2-08-11924
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Maire Lukk
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. jaanuar 2010 kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-11924 AN hagi EA vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
86 553,50 krooni Hageja AN(isikukood XXX, XXX), lepinguline esindaja Valeriy G Kostja EA(isikukood XXX, elukoht XXX)
Kohtustungi toimumise aeg
10.12.2009
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja AN Hageja lepinguline esindaja Valeriy G Kostja EA
Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista EA kahju hüvitis 68 843,40 krooni (kuuskümmend kaheksa tuhat kaheksasada nelikümmend kolm krooni ja 40 senti) krooni AN kasuks. Menetluskulude jaotus Välja mõista EA menetluskulud (riigilõiv ja õigusabi kulu) 79,5% ulatuses AN kasuks. Ekspertiisi kulu 1770 krooni jätta AN enda kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
2-08-11924 Asjaolud ja menetluse käik
2-08-11924 või hooletuse tulemusena, kui seaduses ei sätesta teisiti. Hooletuseks loetakse siinjuures isiku käitumist, kes ei järgi temalt vastavalt asjaoludele ja tema isiklikele omadustele oodatavat hoolsust, mille määramisel arvestatakse kahju tekitanud isiku omadusi. Kahjude hüvitamise kohustus väljaspool lepingulisi suhteid tekib, siis kui rikutakse mingit üldist kehtivat hoolsusnormi. Tehakse midagi, mis ei ole lubatud või jäetakse tegemata midagi sellist, milleks ollakse kohustatud. Deliktivastutuse tekkimise ainsaks aluseks on kohustuslike õigusnormide rikkumine. Vastutuse tekkimise eelduseks on vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu: 1. seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju; 2. kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga; 3. kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; 4. kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. Seadus seob vastutuse õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahjuga. Samas aga kahju tekitamisest tulenev kohustus tekib ainult siis, kui kahju tekitanu õigusvastase ja süülise käitumise ja kannatanul saabunud varalise kahju vahel on põhjuslik seos. Põhimõte seisneb selles, et tegevus on kahju tekitamise seisukohalt siis kausaalne, kui selle tegevuse mittetoimumisel langeks ära negatiivne tagajärg (kahju). VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.
2-08-11924 Kohus leiab, et kohtule esitatud Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo ekspertiisiakt ei ole veenev, kuna aktist ei nähtu, millised vigastused sõidukil olid ning samuti on ekspert vaadanud sõiduki üle alles 10.09.2007-18.09.2007, mis on 7 kuud hiljem, kui toimus liiklusõnnetus. Kohus leiab, et nimetatud tõendite alusel ei ole võimalik määrata hagejale tekkinud kahju sisu ja suurust. Aktis esile toodud võimalike varjatud puuduste olemasolu on oletuslik, mis ei tõenda väidetava moraalse kahju suurust. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et hageja on õigustatud saama parandamise mõistlikud kulutused mitte sõiduauto kaubanduslike omaduste kao- moraalse kahju. Kohus leiab, et eeltoodud ekspertiisi tegemiseks puudus hagejal vajadus. Hageja on kohtule esitanud tšekke ning arveid (tl 65-80), millest nähtub, et hageja on teinud kulutusi sõiduauto taastamiseks ja kulutusi sõiduauto parendamiseks, mis ei ole seotud liiklusavarii kahjustuste likvideerimisega. Kuna fotokoopiast ja eelkalkulatsioonist ei nähtu liiklusavarii tagajärjel peeglite purunemist, siis puudub alus peegli hüvitamiseks nõue (tl 4, 6-7, 70). Hageja on esitanud tšekke milledelt ei ole arusaadav mida ja milleks on ostetud tarvikuid (tl 66, 71-74, 76) ja templita arveid (tl 78,79), mistõttu ei ole võimalik neid tõenditena kasutada. Kohus on seisukohal, et kahju suuruse määramise aluseks tuleb võtta OÜ FT30.03.2006 taastamistööde eelkalkulatsioon summas 68 843,40 krooni. Kohus on seda meelt, et sõltumata sellest millal sõiduk on taastatud või taastatakse tuleb kostjal hüvitada kahju, mis seisneb sõidukile tehtavates taastamistööde kuludes ja mille vajadus tekkis 19.02.2007 toimunud liiklusõnnetusest. Kohus leiab, et puudub vaidlus selles, et hagejale kuuluval sõidukil olid esiosa vigastused ulatuses, mis on loetletud eelkalkulatsioonis ja nähtav fotokoopial. Kostja sõnul tegi ta ise pildid vigastatud sõidukist, seega on kostjale teada millised vigastused sõidukil olid. Kostja omapoolseid tõendeid sõiduki taastamise kulutuste kohta ei ole esitanud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja on tõendanud kahju suurust osaliselt s.o taastamistöödeks tehtavates vajalikes kuludes summas 68 843,40 krooni, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Menetluskulud Kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõivu ja õigusabikulud 79,5% ulatuses kostja kanda. Ekspertiisikulud kui mittevajaliku kulu summas 1770 krooni jätab kohus täies ulatuses hageja enda kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.