Tsiviilasi nr 2-09-44046
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. november 2010, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasi
AS Kagu Invest hagi Karin Peterson (endise perekonnanimega Orro) vastu viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3 330 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja AS Kagu Invest, rk 11285129, asukoht Vasara 50, 50113, Tartu; hageja esindaja Krista-Roberta Saviauk; kostja Karin Peterson (Orro),
Kohtuistungi toimumise aeg Protokollija
9. november 2010 istungisekretär Tiia Lepp
Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 179 lg 5, 405, 631 lg 1 ja 2, 637 lg 21, kohus o t s u s t a s: Hagi rahuldada. Välja mõista Karin Petersonilt (endise perekonnanimega Orro) AS Kagu Invest kasuks viivis 3 330 (kolm tuhat kolmsada kolmkümmend) krooni. Välja mõista Karin Petersonilt (endise perekonnanimega Orro) AS Kagu Invest kasuks 1000 (üks tuhat) krooni riigilõivu katteks. Edasikaebamise kord Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja poolte seisukohad AS Kagu Invest sõlmis 04.07.2006 kostjaga laenulepingu nr 132/2006, mille alusel anti Karin Orrole laenu 20 000 krooni intressimääraga 4 % kuus. 17.07.2009 võlgnes kostja hagejale 13 825 krooni laenu ja 6 krooni intressi. Kostja käendaja oli hagi kohtusse esitamise ajaks tasunud 10 400 krooni, mille hageja on lugenud tasutuks põhivõla katteks. Hagi kohtusse esitamise ajal oli tagastamata laenusumma 3 425 krooni ja viivis 4 461 krooni. Kohus saatis hagiavalduse kostjale. Kostja ei esitanud ühtegi vastuväidet hageja nõudele ja viitas asjaolule, et käendaja on põhivõla tasunud. Kostja on nõus maksma viivist maksegraafiku alusel. Kohtuistungile kostja ei ilmunud, ilmumata jäämise mõjuvast põhjusest kohtule ei teatanud. Kohtukutse on kostja elukohas kätte toimetatud. Hageja esindaja taotles kostjalt 3 330 krooni väljamõistmist, mis on viivise jääk. Põhivõla jääk ja osa viivise nõudest on vahepeal käendaja poolt tasutud. Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista hageja poolt menetluses tasutud riigilõivu katteks 1000 krooni. Muid menetluskulusid hagejal ei ole. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Tl-l 18-22 on Karin Petersoni (tolleaegse perekonnanimega Kaldmaa) ja hageja vahel sõlmitud laenuleping summas 20 000 krooni tagastamise tähtajaga 04.07.2009. Laenulepingu punktis 6 on pooled kokku leppinud viivise maksmise kohustuse. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmine oli tagatud Evely Sinirohuga sõlmitud käenduslepinguga. Nii hageja kui ka kostja on kohtule kinnitanud, et kogu põhivõla ja 1 300 krooni ulatuses viivist on hagejale tasunud käendaja. Tasumata on viivis 3 330 krooni ulatuses. Kostja Karin Petersonilt tuleb välja mõista viivise katteks 3 330 krooni. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja viivise arvutusele, mis hagi kohaselt oli 4 461 krooni. Hagejale käendaja poolt tasumata viivis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt menetluskulude nimekirjad. Hageja esindaja kinnitas kohtuistungil, et hageja nõuab menetluskuluna ainult riigilõivu väljamõistmist summas 1000 krooni, mis koosneb maksekäsu kiirmenetluses tasutud 750 krooni suurusest riigilõivust ja hagimenetluses tasutud 250 krooni suurusest riigilõivust. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab kostja menetluskulud tema enda kanda ning mõistab kostjalt hageja kasuks riigilõivu 1000 krooni.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.