Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

1(5)

Tsiviilasi nr: 2-08-11924 Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Aleksei Nižnik (hageja) esitas 01.04.2008 Harju Maakohtule hagi Eduard Armi (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista kahju hüvitamiseks 86 553,50 krooni. 10.12.2009 kohtuistungil vähendas hageja oma nõuet 76 669,69 kroonini. Hagiavalduse kohaselt põhjustas kostja 19.02.2007 hagejale kuuluva sõidukiga Audi A6 (registrimärgiga XXX XXX) liiklusõnnetuse. Kuna liiklusõnnetus toimus kostja süül, siis kindlustus hagejale kahju ei hüvita. Liiklusõnnetusega tekitatud kahju koosneb sõiduki remondikulust 68 843,50 krooni, auto moraalsest kahjust 12 400 krooni, s.o kahju varjatud defektide osas 10% sõiduauto maksumusest, ekspertiisitasust 1770 krooni ja õigusabikulust 3540 krooni. Hageja ettepanekule vaatamata ei ole kostja vabatahtlikult kahju hüvitanud. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja põhjustas 19.02.2007 hageja sõidukiga liiklusõnnetuse, millest teavitas telefoni teel politsei avariitalitust, kuid mingit otsust kostja ei ole saanud. Liiklusõnnetuse toimumise ajal märkis hageja, et on vastutav kahju tekitamise eest ning ei teavitanud sellest politseid. Hageja oli joobes ja kostja viis hageja tema palvel koju XXXXXXXXXXX. Kostja ei ole liiklusõnnetuses süüdi. Hageja segas kostjal auto juhtimist, tema käitumine autos põhjustas avarii. Kostja ei ole auto omanik. Hageja ei esitanud kostjale mingeid pretensioone ja nõudeid kahju hüvitamiseks kuni 2007.a juunini. Hageja kahjunõue on tõendamata. Pole teada, kus autot remonditi ja palju selle ees tasuti. Kostjale pole selge, milliseid küsimusi eksperdile esitati ja mille alusel ekspert tuvastas, et eelkalkulatsioon, mis on koostatud aasta enne liiklusõnnetust, vastab avarii tagajärjel saadud vigastustele. Esimese astme kohtu otsus Harju Maakohus rahuldas 25.01.2010 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitise 68 843,40 krooni. Kohus jättis hageja menetluskulud sh riigilõivu ja õigusabikulud 79,5% ulatuses kostja kanda. Vaidlust ei ole selles, et 19.02.2007 toimus Tallinnas Vabriku-Kungla ristmikul liiklusõnnetus, milles osalesid kostja juhitud hageja sõiduauto Audi A6 registrimärgiga XXX XXX ning I. K. juhitud sõiduauto BMW 525TDS registrimärgiga XXX XXX. Kostja eiras stoppmärki ja sõitis ette sõiduautole BMW, kahjustades mõlemat sõidukit. Kahjuteates kinnitas kostja, et juhtis sõiduautot Audi A6 ning ei märganud liiklusmärki STOP (lk 38-39). Hageja sõiduki kindlustusandja Inges Kindlustus AS hüvitas BMW omanikule tekitatud kahju 43 000 krooni (lk 25, 29). Eelnevast tulenevalt on tõendatud, et liiklusõnnetus toimus kostja süül, kuna kostja rikkus liikluseeskirja § 159, mille kohaselt peab reguleerimata eriliigiliste teede ristmikul kõrvalteel sõitev juht andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed,

2(5)

Tsiviilasi nr: 2-08-11924 sõltumata tolle juhi sõidusuunast. Kostja põhjustas õigusvastase käitumisega liiklusõnnetuse, mille tagajärjel sai kahjustada mh kostja juhitud hagejale kuuluv sõiduauto. Hageja ja Inges Kindlustus AS vahel sõlmitud kohustusliku liikluskindlustuslepingu alusel on kindlustusel kohustus hüvitada hageja sõidukiga süüliselt põhjustatud kahju kannatanule. Kostja poolse liikluseeskirja rikkumise tõttu ei pea kindlustus hagejale tekitatud kahju hüvitama. Seega on hagejale põhjustatud kahju hüvitamise kohustus kostjal. Kostja vastuväited, et liiklusõnnetuse põhjustas hageja käitumine, ei vabasta kostjat kahju hüvitamisest. Juht ei tohi lasta ennast auto juhtimisel segada, peab olema hoolas ja tähelepanelik, peatuma liiklusmärgi STOP ees ja laskma läbi ristuval sõiduteel sõitvad sõidukid. Seega on tõendatud põhjusliku seose olemasolu kostja käitumise ja tagajärje vahel. Hageja on tõendanud kahju tekitamise kostja poolt, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele VÕS § 132 lg-s 3 sätestatud ulatuses, s.o asja parandamise mõistlikud kulutused. Hageja esitas OÜ Finert Trading 30.03.2006 eelkalkulatsiooni taastamistöödeks summas 68 843,40 krooni. Kohtule esitatud avariilise sõiduki fotokoopial (lk 4) olevad vigastused ja kalkulatsioonis loetletud osad ja taastustööd on vastavuses. Kostja kinnitas kohtuistungil fotokoopia õigsust. Eelkalkulatsioonis märgitud taastamistööde loetelu on seotud hageja sõiduki taastamistöödega, mille vajadus tekkis pärast kostja põhjustatud liiklusavariid 19.02.2007. Kohus leidis, et aastaarvu viimane number tuleb jätta tähelepanuta. Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo ekspertiisiaktist ei nähtu, millised olid sõiduki vigastused, sõiduk on üle vaadatud 7 kuud peale liiklusõnnetuse toimumist 10.09.2007-18.09.2007. Kohus leidis, et nimetatud tõendite alusel ei ole võimalik määrata hagejale tekkinud kahju sisu ja suurust. Aktis esile toodud võimalike varjatud puuduste olemasolu on oletuslik ega tõenda väidetava moraalse kahju suurust. Hageja on õigustatud saama parandamise mõistlikud kulud, mitte sõiduauto kaubanduslike omaduste kao- moraalse kahju. Hageja esitatud tšekkidelt ja arvetelt (lk 65-80) nähtub, et hageja on teinud kulutusi sõiduauto taastamiseks ja parendamiseks, mis ei ole seotud avarii kahjustuste likvideerimisega. Kuna fotokoopiast ja eelkalkulatsioonist ei nähtu, et avarii tagajärjel purunesid peeglid, puudub alus nimetatud nõude hüvitamiseks. Kohus leidis, et kahju suuruse määramise aluseks tuleb võtta OÜ Finert Trading 30.03.2006 taastamistööde eelkalkulatsioon summas 68 843,40 krooni. Sõltumata sellest, millal sõiduk taastati või taastatakse, tuleb kostjal hüvitada kahju, mis seisneb sõidukile tehtavates taastamistööde kuludes ja mille vajadus tekkis 19.02.2007 toimunud liiklusõnnetusest. Vaidlus puudub selles, et hagejale kuuluval sõidukil olid esiosa vigastused ulatuses, mis on loetletud eelkalkulatsioonis ja nähtav fotokoopial. Kostja sõnul tegi ta ise pildid vigastatud sõidukist, seega on kostjale teada, millised vigastused sõidukil olid. Kostja omapoolseid tõendeid sõiduki taastamise kulutuste kohta ei ole esitanud. Apellatsioonkaebus Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus. Liiklusõnnetus toimus hageja süül viimase käitumise tõttu. Sõiduki omanik kannab vastutust VÕS § 1054 lg 1 ja 2 kohaselt, kuna puudub sõidukijuhi ehk E.Armi süü (VÕS § 1050 lg 1). Hageja tarvitas 19.02.2007.a tööpäeva jooksul ohtralt alkoholi ja oli tööpäeva lõpuks märgatavas joobes. Hageja veenis kostjat autorooli istuma, ise käitus aga sõidukis lärmakalt ja juhtis kostja tähelepanu eemale, kummardudes ettepoole, mistõttu kostja ei märganud

3(5)

Tsiviilasi nr: 2-08-11924 „STOP“-märki. Vabriku ja Kungla tänava ristmik on samaliigiliste teede ristmik ja vasakult lähenenud BMW juht oleks pidanud andma kostja juhitavale sõidukile teed, aga ei andnud, mille tulemusena toimus liiklusõnnetus. Politseiga võeti ühendust telefoni teel, sündmuskohal politsei ei käinud. Kostja ise leidis hageja sõiduki remontimiseks remonditöölised, kes juhtisid tähelepanu sellele, et kõnesolev Audi A6 on osalenu ka varem avariis, kuna seda on ulatuslikult pahteldatud. Kohus on ekslikult asunud seisukohale, et avariilise sõiduki fotokoopial olevad vigastused ning kalkulatsioonis loetletud detailid ja taastamistööd on vastavuses. Kostja kinnitas kohtuistungil, et tegi avariilisest sõidukist kaks fotot, kuid ülejäänud fotodelt auto registrinumbrit ei nähtu, mistõttu pole kostja kindel, et piltidel on hageja avariiline sõiduk. Nõustuda ei saa hageja poolt esitatud eelkalkulatsiooniga, mis on kajastatud Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo aktis. Hageja poolt esitatud tõenditest nähtub, et sõiduki remondimaksumus on 68 843,50 kr ja avariilise sõiduki maksumus 55 156,50 kr. Analoogse sõiduki maksumus on 40-50 tuhat krooni, avariilise sõiduki maksumus 20-25 tuhat krooni. Nimetatu ongi oletatav kahju liiklusõnnetusest. Kostja märgib, et kui sõiduki remondi maksumus ületab avariilise sõiduki maksumuse, siis ei ole sõiduki taastamine otstarbekas ega mõistlik. Hageja sõiduk ei kuulu taastamisele, kuid hagi esitati taastamiskulude hüvitamiseks. Kostja ei nõustu, et hageja sõidukile on vaja 3 kapotti. Hageja on esitanud 3 arvet, millelt nähtub 3 kapoti hind. Ka on hageja soetanud õlifiltri, mis ei puutu remonditöödesse. Vastustaja seisukoht Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Poolte poolt esiletoodud asjaoludest tulenevalt ei kasutanud hageja kostjat oma majandus- ega kutsetegevuses, samuti oma kohustuste täitmiseks, mistõttu kostja viited VÕS § 1050 lg-tes 1 ja 2 sätestatule ei ole asjakohased. Poolte vahel puudus vaidlus, et hageja auto sai liiklusõnnetuses kahjustada. Vaidlus oli kahju suuruses ja ulatuses. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise. Maakohus on põhjendatult tuginenud autole tekkinud kahju ulatuse ja suuruse määramisel toimikus olevatele fotole ja eelkalkulatsioonile. Kahju suurust saab kindlaks teha ka siis, kui kahjustatud asi ei ole veel taastatud. Kuigi eelkalkulatsiooni kuupäevaks on 30.03.2006, on maakohus põhjendatult leidnud, et dokumentaalses tõendis märgitud aastaarv on vale. Apellatsioonkaebuses sisalduvad viited Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo aktile ja arvetele ei ole asjassepuutuvad, kuna kohus nimetatud tõenditega hüvitatava summa kindlaksmääramisel ei arvestanud. Kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, et hageja auto kahjustused olid õnnetuse tõttu väiksemad ja et autot on võimalik remontida väiksemate kuludega. Kostja kinnitas kohtuistungil, et esitatud foto on tema tehtud, seega on asjakohatu apellatsioonkaebuses väljendatud kahtlus, et fotol (tl 11)

4(5)

Tsiviilasi nr: 2-08-11924 kujutatud sõiduk ei ole vaidlusaluses avariis kannatada saanud sõiduk, kuna fotolt ei nähtu sõiduki registreerimisnumber. Pooled vaidlesid kahjustatud isiku vastutusosa määramise üle (nn kaassüü VÕS § 139). VÕS § 139 lg 1 kohaldamise eeldused ringkonnakohtu hinnangul puuduvad, kuna tõendamist ei leidnud hageja segav käitumine autosõidu ajal. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kostja ei ole kohtuistungil esitatud väidet (tl 91), et auto väärtus avarii toimumise hetkel oli 15 000 kr (apellatsioonkaebuses 20 000 – 25 000 kr), tõendanud. Nimetatud väite tõendamata jätmise tõttu ei saanud maakohus tuvastada, et hageja auto parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas (VÕS § 132 lg 1 ja 3). Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta apellandi käsitluse, mille kohaselt kostja ei rikkunud liiklusõnnetuse toimumise ajal liikluseeskirja, kuna tegemist oli võrdsete teede ristmikuga ja hoopis teine auto pidi kostja juhitud sõidukile teed andma ning hageja sõiduki näol oli tegemist varem avarii läbi teinud sõidukiga. Tegemist on uute asjaoludega, mida kostja maakohtus esile ei ole toonud ja mille esitamist esmakordselt apellatsiooniastmes ei ole põhistatud. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb maakohtu ja apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Ülle Jänes

Ele Liiv

Ande Tänav

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.