Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Määruse tegemise aeg ja koht
04.11.2010.a., Tallinn
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-10-46369
Eelistungi toimumise aeg
20.10.2010.a. Võlausaldaja: P AS, registrikood xxx, asukoht: xxx, lepinguline esindaja advokaat Marko Paabumets, e-post: :[email protected] Võlgnik: COÜ, registrikood xxx, asukoht xxx, lepinguline esindaja Valeriy G , xxx
Menetlusosalised ja nende esindajad
P AS avaldus COÜ pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks
Jätta P AS avaldus rahuldamata. Jätta P AS avalduse alusel COÜ-le ajutine pankrotihaldur nimetamata. Menetluskulud jätta P AS kanda.
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.
Asjaolud ja avaldaja nõue Pankrotiavalduse kohaselt on AS P (müüja) ja COÜ (ostja) vahel sõlmitud suuline müügileping. Lepingu alusel toimus 60 arukase müük ning tarnimine istutuskohale, mille eest on 07.05.2009 väljastatud COÜ-le ka saateleht-arve summas 47 700,00 krooni. Arve maksetähtajaks oli 28.05.2009, arve on käesoleva ajani tasumata. COÜ on korduvalt ostnud P AS-lt kaupa, kuid teiste arvete tasumisega probleeme tekkinud ei ole. COÜ põhivõlgnevuseks P AS ees on 47 700,00 krooni. Võlausaldaja kasutab õigust nõuda viivitusintressi iga arve tasumisega viivitatud päeva eest 0,05% tasumisele kuuluvast summast päevas (viivisemäär märgitud arvele). Arve tasumisega on OÜ Cviivitanud 28.05.2009 – 22.09.2010, s.o 482 päeva. Pankrotihoiatus on edastatud 09.12.2009 COÜ xxx. Pankrotihoiatuses palus P AS tasuda võlgnevus summas 52 350,75 krooni (põhivõlgnevus + pankrotihoiatuse esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivitusintress) 10 päeva jooksul arvates pankrotihoiatuse saamisest.
Pankrotihoiatuse on võlgnik kätte saanud, mida kinnitab COÜ juhatuse liikme LR09.12.2009 e-kiri, milles ta palub edastada müügilepingu koopia xxx. Võlgnik ei ole asunud võlgnevust tasuma mingilgi viisil. Seisuga 22.09.2010 on COÜ koguvõlgnevus P AS ees kokku 59 195,70 krooni, sh põhivõlgnevus 47 700,00 krooni ning viivitusintress 11 495,70 krooni. Võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole ka seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul (PankrS § 10 lg 2 p 1). Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu, kuna COÜ ei ole suuteline rahuldama võlausaldaja P AS nõuet ning see suutmatus ei ole tulenevalt majanduslikust olukorrast ajutine. Võlausaldaja palub välja kuulutada võlgniku pankrot ja menetluskulud jätta võlgniku kanda.
Võlgniku vastuväited Võlgnik kirjalike vastuväidete kohaselt võlausaldaja pankrotiavaldust ei tunnista. Müügilepingu alusel müüs võlausaldaja võlgnikule taimed. Taimed said istutatud objektile, kuid hiljem taimede kvaliteedi kontrollimiseks moodustatud komisjon otsustas, et need taimed olid praagid ning taimed said väljakaevatud ja utiliseeritud. Komisjoni otsus põhineb dendroloog AAekspertarvamusel. Kuna võlausaldaja poolt müüdud taimed olid mittekvaliteetsed, siis võlgnikule tekkis kahju, mis seisneb selles, et võlgnik pidi vanad taimed välja kaevama ja utiliseerima, uued taimed istutama ja pakendama, taimesid vedama, istutuste tõttu hävitatud muru parendama. Võlgnik esitas 23. novembril 2009.a VÕS § 127 lg 1 alusel võlausaldaja vastu kahju hüvitamise nõude, milles palus hüvitada võlgnikule tekitatud kahju kogusummas 298 842 krooni hiljemalt 07. detsembriks 2009.a. Võlausaldaja jättis kahju hüvitamata ning esitas oma vastuväited. Käesolevaga leiab võlgnik, et tal on õigus täita kohustus, mis tuleneb suuliselt sõlmitud müügilepingust ning samas on tal õigus nõuda võlausaldajalt kahju hüvitamise kohustuse täitmist, mis tuleneb müügilepingust . Võlgnik leiab, et alates 07. detsembrist 2009.a on tal õigus oma nõuet võlausaldaja vastu tasaarvestada. Tasaarvestamise tulemusena võlgniku nõude suuruseks võlausaldaja vastu jääb 242 293,65 krooni (298 842 – 56 548,35 = 242 293,35) ning võlausaldaja nõue kattub 56 548,35 krooni ulatuses (nõude suuruseks jääb 0 krooni). Koosmõjus PankrS § 10 lg 1 ja PankrS § 15 lg 3 p 1 on võlgnik seisukohal, et võlgniku nõue võlausaldaja vastu on piisavalt põhjendatud, mille tulemusena võlausaldaja nõue lakkab olemast ning võlausaldaja nõude olemasolu on tõendamata. Kuna võlausaldaja seisukoht on võlgniku seisukohast erinev, siis vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust, mille käigus võib selguda, kas COÜ-l on õigus nõuda P AS-ilt kahju hüvitamist. Kui COÜ-l on õigus nõuda P AS-ilt kahju hüvitamist, siis COÜ ja P AS-i nõuded tasaarvestatakse. Kui väljaspool pankrotimenetlust leitakse, et COÜ-l ei ole õigus nõuda P AS-ilt kahju hüvitamist, siis P AS-i nõue COÜ vastu jääb püsima. Olukorras, kus võlausaldaja nõude olemasolu ei ole piisavalt tõendatud ning nõude olemasolu tuleb tuvastada väljaspool pankrotimenetlust (hagimenetluses), tuleb võlausaldaja pankrotiavalduse alusel jätta ajutise halduri nimetamata. Võlgnik ei täida oma kohutusi, kuna on tal õigus nõuda võlausaldajalt kohustuste täitmist eesmärgiga tasaarvestada nõuded. Võlgnik palub jätta võlausaldaja avaldus rahuldamata ja võlgnikule ajutine haldur nimetamata. Menetluskulud palub võlgnik jätta võlausaldaja kanda.
Kohtumääruse põhjendused PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri nimetamata jätmise alused on sätestatud PankrS § 15 lõikes 3 (alates 01.01.2010.a. redaktsioonis). Muuhulgas on selles lõikes sätestatu kohaselt pankrotimenetluse algatamata jätmise aluseks asjaolu, et võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust (p. 1), samuti asjaolu, et võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud (p. 4). Osundatud sätete koosmõjust tuleneb, et PankrS § 15 lõikes 2 sätestatud eespoolnimetatud asjaolude esinemise korral tuleb võlausaldaja pankrotiavaldus jätta rahuldamata. Kohus leiab, et käesoleval juhul vaidleb võlgnik põhjendatult pankrotiavaldusele vastu. Asja materjalide juurde esitatud kirjavahetusest nähtub, et võlgnik on võlausaldaja nõudele enne kohtumenetlust vastanud ja toonud esile, miks ta ei pea põhjendatuks võlga tasuda, märkides, et võlgnikul on võlausaldaja vastu kahju hüvitamise nõue. Kohtu eelistungil esitas võlgnik võlausaldajale tasaarvestusavalduse, mille tulemusena võlgniku nõude suuruseks võlausaldaja vastu jääb 242 293,65 krooni VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi lg 2 esimese lause kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kohus ei nõustu võlausaldaja seisukohaga, et võlgniku tasaarvestuse avaldus ei oma võlausaldaja nõude alusel võlgnikule ajutise halduri nimetamisel tähendust. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-58-04 asunud seisukohale, et tasaarvestuse avalduse tegija võib tugineda avalduses sellele, et tasaarvestuse tulemusena ei ole selles osas enam rahalist nõuet tema vastu. Käesoleval juhul on võlgnik sellele tuginenud ja asunud seisukohale, et võlgnikul on võlausaldaja vastu pärast tasaarvestust nõue summas 242 293,65 krooni. Seega on võlgnik küll võlausaldaja nõuet tunnistanud, kuid tasaarvestanud selle oma nõudega võlausaldaja vastu. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-111-06 märkinud, et kui kostja on esitanud hagejale kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse, siis peab kohus seda arvestama. Kohus leiab, et kohus peab arvestama võlgniku poolt esitatud tasaarvestuse avaldust ja andma hinnangu pooltevahelistele õigussuhetele ning võlgniku poolt kohtule esitatud tõenditele tasaarvestuse aluseid kinnitavate asjaolude kohta. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul väljub pankrotimenetluse raamest poolte poolt kohtule esitatud tõendite hindamine. Vastavalt Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-81-00 kui tasaarvestuse avalduse saanud isik leiab, et tasaarvestuse tegijal puudus tasaarvestatav nõue või et tasaarvestus oli seadusega keelatud, saab ta oma õigusi kaitsta esitades tasaarvestuse tegija vastu oma nõude sissenõudmiseks hagi. Kohus leiab, et võlgnik on vastuväidetes pankrotiavaldusele esitanud kohtule kaalukad põhjendused ja tõendid, millele hinnangu andmine väljub pankrotimenetluse raamidest. Kohus leiab, et vaidlus selle üle, kas ja millises ulatuses nõue on võlausaldajal võlgniku vastu, tuleb lahendada hagimenetluses. Nii on PankrS § 15 lg. 2 p. 1 ja § 31 lg. 1 lause 2
suunatud eelkõige sellele, et pankrotimenetluse algatamise ja väljakuulutamise menetluses ei toimuks sisulise vaidluse lahendamist pankrotiavalduse esitaja ja selle isiku vahel, kelle suhtes taotletakse pankroti väljakuulutamist. Sisulised vaidlused lahendatakse hagimenetluses väljaspool pankrotimenetlust. Taoliselt on varemkehtinud PankrS eespoolosundatud sätetega analoogiliste sätete eesmärki tõlgendanud ka Riigikohus oma lahendis 3-2-1-150-04. Riigikohus on 6. märtsi 2002. a otsuses asjas nr 3-2-1-17-02 punktis 10 märkinud, et kuna võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses. Kohus on seisukohal, et vaidlusaluses asjas pooltevaheliste õigussuhete hindamiseks vajalike faktiliste asjaolude tuvastamine ja tõendite hindamine ületaks piirid, milles pooltevahelisi vaidlussuhteid on võimalik hinnata pankrotiavalduse menetlemisel. Seejuures on vajalik hinnata kõiki võlgniku poolt võlausaldaja nõude vastu esitatud vastuväiteid ja tõendeid, mille kohta seisukoha võtmiseks vajalike asjaolude tuvastamine väljub pankrotiavalduse läbivaatamise piiridest. Eeltoodud põhjendustel tuleb võlgnikule ajutine pankrotihaldur jätta nimetamata. PankrS § 15 lg 7 kohaselt, kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb.
Menetluskulude jaotus PankrS § 15 lg 6 alusel tuleb menetluskulud jätta pankrotiavalduse esitaja kanda.
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.