Tsiviilasja number
2-09-33907
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht
9.11.2010, Tallinn
Tsiviilasi
Liiwi Heliis AS hagi Fresh Trade OÜ vastu võla ja viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
83 241,08 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Fresh Trade OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
18.10.2010
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Liiwi Heliis (registrikood 10252672), esindaja advokaat Siret Siilbek
Harju Maakohtu 21.06.2010 otsus
Kostja Fresh Trade OÜ (registrikood 11354451), esindaja advokaat Martin Männik
Jätta Harju Maakohtu 21.06.2010 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta kostja Fresh Trade OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hageja ja kostja sõlmisid 06.09.2007 müügi- ja koostöölepingu hageja tegevuse arendamiseks edasimüüjate poolt katmata piirkondades, mille alusel sai kostja hageja toodete turundusõiguse Ühendkuningriikides ja Iirimaal. Kosja tellis hagejalt e-kirjaga 03.01.2008 näidisteks 36 pudelit erineva maitsega jooki „Fat Burner“, pooled saavutasid 09.01.2008 kokkuleppe müügilepingu tingimustes ja hageja väljastas kostjale arve-saatelehe summale 553,25 krooni tasumise tähtajaga 08.02.2008. Kostja tellis hagejalt 20.08.2008 e-kirjaga viis alust karastusjooki, üks alus sisaldas 1080 pudelit karastusjooki. Hageja edastas kostjale 08.10.2008 ettemaksu arve tasumise tähtajaga 20.11.2008. Kostja rikkus poolte vahel sõlmitud müügilepingut, kui jättis kauba eest tasumata. Hageja on kauba üle andud ning oma lepingulised kohustused täitnud. Kostjal on tasumata arved summas 75 513,46 krooni. Hageja palus kohtul välja mõista põhivõlgnevuse 75 513,46 krooni, viivised kohustuse täitmisega viivitamise eest seaduses sätestatud viivise määras hagi esitamise seisuga 7727,62 krooni ning TsMS § 367 alusel tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei vaidlustanud hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt võis kostja nõuda õigusi igale tootele, kuid tal puudus kohustus turustada konkreetset toodet konkreetses piirkonnas. Kui kostja soovis seda õigust kasutada, pidi ta sellest hagejat teavitama ja alles siis võis hageja muul viisil toodet konkreetses piirkonnas turustada. Kostja ei ole hagejale avaldanud, et ei soovi toodet mõnes Ühendkuningriikide piirkonnas turustada. Kostja poole pöördus 28.12.2008 Hispaania äriühingu Tone Tea CC esindaja sooviga teha kostjaga koostööd Ühendkuningriikides ja Iirimaal, et nad ei jaga turgu kellegagi ja teevad hagejaga koostööd kulude optimeerimiseks. Äriühingu kodulehelt nähtub, et äriühing omandas energiajoogi „Fat Burner“ ülemaailmseks turustamiseks 2008 suvel. Seega rikkus hageja kostjaga sõlmitud lepingut, andes kolmandale isikule hageja kauba turundusõiguse Ühendkuningriikides ajal, millal leping kehtis ning kostjal oli õigus olla vaidlusaluse kauba ainuimportija Ühendkuningriikidesse. Kostja kaotas energiajoogi turustamisest kasu saamise võimaluse, sest kaupa oli nõus müüma vaid Tone Tea CC. Kostja esitas hagejale kahju hüvitamise nõude ja arve, milles olid välja toodud lepingu alusel kantud kulud kogusummas 251 178,31 krooni. Kui hageja oleks täitmud lepingut, oleks kostja saanud tehtud kulud hüvitatud tulevikus hageja kauba müügist saadavast kasumist. Kostja tasaarvestas esitatud nõude hageja nõudega 30.07.2009. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused Maakohus rahuldas hagi ja mõistis Fresh Trade OÜ-lt välja põhivõlgnevuse summas 75 513,46 krooni ja viivise summas 7727,62 krooni AS Liiwi Heliis kasuks. Pooled vaidlesid selle üle, kas kostjal on kohustus tasuda hageja poolt esitatud arved või on kostja kohustus tasaarvestusega lõppenud. Kostja ei vaielnud vastu asjaolule, et tal oli arvete tasumise kohustus, samuti ei vaielnud pooled arve suuruse ega selle üle, et kostja reaalselt raha arvete eest hagejale üle ei kandnud. Vaidlus oli selle üle, kas kostjal oli olemas nõue, mida ta sai hageja nõudega tasaarvestada. Lepingu rikkumise tõendamiseks on kostja esitanud Tone Tea CC kodulehe väljavõtte ning e-kirja kostjale. Kostja on väitnud, et äriühing on oma kodulehel märkinud, et sai
energiajoogi ülemaailmse turustuse õigused, kuid kodulehe inglisekeelsel väljavõttel (tl 63) on kirjas, et äriühing sai õigused „Fat Burnerile“ eesmärgiga turustada seda üle maailma. Selline lause on mitmeti tõlgendatav ega tähenda, et äriühingul oleks tõsikindlalt ja tegelikult ka kõik õigused turustada energiajooki üle maailma. Seega ei tõenda Tone Tea CC kodulehe väljavõte, et äriühingul oleks ka energiajoogi ülemaailmse turustamise õigus, mis kataks ka hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingus näidatud piirkondi. Äriühingu Tone Tea CC poolt kostjale saadetud e-kirjas on äriühing teinud kostjale ettepaneku koostööks, kuid kirjast selgub ka, et äriühing ei ole Ühendkuningriikide turul tegev. Ka ei tõenda e-kiri hageja lepingu rikkumist, sest sealt ei selgu, millisest kanalist on äriühing saanud energiajoogi. Tõsikindlaid tõendeid, nagu näiteks hageja ja Tone Tea CC vahelisi lepinguid, ei ole kostja esitanud. Kuivõrd hagejapoolne lepingu rikkumine ei leidnud tõendamist, puudus kostjal alus tasaarvestuse tegemiseks. Samuti ei saa kostja 30.07.2009 e-kirja pidada tasaarvestuse avalduseks, sest seal ei ole esitatud tasaarvestuse avaldust. Kostja on küll märkinud, et nõuab kahju hüvitamist, sest koostöö ei osutu võimalikuks, kuid nõude tasaarvestamist ei ole esitatud. Kuna lepingu rikkumine ei ole tõendamist leidnud, siis kohus ei analüüsinud tõendeid kostja saamata jäänud tulu kohta. Apellatsioonkaebuse põhjendused Fresh Trade OÜ palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses, teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahudlamata või saata asi uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule. Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 198, asudes seisukohale, et tasaarvestuse avaldus peab olema üheselt arusaadav, peab olema näha, millise nõudega ja mis alusel tasaarvestus teostatakse. Seadus ega erialakirjandus ei sea tasaarvestuse avaldusele täiendavaid piiranguid. Seega on kostja esitanud hagejale kehtiva tasaarvestuse avalduse VÕS § 198 mõttes, millega kohus pidi otsuse tegemisel arvestama. Kohus asus väärale seisukohale, et hageja ei ole rikkunud lepingut. Puudub vaidlus selles, et pooled leppisid lepingu punktis 2 kokku, et kostja on hageja toodete ainuimportija Ühendkuningriikidesse. 23.12.2008 Tone Tea CC esindaja e-kirjast nähtub vaieldamatult, et ajal, millal leping kehtis, oli Tone Tea CC sõlminud lepingu hagejaga joogi ”Fat Burner” müügiks Ühendkuningriikidesse ning Tone Tea CC esindaja avaldas, millistel tingimustel on nad nõus töötama kostjaga just Liiwi Heliis joogi ”Fat Burner” turustamisel Ühendkuningriikidesse. Lisaks kinnitas Tone Tea CC 19.11.2008 e-kirjas kostjale, et me töötame, et edendada ”Fat Burner” müüki ja turustamist välismaal, kus meie fookuses on hetkel Euroopa ning USA. Eeltoodud tõenditega on kostja menetluse käigus tõendanud, et hageja võõrandas energiajoogi „Fat Burner“ kaubamärgi äriühingule Tone Tea CC, millest tulenevalt ei olnud kostjal enam võimalik lepingu täitmine ning nimetatud energiajoogi edasine turustamine Inglismaal ning Iirimaal. Eeltoodust nähtuvalt on maakohus eksinud tõendite hindamisel, asudes seisukohale, et kostja ei ole tõendanud hagejapoolset lepingu rikkumist. Kohus piiras ka kostja võimalust tõendada lepingurikkumist tunnistajate ütlustega, mis on kohtupoolne oluline menetlusnormide rikkumine, mis omakorda on kaasa toonud ebaõige kohtuotsuse. Kohus ei analüüsinud kostja esitatud tõendeid saamata jäänud tulu suuruse kohta, sest lepingu rikkumine ei leidnud tõendamist. Kuna kostja on tõendanud hagejapoolse lepingu rikkumise, siis on kostjal jäänud saamata tulu, mille kostja on tasaarvestanud hageja nõudega. Kui hageja ei oleks lepingut rikkunud, oleks kostja saanud jätkata lepingu alusel koostööpartnerite vahendusel joogi „Fat Burner“ kasumlikku müüki Ühendkuningriikides isikutele, kellega ta oli tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu saavutanud püsiva ärisuhte.
Hageja poolt lepingu rikkumise ning pahauskse käitumise tõttu kaotas kostja kasu saamise võimaluse VÕS § 128 lg 4 mõttes. Kui hageja ei oleks rikkunud lepingut ning kostja oleks jätkanud müüki, müües 500 000 pudelit igal aastal, oleks kostja kasum olnud iga-aastaselt vähemalt 1 085 000 krooni. Isegi kui lähtuda tagasihoidlikust prognoosist, kus kostja kasum oleks olnud poole võrra väiksem, oleks kostja saanud ikkagi 500 000 pudeli müügi korral kasumit mitte vähem kui 500 000 krooni aastas. Hageja pahauskse käitumise tõttu jäi kostjal müümiseks tehtud investeering ning tulu tagasi saamata. Kohus oleks pidanud jätma hagi rahuldamata hea usu põhimõtte rikkumise tõttu. VÕS § 6 lg 2 sätestab, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud 07.11.2007 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-102-07, et tsiviilõiguse ühe üldise põhimõtte - hea usu põhimõtte - funktsiooniks on ka lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine. Õiguste kuritarvitamine võib toimuda erinevalt, sealhulgas vastuolulise käitumisega. Isegi juhul, kui kohus leiab, et kostjale ei olnud hageja poolt lepingu rikkumise tõttu tekitatud kahju, oleks hageja nõue tulnud jätta rahuldamata tulenevalt VÕS § 6 lg 2 regulatsioonist. Hageja on käitunud suhetes kostjaga pahauskselt vastuoluliselt, lubades kostjale ainuõiguse importida kaupa Ühendkuningriikidesse ja Iirimaale, kuid samas keeldudes pärast kostja kulutuste tegemist kauba turustamiseks kostjale kaupa edasi müümast ning nõudes, et kostja ostaks kaupa äriühingult Tone Tea CC nimetatud äriühingu poolt dikteeritava hinnaga. Selline käitumine on hinnatav tahtlikult kahju tekitamisena. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 21.06.2010 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole asja arutamise käigus rikkunud menetlusõiguse norme, nagu seda märgitakse apellatsioonkaebuses. Maakohus on andnud mõlemale poolele võimaluse oma seisukohti selgitada ja esitada tõendeid. Maakohus on kohaldanud õigesti VÕS § 198 sätteid ja leidnud õigesti, et tasaarvestatav nõue peab olema piisavalt selge. Kostja väidetav tasaarvestuse avaldus neile nõuetele ei vastanud. Kostja vastav avaldus oli vastuoluline. Kostja on leidnud, et tema tasaarvestatav nõue tuleneb otsesest varalisest kahjust ja on väidetud ka, et tuleneb saamata jäänud tulust. Tasaarvestuse avaldus on küll vormivaba, kuid arvestades, et tasaarvestus on võlasuhet lõpetav tahteavaldus, siis peab tasaarvestust teostavatel pooltel olema täiesti selge, millised kohustused tasaarvestuse teel täiedatakse. Maakohus on õigesti leidnud, et apellandi 30.07.2009.a e-kirja ei saa pidada tasaarvestuse avalduseks, sest selles puudub vastav tahteavaldus. VÕS § 200 lg 4 järgi ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Selle sätte kohaselt ei ole tasaarvestus lubatud, kui teine pool esitab
tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (nt nõue ei kehti või on lõppenud). Kui kohtumenetluses esitab pool teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku. Maakohus on õigesti leidnud, et antud juhul hageja vastuväited välistavad tasarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku. Maakohus leidis õigesti, et hageja ei ole kostjaga 06.09.2007 sõlmitud müügi- ja koostöölepingut rikkunud. Samuti on maakohus andnud hinnangu kõigile kostja poolt esitatud tõenditele. Apellatsioonkaebuses toodud uutele väidetele kolleegium hinnangut ei anna. Kaebuses leiab kostja, et kohus oleks pidanud jätma hagi rahuldamata hea usu põhimõtte rikkumise tõttu. VÕS § 6 lg 2 sätestab, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kolleegium nimetatud seisukohaga ei nõustu. Kolleegium nõustub hageja seisukohaga, mille kohaselt puudub vaidlus selles, et kostja on hagejalt ostetud kauba saanud ja selle ka kasumlikult turustanud, kuid ei ole selle eest tasunud. Hageja on esitanud müügilepingust tuleneva nõude, mida ei saa pidada õiguste kuritarvitamiseks, mis võimaldaks kohaldada VÕS §-i 6 lg 2. Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.