Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-10-38594

Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud 09.08.2010 esitas V OÜ juhatuse liige AJ Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. 18.08.2010 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks halduriks nimetanud Martin Pärn’a. 20.09.2010 esitas ajutine haldur kohtule aruande. 21.09.2010 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 30 000 krooni. 01.10.2010 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 01.10.2010. Seisuga 11.11.2010 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Ajutise pankrotihalduri aruande andmed Võlgnik on registrisse kantud 14.03.2003, esialgne ärinimi oli Õ OÜ, osakapitali suurus on 42 000 krooni. Äriregistri andmete kohaselt on võlgniku põhitegevusala tulekahjualarmide, häire- ja valvesignalisatsiooni paigaldus (EMTAK kood: 43212/EMTAK 2008, NACE kood 43.21). Võlgniku juhatuse liikme AJ’i esitatud vastuse kohaselt võlgnik tegeles põhiliselt nõrkvooluseadmete paigaldusega (turvaseadmed ja suitsuandurid), ajutise pankrotihalduri nimetamise ajaks oli majandustegevus seiskunud. Ajutine haldur on järeldanud, et võlgniku aruandlus ei ole ja raamatupidamine on olnud eelduslikult korraldatud kooskõlas seadusega. Võlgnikult saadud info kohaselt on võlgnikul kehtiv tööleping vähemalt juhatuse liikme AJ’iga. Ajutine haldur on seisukohal, et tööleping tuleb pärast kohtumääruse tegemist lõpetada. Ajutise halduri hinnangul tekkis V OÜ maksejõuetus eelduslikult märtsis-aprillis 2010 seoses AS-iga P sõlmitud alltöövõtulepingu lõpetamisega ja seoses asjoluga, et TTÜ objektiga seoses ei laekunud võlgnikule tasu. Ajutine haldur märgib, et V OÜ juhatus ei ole korraldanud äriregistrile võlgniku 2006. ja 2009. majandusaastate aruannete esitamist. Võlgniku vara Võlgnikule kuuluvad nõudeõigused kogusummas 65 598 krooni, Swedbank AS’is asuval kontol on 10.13 krooni, kassas 26.30. Ajutise halduri hinnangul ei ole nõuded reaalselt sissenõutavad, sest need on eelduslikult võimalik tasaarvestada. Võlgniku juhatuse liikme AJ’i poolt esitatud bilansi kohaselt kuulub võlgnikule inventar (põhivara) jääkväärtusega 21 362 krooni, kuid ajutise halduri arvates tõenäoliselt ei õnnestu seda vara reaalselt kätte saada ja realiseerida, seetõttu ei kajasta ajutine haldur aruandes võlgniku bilansis kajastuvat inventari varana. V OÜ’l olemasoleva vara väärtus on hinnanguliselt 36.43 krooni. Võlgniku võlad Maksu- ja Tolliameti saldoteatise kohaselt oli V OÜ maksuvõla suurus seisuga 13.09.2010 põhiosas 15 578 krooni ja intressides 2 142.87 krooni, kokku 17 720.87 krooni. V OÜ andmetel võlgnes võlgnik tarnijatele 104 715.76 krooni, endistele töötajatele 34 720 krooni, maksuvõlg oli 17 730 krooni.

2-10-38594

Seega on V OÜ kohustuste suurus erinevate võlausaldajate ees seisuga 15.09.2010 ajutisele haldurile esitatud andmete kohaselt vähemalt 128 341.76 krooni. Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused Ajutine haldur märgib aruandes, et ta ei ole tagasivõitmise võimalusi tuvastanud. Vara tagasinõudmise reaalsete võimaluste kohta ajutisel halduril andmed puuduvad (esinevad küll nõudeõigused kogusummas 65 598 krooni, kuid tõenäoliselt ei ole nõuded reaalselt sissenõutavad, sest need on eelduslikult võimalik tasaarvestada). Hinnang võlgniku majanduslikule seisundile Aruandest nähtuvalt võlgniku majandustegevuse jätkamine ei ole võimalik, tervendamise võimalused ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Võlgniku olemasolev vara väärtuses 36.43 krooni ei kata pankrotimenetluse kulusid. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul olemasoleva vara väärtuses 36.43 krooni arvelt ei ole võimalik tasuda võlgniku kohustusi, mida on teadaolevalt vähemalt summas 128 341.76 krooni (kohustused ületavad varasid ca 3523 korda). Maksejõuetuse tekkimise põhjus V OÜ maksejõuetuse põhjuseks on ajutise halduri hinnangul AS-iga P sõlmitud alltöövõtulepingu lõppemine (võlgnik oli alltöövõtjaks), samuti tasu mittelaekumine Tallinna TTÜ objektiga seotud tööde eest, misjärel võlgniku majandustegevuse on seiskunud. Ajutine haldur märgib, et maksejõuetuse põhjuseks võib olla ka osanike ja juhatuse liikmete AJ’i ja Egert Hiiekänd’i omavahelise koostöö lõppemine 2010.a kevadel. Ajutine haldur ei ole aruande koostamise ajaks tuvastanud kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu. Ajutise halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Martin Pärn palub määrata ajutise halduri töötasuks 22 000 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 7 260 krooni. Juhul, kui võlausaldajad või kolmandad isikud ei tasu V OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summat, teeb ajutine haldur ettepaneku lõpetada V OÜ pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise reaalne võimalus. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

2-10-38594 PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 1 500 krooni. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6 200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Ajutise halduri andmetel on V OÜ’l vara maksimaalselt 36.43 krooni eest, teadaolevaid rahalisi kohustusi on kokku 128 341.76 krooni, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 21.09.2010 kohtuistungil selgitas võlgniku esindaja pankrotiavalduse esitamisega viivitamise põhjust – V OÜ juhatuse liikme sõnul tegeleti uute tellimuste otsimisega, nende mittesaamine selgus väidetavalt 2010.a juulis. Ajutine haldur on märkinud kohtuistungil, et pankrotiavalduse hilisemas esitamises ei ole ta tuvastanud pahatahtlikkust ning et ta ei saa võlgniku esindaja väiteid ümber lükata. 21.09.2010 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 30 000 krooni. 01.10.2010 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 01.10.2010. Seisuga 11.11.2010 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.

2-10-38594 Kohus leiab, et V OÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. V OÜ tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Martin Pärn on kohtule 20.09.2010 esitanud V OÜ ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 22 tundi (tunnitasuga 1 000 krooni), s.h: võlgniku esindajaga suhtlemine, päringute koostamine; andmete analüüs; ajutise halduri aruande koostamine. Martin Pärn palub välja mõista ajutise halduri tasu 22 000 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks. Võlgniku esindaja ei ole kohtuistungil ajutise halduri tasule vastu vaielnud. Kohus leiab, et taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu summas 22 000 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks, tuleb võlgnikult välja mõista. Väljamõistetud tasust tuleb hüvitada riigi vahenditest 6 200 krooni (ei sisalda sotsiaalmaksu). Kohtute Raamatupidamiskeskusel tuleb 6 200 krooni (ei sisalda sotsiaalmaksu) kanda riigi vahenditest Martin Pärn’a (isikukood XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX SEB pangas. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. V OÜ dokumentatsioon tuleb anda hoiule V OÜ juhatuse liikmele AJ’ile (isikukood XXX).

Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.