Kohtla-Järve linna avaldus R. K. vanema õiguste määramiseks alaealise lapse S. K. suhtes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
Asja läbivaatamise kuupäev
02. november 2010.a
Kohtuistungil osalenud isikud
Avaldaja esindajad M. T. ja vandeadvokaadi vanemabi A. V.; Puudutatud isik R. K. ja tema lepinguline esindaja
P. M.;
Puudutatud isiku, alaealise lapse S. K., määratud esindaja vandeadvokaat T. M. H..
Resolutsioon
1.Lõpetada menetlus Kohtla-Järve linna (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu) avalduses R. K. (K.) vanema õiguste määramise (vanema hooldusõiguse piiramise) nõudes alaealise lapse S. K. (K.) suhtes.
2.Kinnitada avaldaja Kohtla-Järve linna (registrikood 75001046, asukoht Keskallee 19, 30395 Kohtla-Järve), asjast puudutatud isiku R. K. (K., isikukood xxx, elukoht xxx) ja lapse S. K. (K., isikukood xxx, asub xxx) esindaja vandeadvokaat T. M. H. vahel 02. novembril 2010.a. sõlmitud kompromiss alljärgnevas: a. Kuni 01. jaanuarini 2012.a jääb alaealine laps S. K. Narva Lastekodusse ja tema elu korraldab Kohtla-Järve linn.
2-09-48172 b. Puudutatud isikul R. K.l säilivad kohtumisõigused lapse S. K.ga lastekodu korra alusel ja juhul, kui R. K. soovib võtta last enda koju, siis toimub see Kohtla-Järve linna ja Kernu valla kooskõlastuse alusel. c. Menetlusosalised loobuvad kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest.
3.Jätta kõik avaldaja ja puudutatud isiku R. K. ning Kernu Valla menetluskulud nende endi kanda.
4.Jätta alaealise lapse S. K. määratud esindaja menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.
5.Saata kohtumäärus menetlusosalistele ja Narva Lastekodule teadmiseks.
Edasikaebamise kord Vastavalt TsMS § 661 lg 4.kohtumäärus ei kuulu edasikaebamisele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kohtla-Järve Linnavalitsus esitas 24. septembril 2009.a Viru Maakohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks lapse S. K. (endine perekonnanimi B., isikukood xxx) suhtes. Avalduse kohaselt Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi 2-09-22805, Kohtla-Järve Linnavalitsuse avaldus Jekaterina B. vanema õiguste määramise nõudes alaealise lapse S. B. suhtes. Laps oli sündinud vallaslapsena. 23.09.2009.a sai avaldaja teada, et 17.09.2009.a kanti lapse sünniakti isana R. K.. R. K. ei ole tegelenud lapse kasvatamise ega ülalpidamisega. Narva Lastekodu 04.07.2009.a ettekande järgi lastekodusse paigutamisel oli laps kurnatud, alatoidetud, jalgadel seisis ebakindlalt, lapsel oli tugev haudumus alakeha piirkonnas. Laps tunneb hirmu meeste suhtes. Avaldaja palub jätta alaealine laps riiklikule ülalpidamisele Narva Lastekodusse kuni kohtulahendi jõustumiseni vanema õiguste äravõtmise asjas ja põhjendas esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust ohuga alaealise lapse turvalisusele, elule ja tervisele.
2.Viru Maakohtu 25.09.2009.a kohtumäärusega rahuldati avaldaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja kuni asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni jäeti laps riiklikule ülalpidamisele Narva Lastekodusse.
3.21. oktoobril 2009.a esitatud määruskaebuses palus puudutatud isik R. K. lubada tal määruse kehtivuse ajal suhelda oma lapsega. Viru Maakohtu 20.11.2009.a kohtumäärusega rahuldati määruskaebus ja R. K.l lubati kohtuda alaealise lapsega Narva Lastekodus, tingimusel, kui ta teatab lapsega kohtumisest lastekodule ette vähemalt kohtumise päeva hommikul ning kohtumisel järgib selleks lastekodus ettenähtud korda.
4.21. oktoobril 2009.a esitas avaldaja kohtule avalduse R. K.lt vanema õiguste äravõtmiseks alaealise lapse S. suhtes. 28. jaanuaril 2010.a esitatud avalduses palus avaldaja võtta R. K.lt ära alaealine laps S. ilma vanema õiguste äravõtmiseta. 2 (4)
2-09-48172
5.30. oktoobril 2009.a ja 29. jaanuaril. 2010.a esitatud vastustes puudutatud isiku R. K. esindaja ei nõustunud avaldusega.
6.18. detsembril 2009.a esitatud seisukohas leidis asjast puudutatud isik Kernu vald, et R. K. suhtes oleks mõistlik rakendada kasvatuslike õiguste äravõtmist, andes talle aega ja võimalust, parandada oma majanduslikku olukorda, teha oma kodu elamiskõlbulikuks.
7.29. jaanuaril 2010.a esitas R. K. esindaja taotluse kohtualluvuse muutmiseks vastavalt TsMS § 79 lg 1, § 76 lg 1, 2 ja asja Harju Maakohtule üleandmiseks, põhjusel, et nii tema kui ka Kernu Vallavalitsuse jaoks on koormav käia kohtuistungitel Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas, mille kohus jättis rahuldamata oma 22.02.2010.a kohtumäärusega.
8.Viru Maakohtu 22.02.2010.a kohtumäärusega määrati alaealisele lapsele esindaja riigi kulul. Eesti Advokatuuri korraldusel osutab õigusabi vandeadvokaat T.-M. H..
KOHTUISTUNG
9.02. novembril 2010.a toimunud kohtuistungil jõudsid menetlusosalised kompromissini, mille palusid kohtul kinnitada. Kompromissi kohaselt kuni 01. jaanuarini 2012.a jääb alaealine laps S. K. Narva Lastekodusse ja tema elu korraldab Kohtla-Järve linn. Puudutatud isikul R. K.l säilivad kohtumisõigused lapsega lastekodu korra alusel ja juhul, kui R. K. soovib võtta last enda koju, siis toimub see Kohtla-Järve linna ja Kernu valla kooskõlastuse alusel. Menetlusosalised loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Avaldaja ja puudutatud isiku R. K. menetluskulud jäävad nende endi kanda, alaealise lapse S. K. esindaja menetluskulud jäävad Eesti Vabariigi kanda.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud avalduste ja puudutatud isikute vastustega avaldustele, kuulanud ära puudutatud isiku R. K. ja menetlusosaliste esindajate seletused leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
11.Tulenevalt TsMS § 477 lg 1 hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt, lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
12.TsMS § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega. Et mentelusosaliste vahel sõlmitud kompromiss on vastuolus seaduse või avaliku huviga, ei ole tuvastatud. Sellepärast kinnitab kohus kompromissi menetlusosaliste poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab avaldajale, et juhul, kui enne 01.01.2012.a selgub, et R. K. ei ole loonud lapse kasvatamiseks ja ülalpidamiseks vajalikke tingimusi, millest tingituna ei ole võimalik talle last tagastada, siis peab avaldaja lapse huvide tagamiseks uuesti esitama avalduse R. K. isikuhoolduse piiramiseks või täielikult äravõtmiseks lapse S. suhtes. Menetluskulud 3 (4)
2-09-48172
13.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
14.TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kuna menetlusosalised on saavutanud kompromissi, siis käesolevas asjas tehtav kohtulahend on nende huvides. Sellepärast jätab kohus avaldaja, R. K. ja Kernu valla menetluskulud nende endi kanda.
15.TsMS § 172 lg 3 teise lause järgi isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Viru Maakohtu 10.11..2010.a kohtumäärusega maksti S. K. esindajale riigituludest välja riigi õigusabi kulud 11 292 krooni. Kuna esindaja määrati Viru Maakohtu 02.02.2010.a kohtumäärusega ja isik, kellele esindaja määrati, on alaelaline, siis TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel jätab kohus ka esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda.
16.Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 428 lg 1 p 4, § 430, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465, § 661 lg 4 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.