Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale, mis puudutab menetluse lõpetamist, võib võlgnik esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud maakohtu kaudu. Võlgnikule hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema arvates määruse temale kättetoimetamisest. Võlausaldaja võib pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitada, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161 lg 2 või § 163 lg 2 vastuväite. Võlausaldajale hakkab kaebuse esitamise tähtaeg kulgema arvates pankrotimenetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite võlgniku kohustustest vabastamise menetlusele.

Asjaolud Pärnu Maakohus kuulutas 02.09.2009.a. määrusega välja M S’u pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Ly Müürsoo. I võlausaldajate üldkoosolek toimus 18.09.2009 kell 14.00 Kuressaare kohtumajas. 18.09.2009.a. määrusega kinnitas maakohus võlausaldajate häälte arvu /t.l 53-54/. 18.12.2009.a. toimus nõuete kaitsmise koosolek. 05.03.2010 määrusega kinnitas maakohus M Su pankrotimenetluses jaotusettepaneku. Ajutise pankrotihalduri aruanne Aruandest nähtuvalt tulenevalt Pankrotiseaduse § 158 p 1 teatab M S’u (pankrotis) pankrotihaldur kohtule, et antud pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ja teeb PankrS § 158 lg 4 alusel ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu.

2-09-38015 Haldur pöördus 27.08.2010.a. teate ja järelepärimistega M S’u (pankrotis) kõikide teadaolevate võlausaldajate poole, milles informeeris võlausaldajaid selles, et kavatseb esitada Pärnu Maakohtule taotluse lõpetada M S’u (pankrotis) pankrotimenetluse PankrS § 158 alustel. Ühtlasi informeeris haldur võlausaldajaid, et kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 158 lg 4 alustel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Haldur palus võlausaldajaid teatada, kas nad on nõus tasuma kohtu deposiiti kohtu poolt määratavat summat. Järelepärimisele vastasid AS Krediidikassa, OÜ Creditmarket, Põhja Maksu ja Tollikeskus, SMS Laen AS, BIGBANK AS, MCB Finance Estonia OÜ ja AS Eesti Krediidipank ning teatasid, et ei ole nõus tasuma kohtu deposiiti kohtu poolt määratavat summat M S’u (pankrotis) pankrotimenetluse tulevaste kulude katmiseks ja on nõus pankrotimenetluse lõppemisega raugemise tõttu. Tulenevalt Pankrotiseaduse § 158 lg 3 esitab pankrotihaldur kohtule aruande. 1) andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Müüdud pankrotivaraks on AS Swedbank pensioniosakud, mille müügist laekus 1302,74 krooni. Maksu- ja Tolliameti poolt tagastatud M S’u tasudelt enamkinnipeetud üksikisiku tulumaks summas 7920 krooni. Müümata haldurile teadaolevat pankrotivara käesolevas pankrotimenetluses ei ole. Lisaks vara müügist laekunud rahale ja halduri poolt tagasi nõutud rahale on väljamakseteks võlausaldaja M K’i poolt kohtu deposiiti tasutud 20 000 krooni. Seega oli väljamakseteks kokku 29 222,74 krooni. 2) andmed käesoleva seaduse §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta; ·

Ajutise pankrotihalduri tasu 10 800 krooni ja sellelt arvestatav sotsiaalmaks 33 % summa 3564 krooni ning ajutise halduri poolt tehtud vajalike kulutuste katteks 1200 krooni (alus: Pärnu Maakohtu 02.09.2009.a. määrus); · Pankrotimenetluse kulud (s.h. kulutused bürootarvetele, paberile, faksipaberile; faksi- ja telefoni kasutamine ning mobiiltelefoni kasutamine võlausaldaja ja võlgnikuga ning võlgniku ja võlausaldajate esindajatega suhtlemiseks, arvuti kasutamine, koopiamasina kasutamine, sekretäriteenuse kasutamine, bürooruumi kasutamine võlgnikuga ja võlausaldaja esindajaga suhtlemiseks, võlausaldajate üldkoosolekute korraldamise kulud, postikulud, panga teenustasud, kulutused tasulistele kuulutustele, transpordikulud, jmt): 15 000 krooni; · Pankrotihalduri arvestatav tasu miinimummääras on 1844,60 krooni ja tasult arvestatav sotsiaalmaks 33 % summas 609 krooni (alus: PankrS § 65 lg 1, § 651). Seega moodustavad pankrotivarast tehtavad väljamaksed kokku 33 017,60 krooni. Haldur informeeris tehtud kulutustest kõiki teadaolevaid võlausaldajaid oma 27.08.2010.a. kirjaga, ükski võlausaldaja vastuväiteid halduri tehtud kulutustele esitanud ei ole. 3) andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa; Jaotise alusel väljamakseid tehtud ei ole. 4) andmed iga pandieseme müügist saadu kohta; Pandiga koormatud vara käesolevas pankrotimenetluses ei ole. 5) andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta;

2-09-38015

Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolevat vara haldurile teadaolevalt ei ole. 6) andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel; Haldur korraldas pankrotivara müügi. 7) iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud; I järgu nõudeid ei esitatud. II Järgu nõuded: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu summas 305.17 krooni; BIGBANK AS summas 89 067.74 krooni; AS Eesti Krediidipank summas 60 910.90 krooni; M K summas 94 277.60 krooni; OÜ Creditmarket summas 4339.70 krooni; AS Minicredit summas 4000 krooni; SMS Laen AS summas 9525 krooni; MCB Finance Estonia OÜ summas 20 000 krooni; OÜ Koduliising summas 7506 krooni; AS Krediidikassa summas 7962.84 krooni; AS Swedbank summas 49 564.27 krooni III järgu nõudeid ei esitatud 8) andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada; Hagisid käesolevas menetluses esitatud ei ole ja haldur esitada ei kavatse. 9) kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused; Kohtukulusid käesolevas pankrotimenetluses ei ole.

10) muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 /.../ nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. M S (pankrotis) ei ole ühelegi võlanõudele vastuväiteid esitanud. 11) Maksejõuetuse tekkimise põhjus: Suutmatus tasuda võetud laenukohustusi. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes. 12) Halduri seisukoht võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise suhtes

2-09-38015 16.09.209.a. esitas M S (pankrotis) Pärnu Maakohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. Oma avalduses kinnitas M S, et talle pole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Seega lubab Pankrotiseadus algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust ka siis, kui kohus lõpetab pankrotimenetluse PankrS § 158 (s.o. raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist) alusel. PankrS § 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Teadaanne M Su võlausaldajate üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra kohta ilmus 27.07.2010.a. elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded, kuid ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. Koosoleku ajaks oli määratud 03.08.2010.a.. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Saamaks teada, kas M S (pankrotis) on pankrotimenetluse ajal tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega, pöördus haldur 03.08.2010.a. vastava järelepärimisega Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse poole. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 25.08.2010.a., vastusest järelepärimisele nähtub, et M S (pankrotis) ei ole perioodil 01.01.2010.a. kuni 31.07.2010.a. maksustatavat tulu saanud. Eesti Töötukassa 06.09.2010.a. vastusest halduri 03.09.2010.a. järelepärimisele nähtub, et M S (pankrotis) on Eesti Töötukassas tööotsijana arvele võetud alates 27.07.2010.a.. Sellest saab teha järelduse, et M S otsib mõistlikult tulutoovat tegevust ja seega ta täidab PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustust. Lähtuvalt eeltoodust ei jätku pankrotivarasse laekunud summadest pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks ja tuginedes § 157 p 2, § 158 lg 4 ja § 168 ning § 171, § 172 lg 1 ajutine haldur palub:

Kohtu seisukoht

2-09-38015 Kohus olles tutvunud käesoleva pankrotiasja materjalidega ning ajutise halduri poolt esitatud aruandega asub seisukohale, et võlgniku pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. Pankrotiseaduse § 157 p 2 sätestab, et pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega (§ 29 lg 1 ja § 158). PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. Lg. 2 kohaselt pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teadet teeb haldur pankrotivarast väljamaksed vastavalt käesoleva seaduse §-s 146 sätestatule. Haldur on kohustatud müümata pankrotivara müüma, välja arvatud juhul, kui vara müük ei ole võimalik olulise viivituseta ja toob endaga kaasa ebamõistlikke kulutusi. Massivõlausaldajatel ei ole käesoleva seaduse §-s 149 nimetatud õigusi. Lg. 3 kohaselt pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toimingute tegemist esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama käesoleva seaduse § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. Lg. 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Lg. 5 kohaselt kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva seaduse §-s 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Lg. 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. PankrS § 169 kohaselt füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohustustest vabastamine toimub käesolevas peatükis sätestatud alustel ja korras. PankrS § 171 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. PankrS § 171 lg 2 alusel saab kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui : 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–382 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase 10 aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on pannud toime pankrotikuriteo; 4) võlgnik on viimase aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, raisates vara või viivitades pankrotiavalduse esitamisega, kuigi tal ei olnud väljavaateid oma majandusliku olukorra paranemisele; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta,

2-09-38015 samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankrS § 173 lg 1, 2, 3, 4, 5 ja lg 6 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg.1). Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (lg. 2). Võlgnik on kohustatud töövõi teenistussuhetest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu igakuiselt usaldusisikule üle andma (lg. 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võib võlgnik endale jätta 15 protsenti, juhul kui võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud üks aasta, 20 protsenti, kui sellest on möödunud kaks aastat ja 25 protsenti, kui sellest on möödunud kolm aastat (lg. 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg. 5). Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (lg. 6). Asja materjalidest nähtub, et antud pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ja võlgnik on maksejõuetu. Haldur palus võlausaldajatel teatada, kas nad on nõus tasuma kohtu deposiiti kohtu poolt määratavat summat. Ükski võlausaldaja ei olnud nõus tasuma kohtu deposiiti kohtu poolt määratavat summat M S’u (pankrotis) pankrotimenetluse tulevaste kulude katmiseks ning nad olid nõus pankrotimenetluse lõppemisega raugemise tõttu. Seega leiab kohus, et võlgniku pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks suutmatus tasuda võetud laenukohustusi, seega maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. M. Su pankrotimenetluses I järgu nõudeid ei esitatud. II Järgu nõuded: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu summas 305.17 krooni; BIGBANK AS summas 89 067.74 krooni; AS Eesti Krediidipank summas 60 910.90 krooni; M K summas 94 277.60 krooni; OÜ Creditmarket summas 4339.70 krooni; AS Minicredit summas 4000 krooni; SMS Laen AS summas 9525 krooni; MCB Finance Estonia OÜ summas 20 000 krooni; OÜ Koduliising summas 7506 krooni; AS Krediidikassa summas 7962.84 krooni; AS Swedbank summas 49 564.27 krooni. III järgu nõudeid ei esitatud. Vabastada haldur Ly Müürsoo tema kohustustest M. Su (pankrotis) pankrotihaldurina. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 171 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4

2-09-38015 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Kuna ei esine PankrS § 171 lg 2 märgitud asjaolusid võlgniku kohustustest vabastamise mitte algatamiseks ja võlausaldajad ei ole esitanud vastuväiteid, siis on kohus seisukohal, et tuleb algatada võlgniku M Su võlgadest vabastamise menetlus. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on määrata võlgniku usaldusisikuks Ly Müürsoo. Võlgnikul tuleb kogu võlgadest vabastamise perioodil juhinduda oma kohustuste täitmisel PankrS § 173 sätestatud kohustustest.

Kristel Pedassaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.