Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

2-08-66871 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Eesti Energia AS (edaspidi hageja) esitas 13.10.2008.a Harju Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ V (edaspidi kostja) vastu võlgnevuse 86 798.59 krooni saamiseks. 03.04.2009 määrusega on eelnimetatud avaldus üle antud asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. 11.05.2009 on hageja esitanud hagiavalduse, mille kohaselt sõlmis ta kostjaga 06.08.2002 elektrienergia müügi ja võrguteenuste osutamise lepingu nr XXX tarbimiskohal XXX, Tallinn, samal kuupäeval allkirjastati ka mõõtepunkti andmete kinnitamise akt. Vastavalt lepingu lahutamatuks lisaks olevate tüüptingimuste p 4.3. tagab võrguettevõtja temale kuuluva mõõtesüsteemi nõuetekohasuse ning korraldab vastavalt ettenähtud sagedusele selle perioodilise teenindamise (sealhulgas kontrolli, vahetuse või taatluse). Mõõtesüsteemi kontrollimisel 01.04.2008 avastas OÜ J elektrik MJ, et V OÜ tarbimiskohal XXX, Tallinnas toimub elektrienergia ja võrguteenuse ebaseaduslik kasutamine. Koostati olukorra fikseerimise akt nr XXX, millega tuvastati, et arvesti taatluskleebisel ja taatlusplommidel on erinevad taatlusajad, arvesti esipaneel oli täketega ja muljumisjälgedega ning arvestisse oli paigaldatud nn. herkon lüliti, mis võimaldab arvesti tööd seisata. Avastatud olukord vastas elektrituruseaduse § 68 lg 1 p 1 ja 3 sätestatud tunnustele, mille kohaselt on elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine ebaseaduslik, kui mõõteseade rikutakse või selle näitu moonutatakse või selle toimimist mõjutatakse muul viisil või mõõteseadme plomm või taatlusmärgis või mõõteseadmele juurdepääsu või selle toimimise mõjutamist takistav või toimimist jäädvustav seade kõrvaldatakse või rikutakse. Tulenevalt sama paragrahvi lg 2 hüvitab turuosaline võrguettevõtjale ja müüjale ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja ebaseaduslikult kasutatud võrguteenuste maksumuse ning lg 3 kohaselt kehtestab ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra majandus- ja kommunikatsiooniminister. Rikutud arvesti vahetati samal päeval ja saadeti erakorralisse kontrolli. Vastavalt mõõtevahendi erakorralise kontrolli protokollile vastas arvesti metroloogiliselt kehtestatud nõuetele, kuid oli füüsiliselt rikutud. T on Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud muuhulgas kui mõõtevahendite taatluse valdkonnas, reg. nr. I002. Vastavalt mõõteseaduse § 11 lg 1 hinnatakse mõõtevahendi taatlemisel, kas metroloogilisele kontrollile kuuluv mõõtevahend vastab asjakohases õigusaktis esitatud ja EÜ tüübihindamistunnistuses või tüübikinnitustunnistuses kindlaksmääratud nõuetele. Sama seaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Vastavalt tüüptingimuste p 11.2. vastutab ostja tema omandis või valduses olevas ehitises või selle osas või piirdega piiratud alal asuva tarbimiskoha mõõtmata voolu ahelas paiknevate kaitseseadmete, lülitite ja ühenduste ning mõõtesüsteemi ja nendel asuvate plommide säilimise ja rikkumatuse eest ning p 11.3. kohaselt teatab ostja võrguettevõtjale viivitamatult tarbimiskoha mõõtmata voolu ahelas paiknevate kaitseseadmete, lülitite ja ühenduste ning mõõtesüsteemi ja nendel asuvate plommide kahjustustest, kaotsiminekust, puudumisest või hävimisest, samuti

2-08-66871 mõõtesüsteemi, sealhulgas tariifi lülitusseadme rikkest või selle näitude mõjutamisest või moonutamisest. Vaidlusalune arvesti asus V OÜ ruumides. Vastavalt tüüptingimuste p 8.1. mõõdab või määrab edastatud elektrienergia koguse võrguettevõtja võrgulepinguga sätestatud korras ja p 8.5. kohaselt määratakse ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuste maht ja maksumus õigusaktides sätestatud korras. Tulenevalt nimetatud punktidest ja Majandusja kommunikatsiooniministri 15. mai 2007.a. määrusega nr 34 kinnitatud korra § 4 lg 2 p 1 alusel arvutati elektrienergia ja võrguteenuste maht ja maksumus ning 11.08.2008 esitati V OÜ`le arve nr 41969195 summas 86 798,59 krooni. Tulenevalt tüüptingimuste p 10.1 maksab ostja võrguettevõtjale võrguteenuste eest ja muud võrgulepingust tulenevad tasud arvete alusel nendel märgitud maksetähtpäevadeks, viidates arvel olevale viitenumbrile. Nimetatud arve on käesoleva ajani tasumata. Eesti Energia AS on seisukohal, et plommide säilimise eest pidi vastutama vastavalt lepingule V OÜ kui Eesti Energia ASi lepingupartner. V OÜ on tarbinud elektrienergiat ebaseaduslikult, mis on tõendatud olukorra fikseerimise aktiga ja mõõtevahendi erakorralise kontrolli protokolliga. Hageja esitas 14.10.2008 Harju Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ V vastu võlgnevuse 61 438.41 krooni saamiseks. 03.06.2009 määrusega on eelnimetatud avaldus üle antud asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. Hageja on 31.08.2009 esitanud hagiavalduse, mille kohaselt sõlmis ta V OÜ-ga 27.06.2006 võrgu ja elektrileping nr XXX tarbimiskohal XXX, Tallinn. Mõõtesüsteemi kontrollimisel 03.04.2008 avastas OÜ J elektrik PK, et V OÜ tarbimiskohal XXX, Tallinnas toimub elektrienergia ja võrguteenuse ebaseaduslik kasutamine. Koostati olukorra fikseerimise akt nr 060901, millega tuvastati, et peakaitsmel ja programmkellal plommid puuduvad. Kolmanda faasi kaitse on 100A. Muud nõude aluseks olevad asjaolud on samad, mis esimesel nõudel. 05.03.2010 määrusega on eelnimetatud nõuded liidetud ning tsiviilasja numbriks on loetud 2-0866871. 30.09.2010 toimunud istungil on korrigeerinud hageja oma nõudeid ning esitanud arvestused.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidleb hageja nõuetele vastu ning leiab, et need on põhjendamatud. 11.05.2009 esitatud hagiavalduse osas märgib kostja alljärgnevat. Hageja nõude aluseks on arve, mida aga kostja ei tunnista ning millest on ta ka hagejat teavitanud mitmel korral. Juhul kui hageja loeb, et kostja kasutas elektrienergiat ja võrguteenust ebaseaduslikult, siis tuleb seda tõendada. Kostja märgib, et perioodil 31.03.2007-01.04.2008 on ta kasutatud elektrienergia eest tasunud näitude alusel täismahus. Kostja väidab, et kontrolli momendil s.o 01.04.2008 olid kõik taatlusplommid ja taatluskleebised kohal ja korras. Kostja asub seisukohale, et lähtudes arvetest, mis olid tasutud hagejale, on näha, et arve mõõtesüsteemi vahetamiseni, s.o alates 31.03.2007 kuni 01.04.2008 oli tunduvalt suurem kui pärast mõõtesüsteemi vahetamist alates 01.04.2008-31.03.2009, mistõttu võib olla, et kostja on teinud enammakse 66 334.50 krooni ulatuses. 31.08.2009 hagile on kostja esitanud alljärgnevad vastuväited. Hageja nõude aluseks on arve, mida aga kostja ei tunnista ning millest on ta ka hagejat teavitanud mitmel korral. Juhul kui hageja loeb, et kostja kasutas elektrienergiat ja võrguteenust ebaseaduslikult, siis tuleb seda tõendada. Samuti märgib kostja nagu ka eelnevas kostja vastuses, et tasus perioodil 30.04.200703.04.2008 elektrienergia eest täies mahus näitude alusel. Kontrolli momendil, s.o 03.04.2008

2-08-66871 hageja töötajad alustasid ülevaatust objektil asukohaga XXX ilma kostja esindajata ning alles lõpus teavitati, et plomme ei olnud ja 3 faasil kaitse on 100 A.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära pooled ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagis toodud asjaoludele ja õiguslikele põhjendustele tuginedes on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vaidlustamata on alljärgnevad asjaolud: - hageja sõlmis kostjaga 06.08.2002 elektrienergia müügi ja võrguteenuste osutamise lepingu nr XXX (nn XXX). - hageja sõlmis kostjaga 27.06.2006 võrgu ja elektrilepingu nr XXX (nn XXX). Vaidlus poolte vahel on selles, kas antud juhul on hageja tõendanud, et kostja on tarbinud ebaseaduslikult elektrienergiat. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1-2 kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 101 lg 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja muu hulgas nõuda kahju hüvitamist. Elektrituru seaduse (edaspidi ElTS) § 68 lg 1 p 1 kohaselt elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine on ebaseaduslik, kui selleks puudub õiguslik alus või kui rikutakse käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid, eelkõige kui mõõteseade rikutakse või selle näitu moonutatakse või selle toimimist mõjutatakse muul viisil. ElTS § 68 lg 1 p 3 kohaselt on elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine ebaseaduslik muu hulgas kui mõõteseadme plomm või taatlusmärgis või mõõteseadmele juurdepääsu või selle toimimise mõjutamist takistav või toimimist jäädvustav seade kõrvaldatakse või rikutakse. ElTS § 68 lg 3 järgi 3 ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra kehtestab majandusja kommunikatsiooniminister . Majandus- ja kommunikatsiooniministri 15. mai 2007.a. määrusega nr 34 kinnitatud korra § 4 lg 2 p 1 alusel arvutatakse võrguteenuste maht ja maksumus, kui tuvastatakse ebaseaduslik elektritarbimine. Hagiavaldusele lisatud materjalidest nähtub, et OÜ T poolt koostatud mõõtevahendi erakorralise kontrolli protokollis on tuvastatud, et XXX arvestisse on monteeritud herkon lüliti, mille abil on võimalik välise magnetvälja toimel peatada arvesti töö (tl 27). Samuti on hageja esitanud tõendina OÜ J akti nr 08-65680, mis tõendab samuti hageja väiteid, et arvesti taatluskleebisel ja taatlusplommidel on erinevad taatlusajad, arvesti esipaneel oli täketega ja muljumisjälgedega. Seega on kohtu arvates leidnus tõendamist elektrienergia ebaseaduslik tarbimine ElTS § 68 lg 1 p 1 tähenduses. Samuti asja materjalide hulgas nähtub olukorra fikseerimise aktis nr 060901 (tl 127), et XXXarvesti peakaitsmel ja programmkellal plommid puuduvad, kolmanda faasi kaitse on 100 A, arvesti kaane plommitraat on katki ning taatlusplommid rikutud. Antud akt on kinnitatud kahe tunnistaja allkirjaga. OÜ T poolt koostatud mõõtevahendi erakorralise kontrolli protokollis(tl

2-08-66871 128) on tuvastatud, et taatlusplommi traadid on sisseliimitud, tootja plomm on üle pressitud ja korpuse tagaküljel on kriimustused, mis viitavad korpuse avamisele. Seega on kohtu arvates tõendatud, et antud juhul on tegemist elektrienergia ebaseadusliku tarbimisega ElTS § 68 lg 1 p 3 tähenduses. Tulenevalt tüüptingimuste p 10.1 maksab ostja võrguettevõtjale võrguteenuste eest ja muud võrgulepingust tulenevad tasud arvete alusel nendel märgitud maksetähtpäevadeks, viidates arvel olevale viitenumbrile. 30.09.2010 toimunud kohtuistungil on hageja märkinud, et jääb 29.09.2010 esitatud arvestis äratoodu juurde (tl 198-199). Kõnealuste arvestite järgi kuulub tasumisele XXX objektil elektrienergia kasutamise eest 51 194.50 krooni ja Kalamehe objektil 86 798.14 krooni. Kohus leiab, et hageja nõue on tõendatud ning põhjendatud. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 15. mai 2007.a. määrusega nr 34 kinnitatud korra § 4 lg 2 p 1 alusel arvutatakse võrguteenuste maht ja maksumus, mida on antud juhul ka tehtud ning vastavate arvutuste tulemusena on 11.08.2008 esitatud V OÜ-le arve nr 41969195 summas 86 798,59 krooni (tl 31) ja 15.05.2008.a. esitatud arve nr 40612307, summas 61 438,41 kr. hageja on menetluse käigus täpsustanud oma nõuet selles osas ning nõude suuruseks peab 51 194,05 kr. Kohus leiab, et kostja vastuväited, muu hulgas, et esitatud hagi ei ole tõendatud, on asjakohatud. Hageja on tõendanud oma nõuet vastavuses eelviidatud määruses tooduga ning arvestanud vastava tarbimise mahu. Kostja on küll menetluses viidanud, et võib olla on ta teinud hagejale enammakse, kuid vastavasisulist nõuet käesoleva ajani esitatud ei ole, ega ka tõendanud ning see ei oleks ka antud juhul käesoleva vaidluse esemeks. Asjakohatuks on kostja viited sellele, et hagejal on esinenud erinevatel objektidel (kostjal on mitmeid elektritarbimiskohti Tallinnas) tõrkeid ja arvestite vigu, kuna need ei ole seotud antud asjas esitatud nõuetega. Samuti on jäänud need vastuväited paljasõnalisteks ega võimalda teha kohtul järeldust, et kostjal oleks mõni vastunõue hageja vastu. Asja materjalidest on leidnud tuvastust, et hageja on esitanud arveid, mille aluseks on Majandusja kommunikatsiooniministri 15. mai 2007.a. määrusega nr 34 kinnitatud korra § 4 lg 2 p 1 alusel arvutatud mahud. Oma nõudeid on hageja tõendanud ning need kuuluvad rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus rahuldas hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Hannes Olev kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.