OÜ Holz Prof hagi OÜ Tallerend vastu 190 659 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
128 888 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.11.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Holz Prof apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Hageja OÜ Holz Prof (registrikood 11053593, asukoht Kraavi 45/2, Tallinn), esindaja Gennadi Nikolaev; Kostja OÜ Tallerend (registrikood 11153600, asukoht Sõle 9-27, Tallinn), esindaja Ülo Kivi.
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 18.11.2009 otsus OÜ Holz Prof hagis OÜ Tallerend vastu 190 659 krooni väljamõistmiseks muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta apellatsioonkaebuses esitatud taotlus apellatsioonimenetluses tõendite kogumiseks rahuldamata. Tagastada OÜ-le Holz Prof apellatsioonkaebusele lisatud tõendid ja 05.05.2010 esitatud apellatsioonkaebuse täiendus. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud OÜ Holz Prof kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi
andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.20.10.2008 esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse, viivise ja leppetrahvi väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 21.10.2005 lepingu reguleerimaks OÜ KV Technology osanike kohustusi äriühingu asutamisel. Leping sisaldas ka poolte kohustusi leiutisele õiguskaitse saamiseks. Lepingu p 3.1. järgi andis hageja kostjale sihtotstarbelist laenu 128 888 krooni selleks, et kostja registreeriks Euroopa patendina professor A.V. Fisenko töögrupi poolt välja töötatud seadmed. Hageja kandis lepingus nimetatud rahasumma kostja arvelduskontole üle 25.10.2005.
3.Kostja on oma lepinguga võetud kohustusi rikkunud. Kostja ei ole leiutist patenteerinud, vaid leiutis on saanud õiguskaitse üksnes Eesti kasuliku mudelina. Kasuliku mudeli õiguskaitse on täiesti erinev patenteeritud leiutise õiguskaitsest. OÜ KV Technology ei ole käesoleval ajal mitte ühegi Eesti ega Euroopa patendi omanik.
4.Poolte vahel oli sõlmitud laenuleping, mille alusel on hagejal õigus nõuda laenusumma tagastamist. 23.09.2008 esitas hageja kostjale nõude laenusumma tagastamiseks, kuid kostja ei ole hageja nõuet täitnud. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 128 888 krooni ja alates 25.10.2005 VÕS § 94 lg 1 alusel intress. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista leppetrahv 50 000 krooni lepingu rikkumise eest, milles pooled on lepingu p 5 kokku leppinud. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnista, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Kostja on tegutsenud vaidlusalusele seadmele õiguskaitse saamise nimel ning teinud selleks kulutusi oluliselt rohkem, kui hageja kostjale vahendeid võimaldas.
7.Tegemist ei ole laenulepingu, vaid seltsingulepinguga ning hageja panusena seltsingusse tuleb käsitleda rahalist panust. Seltsingulepingu eesmärk on hageja süül saavutamata ning seepärast ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt raha tagastamist. Kostjal oleks õigus nõuda hagejalt lepingu täitmist ja lisaraha eraldamist leiutise registreerimiseks. Kostja tegevuse tulemusena on leiutis saanud mingigi õiguskaitse. Kostja on teinud kulutusi leiutisele õiguskaitse saamiseks ning kõik tehtud kulutused on tõendatud. Kostja ostis endale leiutise registreerimise õiguse, tegi poolteist (1,5) aastat katsetusi ning sai leiutisele õiguskaitse. Vaatamata patendibüroo poolt ja kostja enda poolt hagejale saadetud kirjadele ei tasunud hageja patendi registreerimiseks vajalikku raha. Hageja ilmselt kaotas asja vastu huvi, kui sai aru selle maksumusest. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
8.Harju Maakohus jättis 18.11.2009 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal tuleb tagastada lepingu järgi tema kasutusse antud sihtotstarbeline laen või mitte.
10.Kohtule esitatud lepingust nähtub, et pooled leppisid 21.10.2005 kokku äriühingu asutamises. Lepingu eesmärgiks on pooled seadnud äriühingu moodustamise ning lepingus on määratletud poolte kohustused äriühingu asutamisel, osade jaotus ja
osakapitali suurus. Hageja panuseks oli lepingu p 3.1 järgi sihtotstarbelise laenu andmine kostjale ja lepingu p 3.2 järgi on hageja kohustatud kandma kõik patendi registreerimisega seotud kulutused. Kostja kohustuseks oli lepingu p 2.1. alusel registreerida leiutis Eesti patendiametis loodava äriühingu nimele Euroopa patendina. Lepingu p 2.4. on sõnastatud järgmiselt: „Pärast punktides 2.1, 2.2 ja 2.3 (st hagejaga kooskõlastatult leiutise registreerimist Euroopa patendina ja asutatavale osaühingule üle andmist) toodud kohustuste täitmist, täidab OÜ Tallerend punktis 3.1 sätestatud laenukohustuse OÜ Holz Prof ees.“
11.Poolte vahel sõlmitud lepingut tuleb käsitleda kui seltsingulepingut VÕS § 580 lg 1 tähenduses. Leping ei ole osaühingu asutamisleping ÄS § 138 lg 1 mõttes, kuna see ei sisalda ÄS § 138 lg 2 sätestatud nõudeid ega ole notariaalselt tõestatud nagu nõuab ÄS § 138 lg 4. Lepingu p 2.4 ei saa käsitleda iseseisva laenulepinguna, vaid seda tuleb käsitleda kui kokkulepet seltsinglaste vastutuse osas seltsingulepingu täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest. Pooled on kokku leppinud, et oma kohustuste täitmata jätmisel on kostjal kohustus tagastada hagejale seltsingu eesmärgi täitmiseks panustatud 128 888 krooni.
12.Kostja poolt lepingu p 2.1, 2.2 ja 2.3 võetud kohustuste täitmise hindamisel tuleb lähtuda leiutise õiguskaitse saamiseks ette nähtud regulatsioonist ning tõlgendada lepingut. Leiutisele on võimalik Eesti Vabariigis saada õiguskaitse patendina või kasuliku mudelina või Euroopa patendina. Viimase taotlemise kord on reguleeritud majandusministri 24.07.2002 (vastu võetud RTL 2002, 85, 1330 ja jõustunud 05.08.2002) määrusega nr 46, mis sätestab Euroopa patenditaotluse Eesti Patendiametile esitamise ja Euroopa Patendiametile edastamise, Euroopa patenditaotluse patendinõudluse ja patendikirjelduse tõlke esitamise ja avalikustamise ning Euroopa patenditaotluse siseriiklikuks patenditaotluseks ja kasuliku mudeli registreerimise taotluseks muutmise korra (edaspidi kord). Eestis registreeritud patendi ja kasuliku mudeli õiguskaitse saamist reguleerivad patendiseadus ja kasuliku mudeli seadus. Poolte vahel ei ole vaidlust, et leiutisel on käesoleval ajal õiguskaitse kui Eestis registreeritud kasulikul mudelil.
13.Leiutiste õiguskaitse puhul ei tee Euroopa patentide väljaandmise konventsioon (edaspidi konventsioon) art 52 lg 1 vahet patentidel ja kasulikul mudelil, vaid kõik leiutised on konventsiooni alusel kaitstavad patentidena. Konventsiooni art 75 lg 1 sätestab, et patenditaotluse võib esitada nii Euroopa patendiametile kui osalisriigi patendiametile. Patenditaotluse saab esitada konventsiooni art 60 lg 1 järgi leiutaja või leiutaja tööandja. Kõrvutades lepingu p 2 ja 3 sätteid leidis kohus, et pooled leppisid lepingus kokku, et hageja finantseerib kõiki patendi registreerimiseks vajalikke toiminguid. Tegemist on vastastikuste kohustustega VÕS § 111 lg 1 mõttes, kus hageja oli kohustatud finantseerima ja kostja oli kohustatud tegelema patendi registreerimisega. Kostja sai tegutseda üksnes hageja poolt finantseeritud ulatuses.
14.Patendi registreerimiseks vajalikud toimingud ei piirdu käesoleval juhul üksnes taotluse esitamisega ja taotlemisega seotud ja konventsiooni art 78 lg 2 sätestatud esitamis- ja otsingutasude maksmisega. Patendi taotluse esitamiseks on vaja täita teatud eeltingimused nii taotluse esitajal kui ka leiutisel. Patendi registreerimiseks on vajalik olla leiutaja. Seega kuulub leiutaja staatuse omandamine samuti lepingu p 2.1. sätestatud toimingute hulka. Leiutisel on kehtestatud samuti nõuded uudsuse, leiutustaseme ja tööstuslikult kasutatavusele. Konventsioon ei sätesta küll kohustust kasutada patendivoliniku teenuseid, kuid üldise tava kohaselt tegelevad patenditaotluste esitamisega vastava ala asjatundjad. Patendile kehtestatud nõuete täitmiseks on vaja selle katsetamine.
15.Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et ta omandas õigused vaidlusalusele leiutisele ja tegi täiendavaid katseid leiutise töö kontrollimiseks. Samuti on kostja esitanud tõendid selle kohta, et pöördus Amende patendibüroo poole nende teenuste kasutamiseks. Kohtule
on esitatud hagejale saadetud kirjad, milles nähtub Amende Patendibüroo teenuste maksumus, konventsiooni art 78 lg 2 sätestatud tasude suurus, tõlketööde maksumus. Üksnes otseselt patendi registreerimisega seotud toimingute maksumus oleks olnud 4875 eurot ehk 76 293,75 krooni, millele lisandub veel tõlketasu 250 krooni ühe lehekülje eest. Amende Patendibüroo arvutused näitavad, et patendi saamise ja jõushoidmise maksumus on ligikaudu 1 miljon krooni. Erialaasjatundja hinnang kulutuste suurusjärgule on usaldusväärne tõend patendi registreerimise kogu maksumuse suurusjärgu hindamisel. See on olulisel määral erinev hageja poolt kostjale tasutud summast. Patendi registreerimise kogumaksumuse suurusjärk toetab kohtu seisukohta, et lepingut tuleb tõlgendada nii, et lepingus kokku lepitud 128 888 krooni ei ole kogu registreerimise eest tasutav summa.
16.Kohtule esitatud omandiõiguse loovutamise akt leiutisele ja tööde üleandmise akt, millest nähtub, et kostjale on üle antud leiutise dokumentatsioon, programmid andmete kogumiseks ja vajalik aparatuur, maksumusega 110 000 krooni. Kohtule on esitatud ka kassaväljamineku kviitung raha üle andmise kohta. Kohus leidis, et põhjendatud ei ole registreerimiseks vajalike kulutustena käsitleda Anatoli Fesenko töölähetuskulusid 68 100 krooni. Seadme katsetamisega seotud kuluks tuleb lugeda ka arvuti soetamise kulu 18 000 krooni.
17.Kohtule esitatud kostja kirjadest nähtub, et kostja ja Amende Patendibüroo on korduvalt pöördunud hageja poole nõudega täita hageja poolt lepinguga võetud patendi registreerimise finantseerimise kohustus, mida hageja ei ole teinud. Kostja on kulutanud raha sihipäraselt ja samuti oli kostjal õigus oma kohustuse täitmisest keelduda, kuniks hageja ei täida omapoolset kohustust. Asjaolu, et kostja saavutas leiutisele õiguskaitse kasuliku mudelina, ei ole iseenesest käesolevas asjas tähtis, kuid näitab siiski, et kostja tegutses heas usus, proovides tagada õiguskaitse temale kättesaadavate võimaluste piires. Apellatsioonkaebuse põhjendused
18.Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 18.11.2009 otsuse ja saata tsiviilasi maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud jätta kostja kanda.
19.Otsuse tegemisel ei võetud arvesse dokumente ja väiteid, mis olid esitatud hageja poolt antud asja uurimiseks ja tõenditena võeti arvesse vaid kostja esindajate paljasõnalised avaldused.
20.Kostja kinnitas, et ta on teinud vastavalt 21.10.2005 lepingule rohkem kulutusi patendi registreerimisel, kui oli talle võimaldatud sihtotstarbelise laenu alusel. Hageja 10.06.2009 kirjas oli märgitud, et hageja leiab, et kostja ja kolmanda isiku (Anatoli Fisenko) vahel on olemas leping, millest kostjal ja kolmandal isikul tekivad võlaõiguslikud suhted. Hagejal ei ole mingit pistmist selle lepinguga. Lepingu p-s 2.1 on märgitud, et kostja on kohustatud registreerima Euroopa patendi juba olemasolevale väljatöötamisele (A.V. Fisenko grupi tööd). A.V. Fisenko on kostja juhatuse liige. Seetõttu kinnitus, et nad on teinud katsetusi 1,5 aasta jooksul enne patendi registreerimist, ei kuulu väljatöötatud (leiutatud) eseme registreerimise lepingu juurde. See avaldus tähendab, et nad esitasid hagejale väära informatsiooni oluliste leiutiste kohta. Selle alusel võib kinnitada, et leping oli eksitusse viimine ühisettevõtte loomisel selle leiutise baasil.
21.Kasuliku mudeli registreeris Sergei Samarin ja seoses sellega kostja ei kandnud mingeid kulutusi kasuliku mudeli registreerimisel. Kostja avaldus, et patendibüroo oli pöördunud hageja poole ettepanekuga tasuda patendi registreerimisega seotud kulutused, on paljasõnalised. Kohtule esitati Amende Patendibüroo OÜ 06.01.2009 kiri, kus oli märgitud, et Patendibüroo pöördus S. Samarini poole ja S. Samarin lubas tulla nende juurde isiklikult. S. Samarin ei olnud hageja juhatuse liige ega saanud vastu võtta otsuseid hageja nimel. Lepingust nähtuvalt esindas hagejat G. Nikolajev ja temaga tuli kooskõlastada patendi registreerimise kord lepingu p-i 2.3 kohaselt. Ülalpool esitatust ja kostja poolt esitatud dokumentidest lähtudes nähtub, et puuduvad tõendavad dokumendid selle kohta, et kostja oleks pöördunud G. Nikolajevi või hageja poole. Kohtule esitatud dokumendid olid tõenäoliselt tehtud hiljem vahetult kohtu jaoks, et õigustada oma toiminguid. Samuti ei ole
millegagi tõendatud, et kostja omab rahalisi pretensioone hageja vastu, seda tõendab 2006-2007.a majandusaasta aruanne, kus puuduvad klientide võlgnevused kostja poolt esitatud arvete ja kulude alusel. Saadud sihtotstarbelist laenu firma kasutas kostja kui tegevustulu, see nähtub samuti majandusaasta aruandes.
22.Kohus ei võtnud arvesse olulist informatsiooni selle kohta, et patent pidi olema registreeritud olemasolevate leiutiste kohta, ta viitas ainult sellele, et kostja oli kohustatud registreerima Euroopa patendi (punkt 2.1.) Kohus leidis, et pooltel ei ole lahkhelisid leiutiste kaitse osas, kuid nii see ei ole. Kasulik mudel kaitseb leiutist ainult Eesti territooriumil ja registreerimise maksumus koos patendihalduri kuludega on umbes 8000 -10 000 krooni, samas kui Euroopa patent tagab kaitse Euroopas ja maksab umbes 140 000 krooni. Kostja poolt esitatud õiend kulutuste kohta Euroopa patendi saamiseks ja jõushoidmiseks on kahtlane, kuna on teadmata kelle poolt see on koostatud ning see pole kinnitatud.
23.Kohtu viide selle kohta, et ei ole erinevust kasuliku mudeli ja Euroopa patendi vahel, pole samuti õige, ning seda saab kinnitada iga patendivolinik. Kohus läheb endaga vastuollu, kinnitades, et patenditaotluse võib esitada nii Euroopa patendiametile kui osalisriigi patendiametile. Kostja ei ole esitanud patenditaotlust ei Eestis ega Euroopas. Kohus leidis, et kostja peab tegutsema hageja poolt patendi vormistamiseks eraldatud rahasumma piires. Seega mille peale olid kulutatud eraldatud rahasumma, kuid seda kohus ei ole uurinud.
24.Kohus leidis, et patendi registreerimiseks on vajalik olla leiutaja. Leiutaja oli kostja juhatuse liige ja osanik. Selle kohta oli lepingu p-s 2.1 märgitud, et olemasolevad leiutised tuleb registreerida, kuid kirjas ei olnud, et need leiutised tuli kelleltki osta ja teha täiendavaid katsetusi. Samuti ei nõudnud kohus kostja kulutusi tõendavate dokumentide esitamist. Kostja ei ole esitanud kuludokumente, mis tõendaksid väljamakseid juhatuse liikmetele ega esitanud dokumente, mis näitaksid, kus on ta faktiliselt kandnud kulutusi. Näiteks elektrimootori ostmine, detailide valmistamine jne summa on 62 000 krooni ning arvuti ostmine 18 000 krooni. Õiendis on näiteks näidatud töölähetuskulud alates 15.01.-27.01.2006 ja samal ajal 2006.a.majanduaasta aruandes oli tegevusaruandes kirjutatud, et otsest majandustegevust 2006.a ei olnud (aruandele kirjutas alla kostja juhatuse liige Lembit Reimal). Sellest lähtuvalt tekib küsimus kas kohtule olid esitatud võltsitud dokumendid või oli Äriregistrile esitatud väär info.
25.L. Reimali avaldus kohtus, et ta oli omast taskust maksnud 50 000 - 100 000 krooni, viib kohut eksitusse, kuna ta ei suuda tõendada kui palju on ta tegelikkuses raha kulutanud. Hageja palus teha järelepärimine hageja osanikele S. Samarin, P. Peramets, A. Kovaltšuk, kes rahastasid kostjat. Hageja esitab dokumendi, mille on kirjutanud isiklikult P. Kuznetsov summale 7 140 eurot, ning aruande S. Samarinilt saadud raha kohta, kus on näha, et saadud raha kulutati mitte patendi registreerimise peale, vaid palga maksmiseks ja töölähetusteks.
26.Kohus märkis, et hagejale on saadetud kirjad, milles nähtub Amende Patendibüroo teenuste maksumus. Hageja see eest leiab, et esitatud dokumentides puudub Euroopa Patendiameti lõivude loetelu 2006.a ja hinnapakkumine. On lisatud tundmatu dokument nimetuseta, allkirjata, mis tõendaksid informatsiooni Euroopa patendi saamiseks ja jõushoidmiseks vajalikud tööd ja kulutuse kohta. Selle dokumendi alusel tegi kohus järelduse, et patendi registreerimise kogumaksumuse suurusjärk toetab kohtu seisukohta, et lepingut tuleb tõlgendada nii, et lepingus kokkulepitud 128 888 krooni ei ole kogu registreerimise eest tasutav summa. Hageja on vormistanud oma leiutisele rahvusvahelise patenditaotluse ning võib esitada registreerimisega seotud kulutusi tõendavad dokumendid. Kohtu viide jõushoidmisega seotud kuludele kehtivad patendihoidja kohta. Patendihoidjaks lepingu p. 2.2 kohaselt on OÜ KV Tehnology. Neid kulutusi kannab nimetatud firma, mitte hageja. Kohtu viited selle kohta, et kostja ja Amende Patendibüroo on korduvalt pöördunud hageja poole nõudega täita hageja poolt lepinguga võetud patendi registreerimise finantseerimise kohustus, mida hageja ei ole teinud, on paljasõnalised. Dokumendid puuduvad. Hageja esindaja poolt kohtus esitatud küsimusele „kes on Samarin hagejale?“, millele tehakse pidevalt viiteid kirjavahetuses Patendibürooga, ei ole saanud kohast
vastust. Kohus ei nõudnud dokumentide esitamist, mis tõendaksid, kes on S. Samarin hagejale ja lõpetas selle arutamise. S. Samarin on firmas OÜ-s KV Technology ja omas õigust allkirjastada dokumente ainult firma OÜ KV Technology nimel, kuid mitte hageja nimel. Kostja esindaja Ü. Kivi avaldas kohtus, et S. Samarin on juhatuse liige ja ka lepingule kirjutas alla S. Samarin, viib kohut eksitusse. Lähtudes sellest, põhineb kohtuotsus vääral informatsioonil. Vastus apellatsioonkaebusele
27.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
28.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
29.Erinevalt apellatsioonkaebuses märgitule, leiab kolleegium, et esimese astme kohus on käsitlenud vaidluse all olevaid küsimusi piisava põhjalikkusega ja pööranud nõutavat tähelepanu nii poolte faktilistele väidetele kui nende kinnitamiseks esitatud tõenditele. Kohtu tehtud järeldused on seadusekohased ning ringkonnakohtul ei ole alust asuda vaidluses tähtsust omavate asjaolude või tõendite hindamise osas teistsugusele seisukohale. Apellandi mittenõustumine maakohtu seisukohtadega, ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks. Apellatsioonkaebuses viidatud menetlusnormi rikkumist või ringkonnakohus ei tuvastanud ning seetõttu võtab kolleegium TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt apellatsioonkaebuse lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud.
30.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele, märgib kolleegium, et maakohutu seisukoht, mille kohaselt oli vaidlusaluse lepingu näol tegemist poolevahelise seltsinguga, on paikapidav. Kolleegium nõustub maakohtuga, et lepingu sisuks on olnud kokkulepe rajada äriühing, millele hakkab kuuluma patenditud leiutis ja sellest lähtuv ettevõtlus. Hageja panuseks ühisesse tegevusse oli lepingu p 3.1 järgi sihtotstarbelise laenu andmine kostjale ja lepingu p 3.2 järgi patendi registreerimisega seotud kulutuste kandmine ning kostja panuseks lepingu p 2.1 järgi leiutise registreerimine Eesti patendiametis loodava äriühingu nimele Euroopa patendina. Võttes arvesse mõlema poole rolli loodud õigussuhtes, vastab sõlmitud leping VÕS §-des 580 jj reguleeritud seltsingule. Maakohus on selgitanud, miks ei saa sõlmitud lepingut pidada äriühingu asutamislepinguks ega iseseisvaks laenulepinguks ning juhindunud põhjendustes asjakohastest materiaalõigusnormidest. Kolleegium nõustub maakohtu sellekohaste põhjendustega, ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi selles osas korrata.
31.Paika peab maakohtu järeldus, et kuna kostja on lepingu võimalikus ulatuses täitnud ning hageja ei ole omalt poolt täitnud lepingu p-s 3.2 nimetatud kohustust kanda kõik Euroopa patendi registreerimiseks vajalikke kulutusi, ei ole kostjal tekkinud lepingu p-s 2.4 sätestatud kohustust hagejalt saadud laenu tagastada ega viiviseid maksta. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Lepingulise kohustuse täitmata jätmise või mittekohase täitmise korral (VÕS § 100) on VÕS § 101 lg 1 p 2 järgi üheks õiguskaitsevahendiks õigus oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda (VÕS § 111).
32.Sõlmitud lepingus kostjapoolset intressimaksmise kohustust sätestatud ei ole ning kuivõrd tegemist on seltsinguga, ei saa kolleegiumi arvates seda liiki võlasuhte olemusest tulenevalt lähtuda VÕS § 28 lg-s 1 sätestatud eeldusest, et kostja pidi ühise eesmärgi saavutamiseks hageja panusena kasutatud rahalt maksma hagejale intressi.
33.Kuna maakohus on tõendeid hinnates õigesti leidnud, et kostja ei ole lepingut rikkunud, ei ole hagejal alust ka lepingu p-s 5 sätestatud leppetrahvi nõuda.
34.Seltsingu lõppemisele (VÕS § 596 jj), ei ole menetluses tuginetud.
35.Hageja poolt apellatsioonkaebuses esile toodud poolte suhteid puudutavad uued seisukohad, s.h uued väited seltsingu rahastamise ja S. Samarini rolli osas, jätab kolleegium tähelepanuta ning taotluse nende kinnitamiseks koos kaebusega esitatud uute tõendite vastuvõtmiseks ja apellatsioonimenetluses tõendite kogumiseks, rahuldamata. Vastavalt TsMS § 652 lg-le 3 võib ringkonnakohus tuvastada esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid üksnes juhul, kui sellele asjaolule esimese astme kohtus tugineti, kuid see jäeti põhjendamatult tähelepanuta, või kui asjaolu ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusnormi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, mh seetõttu, et asjaolu tekkis või sai poolele teatavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. TsMS § 652 lg 4 kohaselt peab apellant uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust kaebuses põhjendama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda, jätab kohus selle tähelepanuta. Apellant ei ole kaebuses esitanud ühtegi põhjendust, miks ringkonnakohtus esmakordselt esile toodud asjaolusid, kaebusele lisatud tõendeid ning taotlust tõendite kogumiseks esimese astme kohtule ei esitatud ja seetõttu ei saa ka ringkonnakohus nendega kaebuse lahendamisel arvestada. Kuna TsMS § 436 lg 4 kohaselt ei või kohus tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud, ei ole kaebuses esmakordselt esitatud väidetega arvestamata jätmise etteheitmine maakohutule põhjendatud ja kolleegium jätab kaebuse sellekohased väited tähelepanuta.
36.Samuti ei saa kolleegium hageja poolt TsMS § 634 lg-s 1 sätestatud apellatsioonkaebuse täiendamise tähtaja ületamise tõttu arvestada 05.05.2010 esitatud kaebuse täiendustega. Kaebuse täiendused ei kajasta sama paragrahvi lg-s 2 lubatud õiguse tõlgendamist puudutavaid seisukohti, need ei ole seotud vastustaja poolt apellatsioonimenetluses esitatuga ega puuduta asjaolusid, mis oleks saanud hagejale teatavaks pärast apellatsioonitähtaja möödumist.
37.Apellatsioonkaebusele lisatud tõendid ja apellatsioonkaebuse täiendus tuleb apellandile tagastada.
38.Eeltoodu põhjal tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohtuotsuse muutmata jätmise tõttu ei ole põhjust muuta ka esimese astme kohtu menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
Iko Nõmm
Mare Merimaa
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.