Välja mõista VB viivis seisuga 03.11.2009. a summas 20 693 (kakskümmend tuhat kuussada üheksakümmend kolm) krooni ja 15 senti TEOÜ kasuks.
5.Välja mõista VB TEOÜ kasuks viivis protsendina põhinõudest (130 000 krooni) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 04.11.2009. a kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus
6.Menetluskulud jätta täies ulatuses VBkanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus
menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 05.11.2009. a esitatud hagiavalduse kohaselt TEOÜ ja VB sõlmisid 23.09.2005. a tähtajatu laenulepingu, millega hageja laenas kostjale 130 000 krooni. Laenusumma 130 000 krooni on 27.09.2005. a kostjale üle antud. Hageja ütles laenulepingu üles 16.07.2007. a. 04.12.2007. a sai kostja laenulepingu ülesütlemise avalduse kätte koos tsiviilasja 2-07-46714 hagimaterjalidega. 05.08.2009. a andis hageja kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Hageja palus kostjal laen tagastada hiljemalt 30.09.2009. a. Kostja võlgneb hagejale tagastamata laenu 130 000 krooni, millele lisanduvad intressid 10 558 krooni, viivised summas 20 693,15 krooni. Kostja vastus
2.Kohtule 25.03.2010. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et hageja on esitanud sama nõude samal alusel, mille kohus on juba lahendanud tsiviilasjas 2-07-46714. Hagejal ei ole mõjuvat põhjust lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Hagejal ei ole alust lepingu ülesütlemiseks ja laenatud raha tagasinõudmiseks, kuna pooltel oli enne lepingu sõlmimist kokkulepe, et hageja tagastab laenatud raha kostjale dividendide jagamisel. Kostja osalus TEOÜs moodustab 8%. See moodustaks dividendide jagamisel 2008. aastal 314 182 krooni või 2007. aastal 1 375 223 krooni, mis võiks katta ka 130 000 krooni võlgnevuse. Hageja nõue on kostjale arusaamatu, kuna hageja ise takistab laenulepingu täitmist. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
9.Kohus on tuvastanud, et TEOÜ ja VB sõlmisid 23.09.2005. a laenulepingu, millega hageja laenas kostjale 130 000 krooni (tl 49). Laenusumma 130 000 krooni on 27.09.2005. a kostja arvelduskontole üle kantud (tl 6). Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale tagastamata laenu põhiosa 130 000 krooni ja intressid ning viivised (tl 1).
10.VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hagejal oli õigus tähtajatu laenuleping üles öelda ning nõuda laenu tagastamist. Hageja väitel kostja laenuks saadud rahasummat tagastanud ei ole. Kostja leiab, et kohus on sama vaidluse samal alusel juba lahendanud ning hagejal puudus õigus laenulepingu ülesütlemiseks (tl 32-33).
11.TsMS § 230 lg 1 sätestatud üldise tõendamiskoormise reeglite kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded ja vastuväiteid. Hageja on tõendanud raha kostjale ülekandmise (tl 6), seega peab kostja tõendama, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada. Kostja väidab, et laenu tagastamine oli kokku lepitud hagejalt saadavate dividendide arvelt (tl 33).
12.VÕS § 398 lg 1 kohaselt kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Hageja väitel ütles ta laenulepingu üles 16.07.2007. a (tl 13). 04.12.2007. a sai kostja laenulepingu ülesütlemise avalduse kätte koos tsiviilasja 2-07-46714 hagimaterjalidega (tl 58). Kohtu hinnangul on hageja
laenulepingu seega kehtivalt üles öelnud ning laenusaajal on kohustus laen tagastada. Kuna laenuandja ei nõudnud laenusaajalt laenu kohest tagastamist, vaid andis laenusaajale rohkem kui kahekuulise laenu tagastamise tähtaja on kohtu hinnangul täidetud VÕS § 398 lg 1 kohaldamise eeldus ning hageja nõue on muutunud sissenõutavaks. Asjaolu, et hageja ei ole esile toonud laenulepingu ülesütlemise mõjuvat põhjust ei oma käesolevas menetluses tähendust, kuna hageja ei ole lepingut üles öelnud etteteatamistähtaega järgimata.
13.Kostja vastuväite kohaselt on tal hageja vastu dividendide saamise nõue, millega oleks võimalik kostjal tasaarvestada hageja laenulepingust tulenev nõue kostja vastu. VÕS § 186 p 2 kohaselt võlasuhe lõpeb tasaarvestusega. VÕS § 197 lg 1 järgi, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväide on alusetu, kuna täidetud ei ole tasaarvestuse õiguse tekkimise eeldused. VÕS § 197 lg 1 kohaselt on tasaarvestuseks oluline see, et tasaarvestuse pooltel on kohustus maksta teineteisele rahasumma ja tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Käesoleval juhul on küll kostjal kohustus tagastada hagejale laenusumma, kuid kostjal puudub hageja vastu nõue, millega tasaarvestust teostada. Kostja on küll leidnud, et hageja peaks talle maksma dividende. Samas on kostja kinnitanud, et talle teadaolevalt ei ole hageja kellelegi dividende välja maksnud (tl 58). Ühtegi tõendit dividendide maksmise kokkuleppe kohta kohtule esitatud ei ole. Kohtu hinnangul ei piisa kostja väitest tasaarvestuse õiguse tekkimiseks. Kostjal peaks hageja vastu olema sissenõutavaks muutunud nõue. Sellise nõude olemasolu kohta kostja kohtule tõendeid esitanud ei ole. Asjaolu, et hagejal oleks 2007. a ja 2008. a majandusnäitajate alusel olnud kostja hinnangul võimalik dividende välja maksta, ei anna kohtu hinnangul kostjale õigust oma kohustus täitmata jätta. Kuna hageja ja kostja vahel puuduvad vastastikused samaliigilised nõuded, ei ole täidetud tasaarvestuse materiaalõiguslikud eeldused ning sellest tulenevalt ei ole lõppenud ka kostja kohustus hageja ees.
14.Kostja on jätnud hagejale tagastamata laenu põhiosa summas 130 000 krooni. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kohustuse täitmisega on seisuga 03.11.2009. a viivitatud 637 päeva, kokku seega hageja viivisenõue 20 693,15 krooni. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele lisaks põhivõlgnevusele ka sissenõutavaks muutunud viivis summas 20 693,15 krooni.
15.Hageja palub kostjalt välja mõista intressi summas 10 558,49 krooni. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kohtu hinnangul on hageja intressinõue põhjendatud. Perioodil 24.09.2005. a kuni 04.02.2008. a pidi kostja VÕS § 397 lg 2 alusel maksma intressi 10 558,49 krooni.
16.TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudest alates 04.11.2009. a a kuni põhinõude täitmiseni.
17.Tsiviilasjas 2-07-46714 ei ole hageja rajanud oma nõuet asjaolule, et kostja sai lepingu lõpetamise tahteavalduse hagejalt 04.12.2007. a koos hagimaterjalide. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ei ole käesolevas asjas esitanud sama nõuet samal alusel. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 130 000 krooni, sissenõutavaks muutunud viivis 20 693,15 krooni ja intress summas 10 558,50 krooni. Menetluskulud
16.TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskulu täies ulatuses. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.