Eesti Vabariigi nimel Tsiviilasja number Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtukunik Tsiviilasi
2-09-60563 Harju Maakohus 14.05.2010, Tallinn Epp Haabsaar KÜ hagi OÜ S vastu majanduskulude võlgnevuse väljamõistmiseks.
Tsiviilasja hind
60 774.50 krooni
Kohtuistung
07.04.2010. a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja KÜ (reg/kood XXX), esindaja ARK Kostja OÜ S (reg/kood XXX), esindajad L K ja A F
Resolutsioon Hagi rahulda. Mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 60 774.50 krooni ning viivis 12 872.70 krooni. Alates 23.02.2010. a mõista viivis põhivõla summalt 0,070 % päevas kuni võlgnevuse tasumiseni või ajani, mil hageja nõue rahuldatakse täitemenetluses. Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemisel tuleb arvestada TsMS § 187 lg 6 sätestatud tähtajaga. Asjaolud ja hageja nõue 29.01.2010. a esitas KÜ kiirmenetluse avalduse kostja majandamiskulude võlgnevuse väljamõistmiseks, millele OÜ S esitas vastuväite. Hagimenetlus jätkub 22.02.2010. a esitatud hagiavalduse alusel. Hagiavalduse ning kohtuistungil esitatud selgituste kohaselt on kostja korteriühistu liige, kellele kuulub korteriomand Tallinnas, aadressil (registriosa XXX), mida kostja kasutab eruumidena. Hageja arvates on kostja kohustatud laenu- ning remondifondi makseid tasuma, kuid keeldub.
Seoses eeltooduga palus hageja kostjalt 60 774.50 kroonise põhivõla (tasumisele kuuluvad laenu- ja remondifondi maksed) ning 12 872.70 kroonise viivise välja mõista. Alates hagi esitamisest palus hageja kostjalt viivise välja mõista kuni võlgnevuse tasumiseni või ajani, mil hageja nõue rahuldatakse täitemenetluses. Menetluskulud palus hageja panna kostja kanda. Kostja seisukohad Kostja vaidles hagile vastu ning selgitas, et tasub arveid osaliselt. Kostja arvates on tal õigus jätta remondifondi ja laenumaksed (sh laenu intress ja laenukindlustus) maksmata, sest selle arvelt rahastatakse hooldus- ja remonttöid, millest kostja ei ole huvitatud. Töödest, mis on kosja jaoks vajalikud, hageja keeldub. Lisaks eeltoodule on osa arvetest OÜ-le V , mitte kostjale adresseeritud. Seega palus kostja jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohtuistungil hageja selgitas, et OÜ V on kostja rentnik, kellele esitati arveid kokkuleppel kostjaga. Tööde loetelu, mida remondifondi ja laenu arvelt rahastati, võttis hageja omaks. Ühtlasi hageja selgitas, et hooldus- ja remonttööde valik põhineb üldkoosoleku otsusel, tööd on teostatud korteriomanike ühistes huvides ning vaidlus tööde asjakohasuse üle ei õigusta maksete tasumata jätmist. Kohtu seisukohad KÜS § 13 lg 4 järgi on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 15 lg 1 järgi koostab ja esitab korteriühistu juhatus igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid, korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel, andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta. KÜS § 15 lg 3 järgi võib korteriühistu põhikirjas ette näha, et majandusaasta aruandele lisatakse audiitori otsus. KÜS § 15.1 lg 1 kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 15.1 lg 2 järgi loetakse eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. KOS § 1 lg 1 kohaselt on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. KOS § 1 lg 2 järgi on kaasomandi esemeks käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise
osad ja seadmed, mis käesoleva seaduse § 2 lõike 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Vastavalt KOS § 2 lg 1 on korteriomandi eseme reaalosa piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Korteriomandi eseme reaalosa hulka võib kuuluda ka püsiva markeeringuga tähistatud garaažiosa. KOS § 2 lg 2 korteriomandi eseme reaalosa ei ole ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Analüüsitavaid sätteid koostoimes tõlgendades on järeldatav, et elamu säilitamiseks ja hooldamiseks vajalikud kulutused kantakse korteriühistu liikmete (korteriomanike) poolt ühiselt nii, nagu üldkoosolek seda otsustab. Ühistu liikmetel tuleb mainitud kulutuste (eelkõige kaasomandist tulenevate kulutuste) kandmisel ka sellisel juhul osaleda, kui kulutused hõlmavada elamu osa, mis tema korteriomandit otseselt ei puuduta. Laenu võtmine või remondifondi moodustamine on KÜS § 13 lg 4 tähenduses elamu säilitamiseks vajalikud toimingud, olles kostja kui korteriühistu liikme jaoks korteriühistu üldkoosoleku vastavate otsuse alusel (toim lk 55 kuni 60) kohustuslikud. Erimeelsuse korral oli kostjal võimalik kasutada selleks ette nähtud õiguskaitse vahendit ning üldkoosoleku otsus vaidlustada. Sama kehtib korteriühistu vastava organi otsuste suhtes, kus hooldus- ja remonttööde nimekiri kindlaks määrati. Tulenevalt hageja omaksvõtust rahastati laenu ja remondifondi arvelt veemõõdusõlme ümberehitust, esimese, teise ja kolmanda trepikoja remonti, trepimademete remonti, katuse renoveerimist, kanalisatsioonitöid, fassaaditöid, elektritöid, aia ja värava ehitust. Kohtu hinnangul seonduvad kõik loetletud tööd elamu ja elamu ümbruse hoolduse või remondiga. Kohus möönab, et kostjal võis olla põhjendatud ettepanekuid elamu remontimiseks ning hooldamiseks, mida seni teostatud tööde nimekiri ei arvesta. Samas ei ole õiguspärane, kui kostja viidatud eesmärgil maksete tegemisest keeldub. Õiguspärane on, kui kostja vastavate tööde loetelu üldkoosolekule otsustamiseks esitab ning nimetatud viisil (vajadusel otsust vaidlustades või selle tühisuse tuvastamist nõudes) oma eesmärgi saavutab. Asjaolu, et osa arvetest (toim lk toim lk 62 kuni 75) on OÜ-le V adresseeritud, ei välista hagi rahuldamist. Hageja selgitus, mille kohaselt poolte vahel oli suuline kokkulepe, mille järgi arved tuligi kostja rentnikule esitada, on veenev. Pealegi on arvetel lisaks OÜ-le V ka kostja kui omanik ära näidatud. Arved toim lk 76 kuni 94 on otseselt kostjale adresseeritud. Seega jõudis kohus järeldusele, et 60 774.50 kroonine remondi- ning laenumaksete nõue on seaduslik ning põhjendatud, kuuludes kostjalt väljamõistmisele. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel võlgnikult alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivitusintressi ehk viivist nõuda. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse § -s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub
seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse § -s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Lähtuvalt korteriühistu põhikirja p 21 alapunktist 4 (toim lk 48) tasub iga liige maksete mittetähtaegsel tasumisel iga viivitatud päeva eest viivist, mille suurus määratakse kindlaks üldkoosoleku otsusega. Viivise nõue on kostjale 11.11.2009. a viivisearvega esitatud (toim lk 89). Viivise arvutused võttis kostja kohtuistungil omaks. Ebausaldusväärseid tõendeid kohtu hinnangul menetluses ei esinenud. Oma olemuselt oli vaidlus õiguslik. Seega jõudis kohtus kokkuvõtva järelduseni, et esitatud nõuded on põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele. Lisaks põhivõlale, tuleb kostjalt välja mõista 12 872.70 kroonine viivis, millele lisandub põhivõla summalt arvutatav viivis 0,070% päevas kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kostja. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Epp Haabsaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.