2-09-33416/17 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue 13.07.2009 esitas Eesti Vabariik (Sotsiaalministeeriumi kaudu) hagi Liliya Artamonova ja Viktor Safontšiku vastu, milles palus kostjatelt regressi korras välja mõista 150 000 krooni. Hagiavalduse kohaselt mõisteti kostjad Viru Maakohtu 14.12.2007 otsusega süüdi kriminaalasjas nr 1-06-4222. Antud kuriteo tagajärjel suri Y. A.. V. A. esitas Virumaa Pensioniametile 26.04.2006 ja 17.05.2006 ohvriabi seaduse alusel hüvitisetaotlused ohvri matustest tulenevate kulutuste hüvitamiseks ja ülalpeetavale makstava perioodilise hüvitise määramiseks. Virumaa Pensioniameti direktori 02.05.2006 ja 18.08.2008 otsustega nr 17 ja VK 0083 hüvitati kuriteoga tekitatud kahju kokku summas 150 000 krooni. Kostja I vastus Kostja I võttis hagi õigeks. Kostja II Kostja II esitas vastuväite hagi menetlusse võtmise kohta. Menetlusdokumendid on eesti keeles, mida kostja ei valda. Maakohtu otsuse põhjendused 19.01.2010 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis välja solidaarselt Liliya Artamonovalt ja Viktor Safontšikult 150 000 krooni Eesti Vabariigi kasuks ning jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu 14.12.2007 otsusega mõisteti Liliya Artamanova ja Viktor Safontšik süüdi kriminaalasjas nr 1-06-4222. Kuriteo tagajärjel suri Y. A.. V. A. esitas Virumaa pensioniametile 26.04.2006 ja 17.05.2006 ohvriabi seaduse alusel hüvitisetaotlused ohvri matustest tulenevate kulutuste hüvitamiseks ja ülalpeetavale makstava perioodilise hüvitise määramiseks. Virumaa Pensioniameti direktori 02.05.2006 ja 18.08.2008 otsustega nr 17 ja VK 0083 hüvitati kuriteoga tekitatud kahju kokku summas 150 000 krooni. Ohvriabi seaduse § 31 lg 1 kohaselt pärast käesoleva seaduse alusel hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Tagasinõutav summa ei või olla suurem tsiviilhagiga rahuldatud summast. V. A. on hüvitatud kuriteoga tekitatud kahju summas 150 000 krooni. Kahju hüvitamise nõue on OAS § 31 alusel üle läinud Eesti Vabariigile. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vastavalt Viru Maakohtu otsusele nr 1-06-4222 on Liliya Artamanova süüdi tunnistatud KarS § 114 p 1, 5 ettenähtud kuritegude toimepanemises ja Viktor Safontšik süüdi tunnistatud KarS § 114 p 1 ettenähtud kuritegude toimepanemises. VÕS § 65 lg 2 järgi eeldatakse, et isikud on solidaarvõlgnikud, kui nad kohustuvad täitma sama sisuga kohustust ühiselt. Kostja I tunnistas hageja nõuet ja võttis hagi õigeks. Kostja II hageja nõudele sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Kostja II menetluslikud vastuväited ei ole asjakohased, kuna TsMS § 32 kohaselt kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine toimub eesti keeles. Eeltoodu alusel kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele 150 000

Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust vaidlustas kostja Liliya Artmonova, teine kostja Viktor Safontšik ei ole otsust vaidlustanud. Seega kuulub otsus kontrollimisele üksnes apellanti Liliya Artmonovat puudutavas osas. Kolleegium, olles tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus. Maakohus on otsust põhjendanud TsMS § 442 lg 8 nõuete kohaselt. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda otsuses olevaid seisukohti. Apellant ei vaidlusta maakohtu otsuses tuvastatud asjaolusid ning kahju suurust 150 000 krooni. Apellant ei ole nõus solidaarvastutusega ning leiab, et temalt tuleb välja mõista 75 000 krooni. Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 tuleb apellatsioonimenetluses kontrollida, kas apellandi osas solidaarvastutuse kohaldamine oli seaduslik ja põhjendatud. Maakohus, kohaldades kostjate suhtes solidaarvastutust asus seisukohale, et VÕS § 1043 järgi teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Asjaolu üle, et hagejal tekkis kahju kostjate kuriteo tagajärjel ning selle kahju suuruseks on 150 000 krooni, vaidlus puudub. Tulenevalt ohvriabi seaduse § 31 lg-st 1 oli hageja õigustanud esitama kostjate vastu regressnõude. VÕS § 137 lg 1 järgi kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. VÕS § 65 lg 2 järgi eeldatakse, et isikud on solidaarvõlgnikud, kui nad kohustuvad täitma sama sisuga kohustust ühiselt. Arvestades kostjate poolt kuriteo toimepaneku asjaolusid ja selle tagajärjel kahju tekitamist, on kohus põhjendatult kohaldanud kostjate suhtes solidaarvastutust. Apellatsioonkaebusest ilmneb, et apellant loeb samuti oma osa kahju tekkimises võrdseks teise kostjaga. Seega osavastutuse kohaldamiseks puudub alus.