Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

Tsiviilasi nr 2-10-38730 mõista nimetatud summad AS-lt AXLY INVEST OÜ Autente (arveldusarve nr 221015144565, Swedbank AS) kasuks. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul selle kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Ajutine pankrotihaldur võib määruse peale sama tähtaja jooksul samas korras kaevata temale määratud tasu osas. Võlausaldajad võivad sama tähtaja jooksul samas korras esitada määruskaebuse pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes.

Sisulised asjaolud ja menetlusosaliste esitatud väited Võlgniku AS AXLY INVEST poolt esitatud pankrotiavalduse ja sellele lisatud maksejõuetuse põhjuste seletuse kohaselt ning võlgade nimekirja järgi tegeles ettevõte kinnisvara arenduse ja haldusega. Probleemid tekkisid 2008.aastal majanduslanguse tingimustes, alanesid kinnisvara hinnad ja lagunes turg. Ettevõte oli sunnitud soetatud kinnisvara alla hindama, ka pangalt (SEB Pank) saadud laenu tagasimaksmise tagamiseks tuli võtta uusi ja oluliselt halvematel tingimustel laene ning realiseerida ebasoodsatel tingimustel kinnistuid. Tütarettevõtte OÜ Wenders Timber päästmiseks tuli teha mitterahalisi sissemakseid kinnistute näol ja 2010.a kevadeks tekkis olukord, kus allesjäänud varale olid seatud hüpoteegid laenuandjate kasuks, kusjuures vara väärtus enam laenuandjate nõudeid ei katnud. 2009.a aasta majandusaasta aruande auditeerimisel deklareeriti täiendavalt käive- ja tulumaksu ning tekkis suur maksuvõlg. Hetkel vara firmal puudub (vara võõrandati tasaarveldusega), kuid võlgu on üle 10 miljoni krooni. AS Axly Invest on maksejõuetu ja see ei ole ajutise iseloomuga. Kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse ning määras 17.09.2010.a määrusega võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks (edaspidi haldur) Jüri Truutsi. Kohtuistungil kinnitas võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige Aksel Puust, et pankrotiavaldust ei esitatud varem, kuna oli lootus saada võlausaldajatega kokkuleppele. Laenuandjate nõuded oli tagatud pantidega ja varasem pankrotiavalduse esitamine ei oleks olnud õige. OÜ-ga Forss kokkulepitud leppetrahv oli proportsioonis laenu sisu ja selle saamise ajaga. Kellelegi teisele peale panga ei olnud võimalik võlgu tasuda ja sellest tekkisid ka võlad. 2009.aastal oli võlgnevus AS SEB Pank ees ca 3,5 miljonit krooni. Ajutise pankrotihaludri (edaspidi haldur) aruande ja tema poolt kohtuistungil selgitatu kohaselt puudub võlgnikul sisuliselt vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. 2009. ja 2010.aastal on võlgnik võõrandanud kogu oma vallas- ja kinnisvara (varasemalt on võlgnikul kokku olnud üle 80 kinnistu), kusjuures kinnisvara võõrandati erinevate tasaarvestustega kas juhatuse liikme A. Puustiga või erinevate seotud isikutega (AS Wenkaru, OÜ Wenders Timber). Hetkel on võlgnikul kohustusi ligemale 11 miljoni krooni väärtuses, suurim neist on maksuvõlg 4 019 040 krooni. Haldur on nii aruandes kui kohtuistungil seisukohal, et viimase kahe aasta jooksul tehtud tehingud võlgniku kinnisvaraga on selgelt võlgnikku majanduslikult kahjustavad ja osutuvad peamisteks võlgniku maksejõuetuse põhjusteks. Endise juhatuse liikme L.A. ja OÜ-a Wenkaru, OÜ-ga Forss ja OÜ-ga Wenders Timber sõlmitud lepingud, eelkõige nende leppetrahvide osa (nt OÜ Forss andis laenu 2 miljonit krooni, lepingu mittekohasel täitmisel lepiti kokku leppetrahvis 3 miljonit krooni) on ebaproportsionaalne, äris ebamõistlik ning sellega on rikutud äriseadustikus juhatuse liikmele pandud hoolsuskohustust. Haldur on arvamusel, et võlgnik oli juba 2009.aasta alguses

2 (4)

Tsiviilasi nr 2-10-38730 pankrotisituatsioonis ning majanduslikult ebamõistlike tehingute asemel oleks pidanud esitama pankrotiavalduse, hoides ära vähemalt intresside ja muude kõrvalnõuete kasvamise. Ka praegune juhatuse liige Aksel Puust on 2010.aastal teinud kinnisvaratehingu (müüdi xxxxx xx xxxxx linnas asuv kinnistu), millest saadud summa tasaarvestati ning tehingult ei laekunud riigile makse. Halduri hinnangul oleks juhatuse liige pidanud selgelt mõistma, et käibemaksu tasumiseks vahendid puuduvad, mistõttu ei saanud sellistel tingimustel tehingut teha ning juhatuse liige rikkus maksukorralduse seaduse § 8 lg 1 sätteid. Ajutine pankrotihaldur on esitanud prokuratuurile 15.11.2010.a kuriteoteate, viitega võimalikele L. A. ja A. Puusti poolt toimepandud tegudele, mis võiksid anda aluse nende suhtes kriminaalmenetluse algatamiseks karistusseadustiku § 384 ja § 3851 alusel. Samas on halduri arvates ilmne, et isegi kui kuulutada välja pankrot ja asuda esitama tagasivõitmise nõudeid, puudub selle tegevuse läbiviimiseks pankrotivara, ei ole teada nende menetluste võimalikud kulud (nt riigilõiv) ning kuivõrd L. A.ega A. Puust ei oma registrite kohaselt märkimisväärset vara, siis ei ole selge ka nende nõuete tulem. Seetõttu tegi haldur ettepaneku, et kui keegi võlausaldajatest, võlgnik ise või kolmas isik ei maksa kohtu deposiiti pankrotimenetluse kuludeks piisavaid vahendeid, tuleb pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu, mõistes halduri tasu välja võlgnikult ning millest 6200 krooni hüvitada haldurile riigi vahenditest. Halduri taotlusel ning pankrotiseaduse (PankrS) § 30 lg 1 ja 2 alusel tegi kohus 14.10.2010.a määruse, milles andis asjast huvitatud isikutele võimaluse hiljemalt 15. novembriks k.a tasuda kohtu deposiitkontole 70 000 krooni pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetluse raugemise vältimiseks. Vaatamata küllaltki pikale tähtajale ei tasunud nimetatud tähtpäevaks keegi kohtu nõutud summat. Kohtu seisukohad ja põhjendused Kohus, kuulanud ära halduri seisukoha ja uurinud esitatud dokumentaalseid tõendid, leiab, et on põhjendatud pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, tal puuduvad realiseeritavad varad, ainsaks võimalikuks varaks on nõuded juhatuse liikmete vastu tulenevalt 2009. ja 2010.aastal tehtud tehingutest, kuid kohtu hinnangul ei ole neil nõuetel mõistlikku perspektiivi. Võib küll eeldada, et teiste võlausaldajate huve nende tehingutega kahjustati ja kindlasti halvenes ka oluliselt võlgniku enda majanduslik seisund, kuid silmas pidades L. A. ja A. Puustil suuremat väärtust omava vara puudumist, oleks tõenäoliselt tegemist pika ja reaalset tulemust mitteandvate protsessidega. Seega esinevad pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 2 nimetatud asjaolud. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks oli vastavalt halduri aruandes esiletoodule 2009.aasta esimeses pooles tehtud tasaarvestusega tehingud seotud isikutele OÜ Wenkaru ja OÜ Wenders Timber. 2010.aasta alguseks oli ettevõtte omakapital juba üle 7 miljoni krooni miinuses ning kohtule ei ole mõistetav, miks pankrotiavaldus alles nüüd esitati. Pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmise ja võlgnikule kahjulike majanduslike tehingute (pankrotikuritegude) osas on andmed prokuratuurile kuriteoteatega esitatud, kes teeb neist vajalikud järeldused, mistõttu kohus siinkohal detailidesse ei lasku. Juhatuse liikme A. Puusti seisukohad, millest võib järeldada, et tema hinnangul on võlgnik käitunud hea usu piirides ja tasaarvestustega tehtud tehingud on võlgniku huvides, ei haaku esitatud tõenditega ja võlgniku majandusnäitajatega. Kohus nõustub halduri arvamusega selles, et võlgnik on maksejõuetu, vara tal puudub. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik, võlgnikust rääkimata, ei ole tundnud pankrotimenetluse vastu sellist huvi, et oleks tasunud kohtu pakutud summa deposiiti, kuigi kohtule teadaolevalt kaalus Maksu- ja Tolliamet sellist võimalust tõsiselt.

3 (4)

Tsiviilasi nr 2-10-38730 Majandustegevust ei toimu ettevõttes juba kuid (viimane vara müüdi mais 2010.a ning seda ei ole võimalik taastada. Ametlikes Teadaannetes tuleb avaldada vastava sisuga teade, panna ajutisele haldurile kohustuseks ettevõtte likvideerimise lõpetamine ja kustutamine äriregistrist PankrS § 29 lg 8 kohaselt, misjärel vabastada ajutine haldur tema kohustustest. Dokumentide hoidjaks tuleb vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 määrata AS AXLY INVEST seaduslik esindaja juhatuse liige Aksel Puust, kelle kaudu on haldur ka kogu vajaliku info (raamatupidamist on halduri väitel peetud) saanud ning kohtule esitanud. Pankrotimenetluse kulud Vastavalt PankrS § 150 lg 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 4 kohaselt mõistab kohus sellisel juhul halduri tasu välja võlgnikult, kuid võib määrata selle hüvitamise (kulutusi ajutine haldur ei nõua) 6200 krooni ulatuses (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, v.a sotsiaalmaks) riigi vahenditest. Ajutine pankrotihaldur on esitanud taotluse tasu väljamõistmiseks just nimetatud summas ja moel, mis on kooskõlas tööks kulunud ajaga ja asja keerukusega ja seetõttu igati põhjendatud. Tasu suuruseks on xx tunni eest xx xxx krooni, mis on kooskõlas asja keerukusega ja esitatud aruandega ning tunnitasu 900 krooni ei ole ülemäära suur (maksimaalne oleks 1500 krooni tund). Kohus leiab, et antud juhul tuleb tasu määramisel lähtuda ülalnimetatud sätetest, võlgnikul vara tasu maksmiseks puudub. Eesti Vabariik peab hüvitama halduri Jüri Truutsi tasu summas 6200 krooni, muus osas jääb tasu võlgniku kanda. Lisaks tuleb ajutise pankrotihalduri taotlusel ning PankrS § 23 lg 1 ja 2 alusel määrata tehtud kulutuste suuruseks 1241.88 krooni, sest esitatud kulutuste nimekirjas on tõepoolest asjas vajalikud ja vältimatud kulud. Kulutused tuleb PankrS § 23 lg 6 alusel ja ajutise pankrotihalduri taotlusel mõista büroole (OÜ Autente), mille kaudu haldur tegutseb.

Toomas Talviste Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.