Tsiviilasja number
2-09-60563
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht
9.11.2010, Tallinn
Tsiviilasi
KÜ Majaka 36 hagi OÜ Sikupilli Kauplus vastu majanduskulude võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
73 647,20 krooni Harju Maakohtu 14.05.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Sikupilli Kauplus apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
18.10.2010
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja KÜ Majaka 36 (registrikood 80171129), esindaja Anne-Riin Kütt Kostja OÜ Sikupilli Kauplus (registrikood 10064544), esindajad Alla Fleiderviš, Oleg Lilleberg ja Regina Vinkel
Jätta Harju Maakohtu 14.05.2010 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta kostja OÜ Sikupilli Kauplus kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise
eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud OÜ Sikupilli Kauplus on KÜ Majaka 36 korteriühistu liige, kellele kuulub korteriomand Tallinnas, aadressil Majaka 36, mida ta kasutab kaupluseruumidena. Kostja keeldub laenuning remondifondi makseid tasuma. Hooldus- ja remonttööde valik põhineb üldkoosoleku otsusel, tööd on teostatud korteriomanike ühistes huvides. Seoses eeltooduga palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 60 774,50 krooni, viivised summas 12 872,70 krooni ning viivise alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse tasumiseni või ajani, mil hageja nõue rahuldatakse täitemenetluses. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja tasub arveid osaliselt. Kostjal on õigus jätta remondifondi ja laenumaksed (sh laenu intress ja laenukindlustus) maksmata, sest selle arvelt rahastatakse hooldus- ja remonttöid, millest kostja ei ole huvitatud. Töödest, mis on kosja jaoks vajalikud, hageja keeldub. Lisaks eeltoodule on osa arvetest OÜ-le Vimonte, mitte kostjale adresseeritud. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt välja põhivõlgnevuse 60 774,50 krooni, viivise 12 872,70 krooni ning alates 23.02.2010 viivise põhivõla summalt 0,07 % päevas kuni võlgnevuse tasumiseni või ajani, mil hageja nõue rahuldatakse täitemenetluses. Korteriühistuseaduse ja korteriomandiseaduse sätteid koostoimes tõlgendades on järeldatav, et elamu säilitamiseks ja hooldamiseks vajalikud kulutused kantakse korteriühistu liikmete (korteriomanike) poolt ühiselt nii, nagu üldkoosolek seda otsustab. Ühistu liikmetel tuleb mainitud kulutuste (eelkõige kaasomandist tulenevate kulutuste) kandmisel ka sellisel juhul osaleda, kui kulutused hõlmavad elamu osa, mis tema korteriomandit otseselt ei puuduta. Laenu võtmine või remondifondi moodustamine on KÜS § 13 lg 4 tähenduses elamu säilitamiseks vajalikud toimingud, olles kostja kui korteriühistu liikme jaoks korteriühistu üldkoosoleku vastavate otsuse alusel kohustuslikud. Erimeelsuse korral oli kostjal võimalik kasutada selleks ette nähtud õiguskaitse vahendit ning üldkoosoleku otsus vaidlustada. Sama kehtib korteriühistu vastava organi otsuste suhtes, kus hooldus- ja remonttööde nimekiri kindlaks määrati. Asjaolu, et osa arvetest on OÜ-le Vimonte adresseeritud, ei välista hagi rahuldamist. Hageja selgitus, mille kohaselt poolte vahel oli suuline kokkulepe, mille järgi arved tuligi kostja rentnikule esitada, on veenev. Pealegi on arvetel lisaks OÜ-le Vimonte ka kostja kui omanik ära näidatud. Lähtuvalt korteriühistu põhikirja p 21 alapunktist 4, tasub iga liige maksete mittetähtaegsel tasumisel iga viivitatud päeva eest viivist, mille suurus määratakse kindlaks üldkoosoleku otsusega. Viivise nõue on kostjale 11.11.2009 viivisearvega esitatud. Viivise arvutused võttis kostja kohtuistungil omaks. Hageja esitatud nõue oli põhjendatud ja kuulus rahuldamisele. Lisaks põhivõlale kuulus kostjalt väljamõistmisele 12 872,70 kroonine viivis, millele lisandub TsMS § 367 järgi põhivõla summalt arvutatav viivis 0,07 % päevas kuni põhinõude täitmiseni. Apellatsioonkaebuse põhjendused OÜ Sikupilli Kauplus palub tühistada maakohtu otsuse, teha uus otsus, millega saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
Maakohus on otsuse tegemisel võtnud aluseks ainult hageja selgitused ja ütlused, jättes kostja omad tähelepanuta. Samuti jättis kohus rahuldamata kostja kõik taotlused ära kuulata tunnistajad ning jättis kohtuisutngile kutsumata hageja seadusliku esindaja kompromissi sõlmimiseks. Kostja leiab, et kohus on tsiviilasja lahendamise käigus rikkunud uurimisprintsiipi, võistlevuse ja poolte võrdsuse ning kohtumenetluse isiklikkuse printsiipi. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata, kuna kostja toodud väited apellatsioonkaebuses on õiguslikult asjakohatud ja ei vasta TsMS § 633 lg-s 3 sätestatule. Juhul, kui kohus kaebuse siiski läbi vaatab, jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 14.05.2010 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole asja arutamise käigus rikkunud menetlusõiguse norme, nagu seda märgitakse apellatsioonkaebuses. Maakohus on andnud mõlemale poolele võimaluse oma seisukohti selgitada ja esitada tõendeid. Kostjale on selgitatud kõiki õigusi eraldi 02.03.2010 maakohtu määrusega (t.l.100-101). Kostja on kaebuses märkinud, et hageja ei ole teinud mingeid remonditöid kostjale. Ringkonnakohtu istungil kostja seaduslik esindaja seletas, et 4 aastat tagasi jättis hageja värvimata kostjale kuuluva kaupluseosa fasaadi. Siiski samal aastal pärast kostja sekkumist lasi hageja ära värvida ka kostja kaupluseosa fasaadi. Muid asjaolusid seaduslik esindaja ei nimetanud. Kostja ei ole rahul, et üldkoosolek ei andnud nõusolekut kostja taotlusele suurendada majas amprivõimsust ning leiab, et on seetõttu õigustatud vaidlusaluseid makseid mitte maksma. Samas kostja sellekohast üldkoosoleku otsust vaidlustanud ei ole. Kolleegium leiab, et nimetatud asjaolud ei vabasta kostjat kohustusest tasuda üldkoosoleku otsuste alusel kindlaksmääratud remondifondi ja laenumakseid. Maakohus on kõigile poolte väidetele ja esitatud tõenditele hinnangu andnud. Maksete ja viiviste suurust kostja vaidlustanud ei ole. Kompromissi sõlmimist pooled ei pidanud võimalikuks. Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.