva vaidluse aluseks oleva püügiõiguse võõrandamise ajal kohtule teadaolevalt selle püügiõigusega võrreldavaid tehinguid ei tehtud. Eksperdid peaksid käesoleval juhul andma metodoloogilisi arvamusi, mis aga vähendaks kohtu hinnangul ekspertarvamuse usaldusväärsust. Sellest tulenevalt jäi kohus oma 17.11.2009 pooltele edastatud kirjas seoses ekspertiisi määramisega avaldatud seisukohtade juurde. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab otsus olema seaduslik ja põhjendatud ning rajanema üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kuna hageja rohkem tõendeid ei esitanud, asus kohus seisukohale, et OÜ Algen (pankrotis) hagi OÜ Profit Pluss vastu ajaloolise püügiõiguse võõrandamise lepingu ja selle paranduse kehtetuks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna hagi on tõendamata.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
4.OÜ Algen (pankrotis) esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu
12.aprilli 2010 otsuse ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Juhul, kui apellatsioonikohus peab võimalikuks sisuliselt asja ise lahendada, siis tühistada Tartu Maakohtu
12.aprilli 2010 otsus ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta kõik poolte kantud menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on maakohus asja lahendamisel oluliselt rikkunud menetlusnorme, kuna on jätnud tähelepanuta kõik apellandi poolt esitatud tõendid. Kohtuotsuses ei ole kohus hinnanud ühtegi apellandi esitatud tõendit, rikkudes sellega TsMS § 232 lg-s 1 sätestatud tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise nõuet. Kohus ei ole hinnanud ka vastustaja poolt esitatud tõendeid. Maakohus rikkus TsMS § 442 lg-t 8. Kohtuotsusest ei nähtu: kas ja millised vaidluses tähtsust omavad asjaolud on kohus üldse tuvastanud ning millised järeldused on kohus neist teinud; poolte poolt esitatud tõendite analüüsi; põhjendusi, miks kohus sisuliselt ei nõustu hageja faktiliste väidetega ning on jätnud arvestamata hageja poolt asjas esitatud tõendi (eelkõige rahandus- ja kalandusteadlaste A. Juhkami ja V. Vaino kui eriteadmistega isikute kirjalikud arvamused ja nimetatud isikute poolt tunnistajana antud ütlused); 2) on maakohtu poolt asjas tähtsust ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks eksperdi arvamuse küsimata jätmine mööndusel, et asja lahendamine on võimalik toimikus olevate tõendite põhjal, mida kohus kohtuotsuses ei analüüsinud, asja eklektiline menetlemine, milline irdub TsMS §-s 2, § 5 lg-s 1, §-s 293 ja § 442 lg-s 8 sätestatud põhimõtetest ning tuleb lugeda menetlusõiguse normide sedavõrd oluliseks rikkumiseks, mis toob kaasa otsuse tühistamise; 3) jääb apellandile loogiliselt täiesti mõistetamatuks kohtuotsuses esitatud seisukoht, mille kohaselt ekspertide poolt antavad metodoloogilised arvamused vähendavad vaidlusaluste ajalooliste püügiõiguste võõrandamisaegse turuväärtuse hindamiseks antava ekspertarvamuse usaldusväärsust. Üldteadaolevalt on iga teadusliku teadmise usaldusväärsuse aluseks ja selle põhjendatuse kontrolli garantiiks põhistatult valitud metodoloogia. Apellandi hinnangul on käesolevas asjas eriteadmistega isikute poolt antud arvamustest äratuntav ja põhistatud metodoloogiline alus omistatav ainult majandus- ja kalandusteadlaste A. Juhkami ja V. Vaino kirjalikele arvamustele
ning suulistele selgitustele, mida ei saa aga omistada pangandusspetsialisti P. Zeigeri ning kalanduspraktiku U. Pirki arvamusele; 4) ei ole apellandi hinnangul võimalik apellatsioonimenetluses eelkirjeldatud menetlusõiguse normide rikkumisi kõrvaldada. Tõendite apellatsioonimenetluses esmakordse kogumise ja hindamise ning asjas oluliste faktiliste asjaolude apellatsioonimenetluses esmakordse tuvastamise tulemusel kaotaksid pooled võimaluse tõendite hindamise ja faktiliste asjaolude tuvastamise peale edasi kaevata, sest kassatsiooni korras otsuse peale edasikaebamisel ei ole tõendite hindamist ja faktiliste asjaolude tuvastamist võimalik vaidlustada. Otsuse tõendusliku ja faktilisi asjaolusid tuvastava osa peale edasikaebamise välistamine oleks vastuolus Põhiseaduse § 24 lg-s 5 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt igaühel on õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule; 5) ei ole kohtuotsusest võimalik järeldada, kas ning millist materiaalõiguse normi kohus vaidluse lahendamisel kohaldas või millise normi jättis kohaldamata (TsMS § 442 lg 8); 6) ei ole maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud, kuna kohus ei ole rajanud otsust asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus on sisuliselt hoidunud asjas õigusemõistmisest. A. Juhkami ja V. Vaino arvamuste ja ütlustega on leidnud tõendamist, et vaidlusaluste ajalooliste püügiõiguste tegelik turuhind nende müügihetkel 31.08.2005 oli vähemalt 1,81 miljonit krooni ning OÜ Algen juhatuse liikme A. K. poolt püügiõiguste võõrandamine hinnaga 150 000 krooni kahjustas ilmselgelt PankS § 111 tähenduses poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu hagejat ning tema võlausaldajaid arvestades, et hageja kogu majandustegevuse toimimine sõltus sellest, kas tal on võimalik teostada püügiõigust või mitte. Neil asjaoludel oli võõrandamislepingu näol tegemist kinke iseloomuga lepinguga, mis kuulub tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamisele.
5.OÜ Profit Pluss palub jätta OÜ Algen (pankrotis) apellatsioonikaebuse rahuldamata ning mõista OÜ-lt Algen (pankrotis) välja menetluskulud OÜ Profit Pluss kasuks. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud; 2) peavad tehingu tagasivõitmise korral olema täidetud nii tagasivõitmise PankrS §-dest 109 ja 110 tulenevad üldeeldused kui ka §-st 111 kui erinormist tulenevad eeldused ning alused. Seega tuli apellandil tõendada esimeses kohtuastmes tehingu tagasivõitmiseks tagasivõitmise üldeelduste kohaselt järgmised asjaolud tehingu kehtetuks tunnistamiseks § 109 ja 110 alusel: tehing on tehtud enne pankroti väljakuulutamist; tehing kahjustab võlausaldajate huve; tehingu pool on teadlik võlausaldajate huvide kahjustumisest. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 oli apellant kohustatud tõendama osalise kinke iseloomu käesoleva müügitehingu puhul. Maakohus ei ole otsuse koostamisel rikkunud menetlusõiguse norme. Apellant on toonud omapoolseks tõendiks eelnevas kohtumenetluses ainult ühe tõendi, mille alusel soovis kindlaks määrata ajaloolise kalapüügiõiguse hinda. Ainukese apellandi poolt esitatud tõendi näol on tegemist A. Juhkami ja V. Vaino poolt koostatud hinnanguga ajaloolise kalapüügiõiguse väärtuse kohta. Maakohus on otsuses p-des 21 ja 22 võtnud seisukoha apellandi poolt kohtumenetluses esitatud ainukese tõendi kohta. Apellant ei ole esitanud muid tõendeid oma väidete tõestamiseks ning seetõttu on apellandi väited kalapüügiõiguse võõrandamise tehingu kui ilmse kinke iseloomuga tehingu kohta paljasõnalised. Tehingu tegemine alla turuväärtuse ei tee tehingust automaatselt kinke iseloomuga olevaks tehinguks. Lisaks on apellandil tõendamata võlausaldajate huvide kahjustamine ja teise tehingupoole teadlikkus või võlausaldajate huvide kahjustamine ning tehingu kinke iseloom. 3) on kohus otsuse koostamisel hinnanud ainukest apellandi poolt esitatud tõendit igakülgselt ning objektiivselt. Kohtuotsuses on selge viide põhjendustele, mis on seotud apellandi poolt esitatud tõendiga ning selle arvestamata jätmisega kohtulahendi tegemisel. Põhjendamata on väited, et kohus on rikkunud tõendite hindamise ning objektiivsuse kohustust. Apellandi väited selle kohta, et kohus on kohtuotsuse põhistavas osas rikkunud oma põhistamise kohustust, on asjakohatud ning paljasõnalised;
4) on kohus võtnud otsuses selge ja ühese seisukoha, et apellandi poolt esitatud tõendit ei saa eelistada vastustaja poolt esitatud tõenditele; 5) menetles kohus kohtuasja ning leidis tõendite uurimise tulemusena, et puudub alus kohaldada pankrotiseaduses sätestatud tagasivõitmise regulatsiooni, kuivõrd täitmata on tagasivõitmise eeldused. Seega, kohus ei kohaldanud pankrotiseaduse tagasivõitmise norme, kuivõrd tõendamata olid apellandi väited tagasivõitmise olukorra tekkimise kohta, mistõttu ei ole kohus rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust; 6) kohustab TsMS § 442 lg 8 kohut märkima kohtuotsuse põhjendavas osas normid, mida kohus kohaldas, mitte aga norme, mida kohus ei kohaldanud. Kohus kohaldas asja lahendamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastavaid sätteid, mis on märgitud resolutsiooni. Seega ei ole kohus rikkunud oma TsMS § 442 lg-st 8 tulenevat kohustust; 7) nõustub vastustaja kohtu 17.11.2010 e-kirjas antud seisukohtadega, et kohus ei pea vajalikuks ekspertiisi määramist. Sisuliselt poleks ekspertiisi määramine andnud uut teavet vaidlusaluse objekti kohta. Arvestades asjaolu, et ajaloolise kalapüügiõiguse väärtust on võimalik ka muul viisil tõendada, ei ole põhjendatud apellandi tuginemine vaid ühele tõendile ning kohus ei ole rikkunud menetlusnorme apellandi tõendi hindamisel ning analüüsimisel. Seega ei ole kohus rikkunud menetlusnorme ekspertiisi taotluse mitterahuldamise korral, mis viiksid ebaõige kohtulahendini; 8) on apellant kaotanud õiguse tugineda menetlusõigusnormi rikkumisele ekspertiisi määramisel kohtulahendi edasikaebamisel vastavalt TsMS §-s 330 sätestatule. Käesoleval juhul lahendas kohus ekspertiisi määramise taotluse e-kirjaga, mis on vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustiku regulatsiooniga. Ekspertiisi määramine tuleb lahendada kehtiva regulatsiooni kohaselt määrusega. Apellant ei esitanud vastuväidet kohtu tegevusele oma 23.12.2009 menetlusdokumendis, mis on rikkumisele järgnenud kohtule esitatud esimene menetlusdokument. Ilmselge on, et apellant oli teadlik, et ekspertiisi määramise taotlus tuleb kohtul lahendada määrusega. Seega on menetlusosaline kaotanud õiguse tugineda veale kohtu tegevuses ekspertiisi määramise taotluse lahendamisel käesoleva apellatsioonikaebuse esitamisel; 9) ei ole apellandi esitatud tõend - A. Juhkami ja V. Vaino eksperthinnang diskonteeritud rahavoogude meetodi alusel - usaldusväärne, kuivõrd esialgsest väärtusest, mis oli ligikaudu 2,8 miljonit, on väärtus vähenenud 1,81-le miljonile. Tõendit on korduvalt korrigeeritud ning ikka leidub seal vigu ja ebatäpsusi, mis muudavad kaheldavaks lõpliku hinna. Vastustaja on esitanud majandusteadlase P. Zeigeri (PhD oec), kes on panganduse ja majandusarvestuse dotsent Eesti Maaülikoolis majandus- ja sotsiaalinstituudis, arvamuse diskonteeritud rahavoogude meetodi kasutamise kohta ajaloolise kalapüügiõiguse väärtuse määramisel. P. Zeiger leidis, et ajalooliste kalapüügiõiguste kui bioloogiliste varade püügiõiguste väärtuse hindamisel ei ole põhjendatud kasutada tulumeetodit ehk diskonteeritud rahavoogude meetodit. 10) ei ole apellant esitanud väiteid ega argumenteerinud või esitanud tõendeid selle kohta, et tehing võiks kahjustada võlausaldajate huve. Tuvastamata ja argumenteerimata on hüpoteetiline võlausaldajate huvide kahjustumine tehingu tegemisel. Seega on tagasivõitmise eeldused täitmata ning puudub alus rahuldada tagasivõitmise hagi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada TsMS § 656 lg 1 p 5 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
7.TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Vastavalt TsMS § 438 lg-le 1 otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 442 lg 8 sätestab, et otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste
väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Vaidlustatud otsuse põhjendav osa (II kd, t.l 250) ei vasta eelmärgitud menetlusõiguse normide nõuetele ning otsuse põhjendavast osast ei ole võimalik aru saada, milliste tuvastatud asjaolude alusel jättis maakohus hageja nõude rahuldamata. TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt on otsuse seaduse kohaselt olulises osas põhjendamata jätmine, mida ei ole ringkonnakohtul võimalik kõrvaldada, otsuse tühistamise ja asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule saatmise aluseks apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata.
8.Asja materjalidest nähtub, et hageja palus tunnistada kehtetuks PankrS § 111 lg 3 alusel OÜ Algen ja OÜ Profit Pluss vahel 31.08.2005 sõlmitud ajaloolise püügiõiguse võõrandamise lepingu ja selle 14.09.2005 sõlmitud paranduse. Vaidlusaluse lepinguga võõrandati ajalooline püügiõigus 150 000 krooni eest. Hageja kinnitas hagiavalduses, et püügiõiguse väärtus on 2 722 180 krooni ja tugines seejuures A. Juhkami kui eriteadmistega isiku arvamusele. Kostja vaidles hageja esitatud püügiõiguse väärtusele vastu ning esitas omalt poolt U. Pirki kui eriteadmistega isiku arvamuse. Hageja esitas A. Juhkami ja V. Vaino vastuväited ja selgitused U. Pirki arvamusele. 23.08.2008 esitas kostja maakohtule taotluse ekspertiisi määramiseks ning ühtlasi omapoolsed küsimused eksperdile (I kd, t.l 156-159). 19.01.2009 esitas hageja A. Juhkami ja V. Vaino täiendavad selgitused püügiõiguse väärtuse kohta, millest muu hulgas nähtub, et püügiõiguse väärtus võib olla 1.9 miljonit krooni. 29.06.2009 kohtuistungi protokollist nähtuvalt (I kd, t.l 227) jäi kostja ekspertiisitaotluse juurde ning kohus kohustas pooli esitama 21.07.2009 ettepanekud eksperdi isiku osas ja küsimused eksperdile. Pooled esitasid kohtule omapoolsed küsimused eksperdile (II kd, t.l 19-20; 170-171). Lisaks esitas hageja kohtule ettepaneku ekspertide isikute osas ning kostja OÜ Algen 2002, 2003 ja 2004 majandusaasta aruanded. 19.10.2009 kohtuistungi protokollist nähtuvalt (II kd, t.l 168) määras kohus ekspertideks P. Zeigeri, O. Lukassoni ja A. Rakko. 17.11.2009 (II kd, t.l 173) teatas kohus pooltele, et ei pea vajalikuks ekspertiisi määramist, kuna asja on võimalik lahendada esitatud tõendite põhjal. 23.12.2009 esitas kostja P. Zeigeri arvamuse (II kd, t.l 194-195) ning 22.01.2010 hageja A. Juhkami vastuse P. Zeigeri arvamusele, millest nähtuvalt on püügiõiguse väärtus vähemalt 1.81 miljonit krooni. 15.02.2010 kohtuistungil jäi hageja ekspertiisitaotluse juurde (II kd, t.l 236). 16.03.2010 kohtuistungil jättis kohus ekspertiisitaotluse rahuldamata (II kd, t.l 247). Ringkonnakohus nõustub apellandi väitega, et kohtu tegevus seoses poolte taotluste lahendamisega seoses ekspertiisiga ei olnud järjekindel ning kohtu järeldus, et hageja ei ole nõuet põhistanud, ei ole põhjendatud. Olukorras, kus poolte seisukohad püügiõiguse väärtuse osas erinevad enam kui kümme korda, pooled on taotlenud kohtult ekspertiisi määramist, kohus on ekspertiisiga nõustunud ja määranud kindlaks ekspertide isikud, on kohtu järgnev otsustus ekspertiisi mittemääramisest põhjusel, et asja on võimalik lahendada esitatud tõendite põhjal, mõistetamatu. Kui kohus leidis, et asja saab lahendada olemasolevate tõendite põhjal, tulnuks otsuse põhjendavas osas tõendeid analüüsida ja põhjendada, miks ta ühtesid tõendeid arvestab ja mõnda tõendit ei arvesta. Kohtuotsuse põhjendustest nähtuvalt ei ole alust üht tõendit teisele eelistada ning kuna hageja ei ole rohkem tõendeid esitanud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Selline kohtu seisukoht viitab sellele, et kohus oleks pidanud määrama ekspertiisi eriteadmisi nõudvate asjaolude (püügiõiguse väärtuse) kindlakstegemiseks ning kohtu järgnev seisukoht otsuses, et ekspertiisi määramine ei ole otstarbekas, kinnitab kohtuotsuse vastuolulisust. TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõue tähendab ka seda, et kohtuotsus ei tohi olla vastuoluline. Tulenevalt TsMS §-des 348 ja 351 sätestatust on kohtul kohustus arutada asja ammendavalt ja
võimaldada pooltele esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta oma seisukoha. Maakohus on lisaks kohtuotsuse põhjendamiskohustusele eiranud ka eelmärgitud menetlusõiguse normides märgitud nõudeid. Hageja esitas tagasivõitmise hagi, kuid kohtuotsusest ei selgu, kas vaidlusalune tehing on kehtetu PankrS § 111 lg 3 alusel või mitte. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus tegema kindlaks, kas vaidlusalune tehing on kehtetu hageja toodud asjaoludel ning sellest tulenevalt hagi rahuldama või rahuldamata jätma.
9.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.
Andra Pärsimägi
Egon Konsand
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.