Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

1(5)

Tsiviilasi nr 2-10-47588

ASJAOLUD

29.09.2010 esitas HR Harju Maakohtule enda pankrotiavalduse. 08.10.2010 määrusega võttis kohus HR pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Martin Pärn’a. 04.11.2010 kohtuistungil võlgnik nõustus ajutise halduri aruandega.

AJUTISE HALDURI SEISUKOHT

HR on sündinud xxx, tema ülalpidamisel on 2 alaealist last – 12- ja 5-aastased, neist üks raske puudega, võlgnik on töövõimetuspensionär ning tema rahaline sissetulek on 5 505 krooni kuus. Võlgnik kinnitab, et ta ei suuda tasuda oma rahalist kohustust võlausaldajale Nordea Bank Finland Plc. summas 825 191.06 krooni. Võlgniku varad Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku väärtpaberikontol osak, mille turuhind 11.10.2010 seisuga on 50.87 EUR, ehk 795.94 krooni; Swedbank AS’is on võlgniku kontodel 15.10.2010 seisuga 184.55 krooni. 12.03.2007 on võõrandatud võlgniku ja RT’se kaasomandis olnud korteriomand (registriosa nr 74031021) ja 26.05.2010 enampakkumise akti alusel on võõrandatud võlgniku ja RT’se kaasomandis olnud korteriomand (registriosa nr 13901801). 23.08.2006 on võõrandatud TEOÜ (registrikood XX) osa hinnaga 40 000 krooni. Võlgniku töötasu AS-is RR on 6 555 krooni, võlgniku igakuise töövõimetuspensioni suurus on 2 299 krooni, puudega täisealise inimese toetus 800 krooni, puudega üksikvanematoetus 600 krooni, peretoetus 900 krooni ja raske puudega lapse sotsiaaltoetus on 1 260 krooni. Aruandes hindab ajutine haldur võlgniku vara väärtuseks 980.49 krooni.

2(5)

Tsiviilasi nr 2-10-47588

Võlgniku kohustused Nordea Bank Finland Plc. ees on võlgnikul seisuga 26.10.2010 rahaline kohustus summas 817 191.06 krooni. Hinnang võlgniku varalise seisundi kohta Aruande andmetest nähtub, et võlgniku võlad moodustavad 817 191.06 krooni, samal ajal kui reaalset vara on 980.49 krooni eest. Vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi ei ole ajutine haldur leidnud. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku varaline seisund on iseloomulik püsivale maksejõuetusele, mistõttu tuleb kooskõlas PankS § 31 lg 1 välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri arvamus maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta Maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks peab ajutine haldur pangale panditud korteriomandi sundmüüki, pärast mida jäi võlgnik pangale ikka veel võlgu 825 191.06 krooni. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse otseseks põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu, leiab ajutine haldur, et HR pankrot tuleb välja kuulutada. Ajutise halduri töö aruandes on näidatud järgmiste tööülesannete täitmine: suhtlemine võlgnikuga; andmete kogumine registritest, pankadest jm isikutelt; dokumentatsiooniga tutvumine, analüüs, ajutise halduri aruande koostamine - kokku 22 tundi, tunnitasuga 500 krooni, tehtud töö eest tasu summa kokku 11 000 krooni. Martin Pärn palub kohtul määrata ajutise halduri tasuks 11 000 krooni.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).

3(5)

Tsiviilasi nr 2-10-47588 PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et HR majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgniku ülalpidamisel on kaks alaealist last, neist üks raske puudega, töötasu ja sotsiaaltoetused kuluvad jooksvateks kulutusteks perekonna ülalpidamisel, tal on vara hinnanguliselt 980.49 krooni väärtuses. Kohustusi on HR’l 817 191.06 krooni eest. Eeltoodu alusel esineb HR pankrotimenetluses pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks. Koos pankrotiavaldusega on HR esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Kuna ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, tulenevalt PankrS § 171 lg 11 toodud sättest, kuulutab kohus võlgniku pankroti välja. Kohus leiab, et HR pankrot tuleb välja kuulutada. Martin Pärn on andnud nõusoleku enda nimetamiseks HR pankrotihalduriks. Martin Pärn tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Ajutise halduri tasu ja kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Kohus määrab HR võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise 08. detsembril 2010.a, algusega kell 11.00, Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas (Tartu mnt 85, Tallinn) saalis nr

4(5)

Tsiviilasi nr 2-10-47588

Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri.

Hannes Olev Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.