Ühinguõigus › Sundlõpetamine

Kohtu põhjendused Esmalt võtab kohus seisukoha vastuväite suhtes, kas avaldaja õigusi või huve on rikutud või mitte. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg-le 1 kohaselt on korteriühistu korteriomanike loodud mittetulundusühing, mille eesmärgiks on korteriomandite esemeks olevate ehitiste ja

maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Kortriühistu põhikirja p 1.3 järgi on ühistu eesmärk korteriomandite eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine. Avaldaja on korteriomanik, kellele kuulub 931/2675 mõttelist osa kinnistust. Korteriomand koosneb ainuomandist korterile ja kaasomandist ühises kasutuses olevatele hoone osadele (maja kandvad konstruktsioonid, katus, vahelaed, välisaknad, trepikoda jms) ning maatükile. Korteriühistu põhikirja p 1.3 sätestatud eesmärgi kohaselt laieneb juba nimetatud mittetulundusühingu tegevus nii korteriomanike ühises kasutuses olevatele hoone osadele kui ka maatükile. Seega majandab Kortriühistu oma eesmärgi kohaselt, avaldaja kaasomandit selleks avaldaja nõusolekut ja/või õiguslikku alust omamata. Avaldaja kui mitteliikme õiguste riive on kohtu hinnangul ilmne. Järgnevaga analüüsib kohus sundlõpetamise põhjendatust. TsÜS § 40 lg 1 p 3 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtuotsusega siseministri või muu selleks seadusega õigustatud isiku või asutuse nõudel (sundlõpetamine), kui juriidilise isiku põhikiri on olulisel määral vastuolus seadusega. Vastavalt sama paragrahvi teisele lõikele võib kohus anda tähtaja esimeses lõikes p 1 ja 3-5 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks. MTÜS § 40 lg 1 p 5 kohaselt kuulub mittetulundusühing kohtumääruse alusel lõpetamisele (sundlõpetamisele) ka muudel seaduses sätestatud juhtudel. Vastavalt TsÜS § 40 lg 1 p-dele 2 ja 3 tuleb juriidiline isik kohtumäärusega sundlõpetada, kui isiku asutamisel on oluliselt rikutud seadust või asutamislepingu sõlmimisel või asutamisotsuse tegemisel esines asjaolu, mis toob kaasa lepingu või otsuse kehtetuse, ja rikkumist ei saa hiljem kõrvaldada, samuti võib juriidiline isik kuuluda sundlõpetamisele, kui juriidilise isiku põhikiri on olulisel määral vastuolus seadusega. Tsiviilasjas nr 2-07-2404 andis kohus Korteriühistule (registrikood XXX; asukoht , Tallinn) tähtaja mittetulundusühingu asutajate poolt 4. veebruaril 2005.a kinnitatud põhikirja vastavusse viimiseks seadusega. Korteriühistul tuli nelja (4) kuu jooksul arvates käesoleva kohtumääruse jõustumisest esitada Harju Maakohtu registriosakonnale parandatud põhikiri. Põhikirja tuli viia sisse vähemalt järgmised muudatused: muuta mittetulundusühingu nime selliselt, et see ei viitaks korteriühistu õiguslikule vormile (põhikirja punkt 1.1); tühistada põhikirja punktid 2.1, 2.2 ja 2.3 ühistu asutamisel 04.02.2005.a kinnitatud redaktsioonis; ning viia vastavalt käesolevale määrusele seadusega kooskõlla põhikirja punktid 3.1, 6.2 ja 6.10. Ühtlasi Korteriühistut teavitati, et juhul, kui viimane jätab kohtu korraldused eelnimetatud tähtaja jooksul täitmata, on kohtul õigus otsustada mittetulundusühingu sundlõpetamine. Nimetatud kohustus on ette nähtud määruse resolutsioonis ning mittenõustumisel pidanuks Korteriühistule eeltoodut määruskaebuse esitamise kaudu vaidlustama. Harju Maakohus jagab tsiviilasjas nr 2-07-2404 vastuvõetud määruse seisukohti midagi lisamata või üle kordamata. Korteriühistule põhikiri on esitatud selle muutmata kujul, millest kohus teeb järelduse, et ja puudusi ei ole kõrvaldatud ning põhikiri ei ole seadusega kooskõlla viidud (toim lk 12). Seega on alus Korteriühistule sundlõpetamiseks olemas ning avaldus kuulub rahuldamisele. TsMS § 602 järgi määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. Sama seaduse § 603 lg 1 ja 2 järgi võib kohus käesoleva seadustiku §-s 602 nimetatud ametisse määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Likvideerijaks võib kohus nimetada muu hulgas pankrotihalduri. TsMS § 604 lg

1 järgi käesoleva seadustiku §-s 602 nimetatud isiku määramise avalduses tuleb võimaluse korral nimetada kandidaadi nimi, kelle määramist soovitakse. TsMS § 629 lg 3 järgi määrab kohus sundlõpetamise määruses ka juriidilisele isikule likvideerijad, järgides käesoleva seadustiku §-des 602–606 sätestatut. Korteriühistule vaidles sundlõpetamisele vastu ning mittetulundusühingu juhatus ei ole nõusolekut likvideerijaks asumiseks andnud. Kohus määrab likvideerijaks pankrotihaldur Ly Müürsoo, kui vastavaid oskusi omava erapooletu isiku. TsMS § 478 lg 3 sätestab, et määrus jõustub vastavalt käesoleva seadustiku § 466 lõikes 3 sätestatule. TsMS § 478 lg 4 tuleneb, et määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 606 lg 1 kohaselt, käesolevas peatükis nimetatud määrused kehtivad ja kuuluvad täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 6 kohaselt kannab juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud juriidiline isik. TsMS § 173 lg-e 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 173 lg 2 järgi tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Eeltoodu alusel tuleb menetluskulud, samuti likvideerimiskulud jätta puudutatud isiku kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).

Kohtunik E. Haabsaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.