Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hageja ja kostja sõlmisid 21.10.2005 lepingu reguleerimaks osaühingu KV T osanike kohustusi äriühingu asutamisel. Leping sisaldas ka poolte kohustusi leiutisele õiguskaitse saamiseks. Lepingu p 3.1. järgi andis hageja kostjale sihtotstarbelist laenu 128 888 krooni, selleks, et kostja registreeriks Euroopa patendina professor A.V. F töögrupi poolt välja töötatud seadmed. Hageja kandis lepingus nimetatud rahasumma kostja arvelduskontole üle 25.10.2005. Hageja leiab, et kostja on oma lepinguga võetud kohustusi rikkunud. Kostja ei ole leiutist patenteerinud vaid leiutis on saanud õiguskaitse üksnes Eesti kasuliku mudelina. Kasuliku mudeli õiguskaitse on täiesti erinev patenteeritud leiutise õiguskaitsest. OÜ KV T ei ole käesoleval ajal mitte ühegi Eesti ega Euroopa patendi omanik. Hageja leiab, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping, mille alusel on hagejal õigus nõuda laenusumma tagastamist. Hageja esitas kostjale nõude laenusumma tagastamiseks 23.09.2008, kuid kostja ei ole hageja nõuet täitnud. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 128 888 krooni ja intress VÕS § 94 lg 1 alusel alates 25.10.2005. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista leppetrahv 50 000 krooni lepingu rikkumise eest, milles pooled on lepingu p 5 kokku leppinud.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja on tegutsenud vaidlusalusele seadmele õiguskaitse saamise nimel ning teinud selleks kulutusi oluliselt rohkem, kui hageja kostjale vahendeid võimaldas. Kostja leiab, et tegemist ei ole laenulepingu vaid seltsingulepinguga ning hageja panusena seltsingusse tuleb käsitleda rahalist panust. Seltsingulepingu eesmärk on hageja süül saavutamata ning seepärast ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt raha tagastamist. Kostjal oleks õigus nõuda hagejalt lepingu täitmist ja lisaraha eraldamist leiutise registreerimiseks. Kostja tegevuse tulemusena on leiutis saanud mingigi õiguskaitse. Kostja on teinud kulutusi leiutisele õiguskaitse saamiseks ning kõik tehtud kulutused on tõendatud. Kostja ostis endale leiutise registreerimise õiguse, tegi poolteist aastat katsetusi ning sai leiutisele õiguskaitse. Vaatamata patendibüroo poolt ja kostja enda poolt hagejale saadetud kirjadele ei tasunud hageja patendi registreerimiseks vajalikku raha. Hageja ilmselt kaotas asja vastu huvi, kui sai aru selle maksumusest.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad, leiab et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kõik menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal tuleb tagastada lepingu järgi tema kasutusse antud sihtotstarbeline laen või mitte. Kohus leiab, et selleks tuleb välja selgitada, millised olid need kohustused, mida kostja pidi täitma st milliseid tegevusi oli vaja läbi viia selleks, et saavutada leiutise registreerimine patendina. Teiseks tuleb välja selgitada, kas kostja täitis temale pandud kohustused nõuetekohaselt. Ning kui ta neid nõuetekohaselt ei täitnud, siis kas kostja vastutab lepingu täitmata jätmise eest või kas lepingu täitmata jätmine on vabandatav.

Kohtule esitatud lepingust nähtub, et hageja ja kostja leppisid 21.10.2005 kokku äriühingu asutamises. Lepingu eesmärgiks on pooled seadnud äriühingu moodustamise ning lepingus on määratletud hageja ja kostja kohustused äriühingu asutamisel, osade jaotus ja osakapitali suurus. Hageja panuseks oli lepingu p 3.1 järgi sihtotstarbelise laenu andmine kostjale ja lepingu p 3.2 järgi on hageja kohustatud kandma kõik patendi registreerimisega seotud kulutused. Kostja kohustuseks oli lepingu p 2.1. alusel registreerida leiutis Eesti patendiametis loodava äriühingu nimele Euroopa patendina. Lepingu p 2.4. on sõnastatud järgmiselt: „ Pärast punktides 2.1, 2.2 ja 2.3 (st hagejaga kooskõlastatult leiutise registreerimist Euroopa patendina ja asutatavale osaühingule üle andmist) toodud kohustuste täitmist, täidab OÜ T punktis 3.1 sätestatud laenukohustuse OÜ HP ees.“ Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud lepingut tuleb käsitleda kui seltsingulepingut VÕS § 580 lg 1 tähenduses. Leping ei ole osaühingu asutamisleping ÄS § 138 lg 1 mõttes, kuna see ei sisalda ÄS § 138 lg 2 sätestatud nõudeid ega ole notariaalselt tõestatud nagu nõuab ÄS § 138 lg 4. Lepingu p 2.4 ei saa käsitleda iseseisva laenulepinguna vaid seda tuleb käsitleda kui kokkulepet seltsinglaste vastutuse osas seltsingulepingu täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest. Kohus leiab, et pooled on kokku leppinud, et oma kohustuste täitmata jätmisel on kostjal kohustus tagastada hagejale seltsingu eesmärgi täitmiseks panustatud 128 888 krooni. Kostja poolt lepingu p 2.1, 2.2 ja 2.3 võetud kohustuste täitmise hindamisel tuleb lähtuda leiutise õiguskaitse saamiseks ette nähtud regulatsioonist ning tõlgendada lepingut. Leiutisele on võimalik Eesti Vabariigis saada õiguskaitse patendina või kasuliku mudelina või Euroopa patendina. Viimase taotlemise kord on reguleeritud majandusministri 24. juuli 2002.a (vastu võetud RTL 2002, 85, 1330 ja jõustunud 5.08.2002) määrusega nr 46, mis sätestab Euroopa patenditaotluse Eesti Patendiametile esitamise ja Euroopa Patendiametile edastamise, Euroopa patenditaotluse patendinõudluse ja patendikirjelduse tõlke esitamise ja avalikustamise ning Euroopa patenditaotluse siseriiklikuks patenditaotluseks ja kasuliku mudeli registreerimise taotluseks muutmise korra (edaspidi kord). Eestis registreeritud patendi ja kasuliku mudeli õiguskaitse saamist reguleerivad patendiseadus ja kasuliku mudeli seadus. Poolte vahel ei ole vaidlust, et leiutisel on käesoleval ajal õiguskaitse kui Eestis registreeritud kasulikul mudelil. Kohus peab vajalikuks märkida, et leiutiste õiguskaitse puhul ei tee Euroopa patentide väljaandmise konventsioon (edaspidi konventsioon) art 52 lg 1 vahet patentidel ja kasulikul mudelil vaid kõik leiutised on konventsiooni alusel kaitstavad patentidena. Konventsiooni art 75 lg 1 sätestab, et patenditaotluse võib esitada nii Euroopa patendiametile kui osalisriigi patendiametile. Patenditaotluse saab esitada konventsiooni art 60 lg 1 järgi leiutaja või leiutaja tööandja. Kõrvutades lepingu p 2 ja 3 sätteid leiab kohus, et pooled leppisid lepingus kokku, et hageja finantseerib kõiki patendi registreerimiseks vajalikke toiminguid. Kohus leiab, et tegemist on vastastikuste kohustustega VÕS § 111 lg 1 mõttes, kus hageja oli kohustatud finantseerima ja kostja oli kohustatud tegelema patendi registreerimisega. Kostja sai tegutseda üksnes hageja poolt finantseeritud ulatuses. Patendi registreerimiseks vajalikud toimingud ei piirdu käesoleval juhul üksnes taotluse esitamisega ja taotlemisega seotud ja konventsiooni art 78 lg 2 sätestatud esitamis- ja otsingutasude maksmisega. Patendi taotluse esitamiseks on vaja täita teatud eeltingimused nii taotluse esitajal kui ka leiutisel. Patendi registreerimiseks on vajalik olla leiutaja. Seega kuulub leiutaja staatuse omandamine samuti lepingu p 2.1. sätestatud toimingute hulka. Leiutisel on kehtestatud samuti nõuded uudsuse, leiutustaseme ja tööstuslikult kasutatavusele. Konventsioon

ei sätesta küll kohustust kasutada patendivoliniku teenuseid, kuid üldise tava kohaselt tegelevad patenditaotluste esitamisega vastava ala asjatundjad. Patendile kehtestatud nõuete täitmiseks on vaja selle katsetamine. Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et ta omandas õigused vaidlusalusele leiutisele ja tegi täiendavaid katseid leiutise töö kontrollimiseks. Samuti on kostja esitanud tõendid selle kohta, et pöördus APpoole nende teenuste kasutamiseks. Kohtule on esitatud hagejale saadetud kirjad, milles nähtub AP teenuste maksumus, konventsiooni art 78 lg 2 sätestatud tasude suurus, tõlketööde maksumus. Kohus leiab, et üksnes otseselt patendi registreerimisega seotud toimingute maksumus oleks olnud 4875 eurot ehk 76 293,75 krooni krooni, millele lisandub veel tõlketasu 250 krooni ühe lehekülje eest. AP arvutused näitavad, et patendi saamise ja jõushoidmise maksumus on ligikaudu 1 miljon krooni. Erialaasjatundja hinnang kulutuste suurusjärgule on usaldusväärne tõend patendi registreerimise kogu maksumuse suurusjärgu hindamisel. Kohus leiab, et see on olulisel määral erinev hageja poolt kostjale tasutud summast. Patendi registreerimise kogumaksumuse suurusjärk toetab kohtu seisukohta, et lepingut tuleb tõlgendad nii, et lepingus kokku lepitud 128 888 krooni ei ole kogu registreerimise eest tasutav summa. Kohtule esitatud omandiõiguse loovutamise akt leiutisele ja tööde üleandmise akt, millest nähtub, et kostjale on üle antud leiutise dokumentatsioon, programmid andmete kogumiseks ja vajalik aparatuur, maksumusega 110 000 krooni. Kohtule on esitatud ka kassaväljamineku kviitung raha üle andmise kohta. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud registreerimiseks vajalike kulutustena käsitleda AF töölähetuskulusid summas 68 100 krooni. Seadme katsetamisega seotud kuluks tuleb lugeda ka arvuti soetamise kulu summas 18 000 krooni. Kohtule esitatud kostja kirjadest nähtub, et kostja ja AP on korduvalt pöördunud hageja poole nõudega täita hageja poolt lepinguga võetud patendi registreerimise finantseerimise kohustus, mida hageja ei ole teinud. Kohus leiab, et kostja on kulutanud raha sihipäraselt ja samuti oli kostjal õigus oma kohustuse täitmisest keelduda, kuniks hageja ei täida omapoolset kohustust. Asjaolu, et kostja saavutas leiutisele õiguskaitse kasuliku mudelina, ei ole iseenesest käesolevas asjas tähtis, kuid näitab siiski, et kostja tegutses heas usus, proovides tagada õiguskaitse temale kättesaadavate võimaluste piires. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.