L.T. hagi OÜ Daringola vastu ületunnitöö eest tasu ja viivise nõudes
Hagihind
15 669 krooni
Asja läbivaatamise kuupäev
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
L.T. (IKxxx, elukoht: xxx);
Kostja:
OÜ Daringola (RK 11190699, asukoht: Sõpruse 34 Kohtla-Järve)
Kostja lepinguline esindaja
P. P.
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista OÜ-lt Daringola L.T. kasuks tasumata ületundide eest 4200 (neli tuhat kakssada) krooni ja ületundide eest ettenähtud lisatasu (1,5 kordse töötasu) tasumisega viivitamise eest 351 (kolmsada viiskümmend üks) krooni.
3.Menetluskulud jaotada poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Edasikaebe kord
Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.L.Trapeznikova esitas 26.02.2010 Viru Maakohtule hagiavalduse OÜ Daringola vastu ületunnitöö eest 15 669,60 krooni nõudes ja töötasu väljamaksmisega viivitamise eest viivise summas 881,50 krooni nõudes. Hagi asjaolude kohaselt töötas hageja kostja juures töölepingu alusel müügijuhina alates 27.10.2008 kuni 25.09.2009. Tööülesandeid andis hagejale juhatuse liige L. R.. Hageja töökohustuste hulka kuulus ka faktiliste töötabelite koostamine. Tabeli koostamise aluseks on töötatud tundide arv päevas. Tabelid allkirjastas ettevõtte raamatupidaja N.P. ja see oli töötasu väljamaksmise aluseks. Kostja poolt töövaidluskomisjonile esitatud tööaja arvestuse tabelid ei vasta tegelikkusele. Hageja töötasu suurus oli 8000 krooni kuus. Hageja töötas: 1) jaanuaris 2009 168 tundi (tegelikult 214 tundi). Jaanuaris ei ole tasutud 46 ületunni eest- 8000: 168x46x1,5= 3285,10 krooni; 2) veebruaris 2009 149 tundi, so 11 ületundi- 8000:149x11-1,5= 885,88 krooni; 3) märtsis 2009 176 tundi, so 34 ületundi- 8000:176x34x1,5= 2317,95 krooni; 4) aprillis 2009 168 tundi, so 13 ületundi- 8000:168x13x1,5=928,39 krooni; 5) mais 2009 160 tundi, so 38 ületundi- 8000:160x38x1,5= 2850 krooni; 6) juunis 2009 157 tundi, so 34 ületundi- 8000:157x34x1,5=2598,45 krooni; 7) juulis 2009 184 tundi, so 43 ületundi- 8000:184x43x1,5=2803,81 krooni. Üldsumma väljamaksmata ületundide eest on 15 669,58 krooni. Viivis väljamaksmata ületunnitöö eest on arvestatud 0,02% päevas summas kokku 881,51 krooni.
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja tunnistas, et poolte vahel olid töölepingulised suhted. Hageja töötas kostja juures müügijuhina. Poolte vahel toimus konflikt ja töövaidluskomisjonis tehti nõuete tasaarveldus. Töövaidluskomisjonis loobus hageja viivise nõudest. Hageja ei ole tegelikult ületunnitööd teinud. Hageja töökohustuste hulka ei kuulunud tööaja arvestuse tabelite koostamine.
KOHTUISTUNGIL
3.Kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud T. L. ütluste kohaselt töötas ta aprillist 2008 kuni 26.04.2010 kostja juures müüja-kassiirina. Pood töötas kella 8-18.00-ni, laupäeviti kella 9-15.00-ni. Poodi oli õigus avada ja sulgeda hagejal, D. R., L. R. ja T.L.. Hageja töötas esmaspäevast reedeni. Hagejal oli erinev töögraafik- hageja töötas kella 9.00-st-18.00-ni. Tunnistaja puhkepäevadel hageja asendas teda ja selle arvelt võis teisel päeval hiljem tööle tulla. Tunnistaja N. P. ütluste kohaselt töötas kaupluse I korrus kella 8.00-st-18.00-ni ja II korrus (mööblisalong) kella 10-18.00-ni. Tunnistaja kaupluse avamisel tööl ei olnud. Kaupluse sulges alati sel päeval töötanud kassiir. Äripäevadel oli kassiiriks T.L.. Laupäeviti hageja. Tööandja korraldusel koostas tunnistaja töögraafiku ise. Teab, et ettevõttes tehti ületunde. Tööpäeva lõpus lahkuti koos. Kui laadijal olid vabad päevad, töötas tema eest hageja. Tunnistaja V.T. ütluste kohaselt allkirjastas tšekid hageja. Tšekid tõendavad, et hageja oli sel päeval tööl. Kui tehti inventuuri, oli hageja alati kohal.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2(4)
4.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele.
5.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle et: 1) töölepingus olid pooled kokku leppinud töökestus 160 tundi kuus; 2) kostja tunnistas hageja poolt 56 ületunni tegemist; 3) hageja töötasu suuruseks oli 8000 krooni kuus; 4) tööleping lõpetati poolte vahel 25.09.2009.
6.Hageja väidab hagiavalduses, et on perioodil jaanuarist 2009 kuni juulini 2009 teinud kostja juures 173 ületundi. Kostja on omaks võtnud vaid 56 ületunni tegemise.
7.Tõendina palus hageja arvestada tema enda poolt koostatud tööaja arvestuse tabeleid ja viivise arvestust (tl-d 15, 17, 18, 20, 22, 24, 26, 28, 29, 98, 99, haiguslehte tl 100, kassaväljamineku orderit tl 65, Skorpioni julgestusteenistuse AS 14.01.2009 tõendit, 30.12.2008 käskkirja inventuuri läbiviimise kohta 02.01.2009 kuni 10.01.2009, kassaaparaadi tööaruandeid tl-d 68-94, I.P. puhkuseavaldust tl 95, T.L. haiguslehte tl 96, avaldust kodus töötamise kohta, G4S väljavõtteid kaupluse avamise ja sulgemise kohta tl-d 102-141, ostumüügilepingut tl-d 160-161, kaubalehti tl-d 162-166, tõendeid tl-d 167-175, kassatšekke tl-d 176-177, sularahaarvet tl-d 178, kaubalehti tl-d 179-193, kassatšekki tl 194, tõendeid tl-d 195-199, ettekannet vargusjuhtumi kohta tl 200, tõendit tl 201 ja tunnistajate ütlusi ning töövaidluskomisjonile esitatud tõendeid.
8.Kohus tutvunud tõenditega ja kuulanud ära tunnistajate ütlused, leidis, et eelpool loetletud tõendid ei tõenda selgelt hageja poolt tehtud ületundide arvu. Hageja enda koostatud tööajaarvestuse tabeleid ületundide kohta ei saa kohus arvestada, sest kuni 01.07.2009 kehtinud Töö- ja puhkeaja seaduse § 12 kohaselt tööaja korralduse, so tööaja alguse ja lõpu, puhkamiseks ja einestamiseks antava aja, samuti muud tööpäevasisesed vaheajad ning ühest vahetusest teise ülemineku aeg ja kord määratakse kindlaks töösisekorraeeskirjadega või ametiasutuse sisekorraeeskirjaga, vahetuste ajakavaga, kollektiiv- või töölepinguga, Töö- ja puhkeaja seaduse § 14 lg.1 kohaselt on tööandja kohustatud pidama kõigi töötajate tööaja arvestust ja alates 01.07.2009 kehtiva Töölepingu seaduse § 28 lg.2 p.3 kohaselt on tööandja kohustatud pidama tööaja arvestust. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks volitanud hagejat tööaja arvestust pidama. Kassaaparaatide tööaruannetest ei ole võimalik tuvastada ületunnitöö tegemist, samuti ei tõenda seda G4S väljavõtted kaupluse avamise ja sulgemise kohta. Tõendid töötajate asendamise kohta tõendavad üksnes töötaja asendamist, aga mitte ületunnitöö tegemist. Kohus möönab, et teise töötaja puudumise ajal võisid hageja tööülesanded kokkuleppel tööandjaga laieneda, kuid sel juhul ei ole tegemist ületunnitööga, sest töö tehti ära (võidi ära teha) töölepingu ja sisekorra eeskirjadega kehtestatud tööaja piires. Tunnistajad kinnitasid, et ületunde tehti ja hageja asendas puuduvaid töötajaid ning tehtud ületundide arvelt võis hageja järgmisel päeval hiljem tööle tulla, kuid tunnistajate ütluste põhjal ei ole võimalik kindlaks määrata ületundide arvu.
9.Kohtule esitatud töö sisekorra eeskirjade kohaselt algas tööaeg kell 8.00 ja lõppes 16.30. Ehitusmaterjalide kaupluses algas tööaeg kell 9.00 ja lõppes 18.00. Hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu kohaselt oli hageja tööaja kestuseks 40 tundi nädalas. Kohus leiab, et sellega on tõendatud, et pooled leppisid kokku tööajas 160 tundi kuus (4x 40).
10.Tööandja (kostja palus arvestada neid tööaja arvestuse tabeleid) poolt koostatud tööajatabelite kohaselt tl 14,16,19,21,23,25,27 on kostja teinud perioodil jaanuar –juuli 2009 56 ületundi. 3(4)
11.Kuni 01.07.2009 kehtinud Töö- ja puhkeaja seaduse § 7 kohaselt on ületunnitööks töötamine üle kokkulepitud tööajanormi. Kuni 01.07.2009 kehtinud Palgaseaduse § 14 lg.1-2 kohaselt ületunnitöö eest lisatasu maksmine või hüvitamine vaba aja andmisega määratakse kindlaks poolte kokkuleppel. Ületunnitöö iga tunni eest töötajale makstav lisatasu ei tohi olla väiksem kui 50% selle töötaja tunnipalga määrast. Alates 01.07.2009 kehtiva Töölepinguseaduse (TLS) § 44 lg.1 kohaselt võivad tööandja ja töötaja kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). TLS § 44 lg.7 kohaselt ületunnitöö hüvitamisel maksab tööandja töötajale 1,5 kordset töötasu.
12.Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud 56 ületunni eest lisatasu (1,5 kordse töötasu) tasumist ning hagi kuulub osaliselt rahuldamisele järgmises ulatuses: Hageja tunnitasu arvestus vastavalt töölepingus kokkulepitule 8000 (kuu töötasu) : 160 (kokkulepitud töötundide arv kuus)= 50 krooni. 56 (ületundide arv) x 50 (tunnitasu) x 1,5 = 4200 krooni. Kohus leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud summas 4200 krooni.
13.Ekslik on kostja esindaja väide, et hageja on loobunud viivise nõudest. Kohtule esitatud tõenditest sellist loobumist ei nähtu. Kuni 01.07.2009 kehtinud Palgaseaduse § 35 kohaselt palga maksmisega või töötaja pangaarvele ülekandmisega viivitamise eest maksab tööandja töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast. Hageja nõuab viivist 0,02 % iga viivitatud päeva eest. Kostja on viivitanud ületunnitöö eest tasumisega kohtuotsuse tegemise seisuga 418 päeva, seega on hageja õigus viivisele 4200 x 0,02%=0,84 x 418=351,12 krooni.
14.Kokku on hagi põhjendatud summas 4551,12 krooni.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
15.Vastavalt TsMS § 163 jaotab kohus seoses hagi osalise rahuldamisega menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
16.TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetlusoaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Olev Mihkelson Kohtunik
Digitaalselt allkirjastatud
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.