Rahvusvaheline õigusabi › Muu rahvusvahelise õigusabi asi

2-10-21311 pärijad sõlminud pärandvara jagamise lepingu, mille kohaselt jääb korteriomand XXX avaldaja omandisse. Vastavalt Vakka-Soome Magistraadi riikliku notari selgitusele on nimetatud leping kooskõlas Soome kehtiva seadusega. Avaldaja huvi tuleneb sellest, et 29.12.2009 on avaldaja esitanud Harju Maakohtu kinnistusosakonnale avalduse enda kandmiseks korteriomanikuna kinnistusraamatusse, kuid kandemäärusega jäeti kandeavaldus läbi vaatamata, kuna välisriigi dokumenti polnud pärimistunnistusena tunnustatud. Maakohtu põhjendused Maakohus leiab, et avaldus kuulub osaliselt rahuldamisele. Tulenevalt avalduse sisust taotleb avaldaja käesolevas asjas pärandvara loetelu (perukirja) kui ka vara osalise osastamise kokkuleppe (osittainen osituskirja) tunnustamist, mille alusel oleks tal võimalik esitada avaldus registriosakonnale enda korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse sisse kandmiseks. PärS § 165 lg 4 kohaselt välisriigis koostatud pärimistunnistust tunnustatakse Eestis, kui selle koostamise menetlus ja õiguslik tähendus on võrreldavad Eesti õiguses pärimistunnistuse kohta sätestatuga. Tunnustamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus välisriigi kohtulahendi tunnustamise kohta sätestatut. Tunnustamise lahendab Harju Maakohus. PärS § 1401 lg 1 kohaselt pärija või annakusaaja nõudel väljastab notar pärimistunnistuse pärandi vastu võtnud pärijale või annakusaajale. PärS § 1401 lg 2 kohaselt notar väljastab pärimistunnistuse, kui isiku pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud. PärS § 1401 lg 3 kohaselt pärimistunnistuse annab välja notar, kelle tööpiirkonda kuulub pärandi avanemise koht. Kui pärandi avanemise koht on välismaal ja pärimisele kohaldatakse Eesti seadust, annab pärimistunnistuse välja notar, kelle tööpiirkonnas asub pärandvara. Kui pärandvara asub mitme notari tööpiirkonnas, annab pärimistunnistuse välja notar, kelle poole pöörduti pärimistunnistuse väljastamise avaldusega esimesena. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Käesoleva asja lahendab kohus kirjalikus menetluses. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on SOH (pärandaja) surnud ning tema pärijateks on abikaasa, poeg RO H ja tütar PKHR. 24.10.2003 on koostatud pärandvara loetelu, mille kohaselt kuulub pärandajale korter, mis asub Eestis, XXX. Nimetatud dokument on esitatud 28.07.2004 Vakka-Soome Magistraati ja tegemist on Eesti pärimisseaduse mõtte kohaselt pärimistunnistusega (perukirja). Vastavalt rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 24 kohaldatakse Eesti õiguses pärimisele pärandaja viimase elukohariigi õigust. Pärandaja elukohaks oli Soome Vabariik ning tal oli Soome kodakondsus. Seega kuulub kohaldamisele Soome õigus. Avaldusele on juurde lisatud selgitus Soome seadusandluse kohta, mille on 05.08.2005 koostanud Juhani N (Vakka-Suomi Magistraati rahvastikuregistri pidaja, riiklik notar). REÕS § 4 lg 1 kohaselt kohaldatava välisriigi õiguse sisu tehakse kindlaks asja menetleva kohtu poolt. Menetleval kohtul on õigus nõuda selleks poolte kaasabi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel õigus esitada kohtule dokumente välisriigi õiguse sisu kindlakstegemiseks. Kohus ei ole kohustatud poolte esitatud dokumentidest juhinduma. Maakohus on 29.07.2010 saatnud järelepärimise, millele on 23.09.2010 kirjaga vastanud Pekka S (rahvastikuregistri pidaja, riiklik notar). Vastava selgituse kohaselt võivad Soome Vabariigi pärimisseaduse 23. ptk § 3 kohaselt pärimisõiguslikud isikud läbi viia pärandi jaotamise neile sobival viisil. Soome Vabariigi pärimisseaduse § 9 kohaselt

2-10-21311 tuleb pärandi jaotamise kohta koostada pärandi jagamise kokkulepe. Kui jagamise on teinud varajagaja, peab ta ka pärandi jagamise kokkuleppe allkirjastama. Muul juhul peavad pärandi jagamise kokkuleppele alla kirjutama pärimisõiguslikud isikud ja selle õigsust peavad kinnitama kaks formaalse takistuseta tunnistajat. Soome abielu- ja pärimisõiguse seadusandluse kohaselt ei eeldata, et riiklik notar kinnitaks asjaosaliste poolt koostatud osastamis- või pärandvara jagamise kokkuleppeid. Täiendava selgituse kohaselt muudab jaotuslepingu seaduslikult kehtivaks see, kui kõik osalised kirjutavad lepingu alla ja kohustuvad jagamist mitte vaidlustama. Sellisel juhul jõustub jaotusleping koheselt. Kui tegemist on kinnistuga, tuleb jaotuslepingus täpselt esitada kinnistu detailne informatsioon. Soome seadusandluse kohaselt võib kirjalikult sõlmitud osalise jaotuslepingu alusel teha märke kinnistusraamatusse või teha kinnistusotsuse, mis tähendab kinnistu omandiõiguse kandmist riiklikku registrisse. Käesolevas asjas tuleb maakohtu hinnangul eristada pärandvara loetelu, mis on 28.07.2004 kinnitatud Vakka-Soome Magistraadi poolt (perukirja) ning 24.10.2003 vara osalise osastamise kokkulepet (osittainen osituskirja). Avaldaja taotleb pärimistunnistuse tunnustamist ning kooskõlas PärS § 165 lg 4 kuulub tunnustamisele üksnes 24.10.2003 koostatud ja 28.07.2004 Vakka-Soome Magistraadi poolt kinnitatud pärandvara loetelu (perukirja). Kohus ei saa tunnustada 24.10.2003 koostatud vara osalise osastamise kokkulepet, mille kohaselt pärib avaldaja korteriomandi. Kuigi Soome õiguse kohaselt saab vara osalise osastamise kokkuleppe alusel teha kandeid kinnistusraamatusse, siis maakohus lähtub REÕS § 18 lg 1 sättest, mille kohaselt asjaõiguse tekkimine ja lõppemine määratakse selle riigi õiguse järgi, kus asi asus asjaõiguse tekkimise või lõppemise ajal. Nagu maakohus on ka eelnevalt märkinud, siis vara osalise osastamise kokkulepe ei ole Eesti pärimisseaduse mõtte kohaselt pärimistunnistuseks, mis kuuluks tunnustamisele. 24.10.2003 koostatud ja 28.07.2004 Vakka-Soome Magistraadi poolt kinnitatud pärandvara loetelu (perukirja) koostamise menetlus ja õiguslik tähendus on võrreldavad Eesti õiguses pärimistunnistuse kohta sätestatuga. Nii Eestis kui ka Soomes toimub menetlus seaduse alusel sõltumatu ametiisiku järelevalve all, milleks Soomes on magistraat ja Eestis notar. Mõlemas riigis kaasatakse menetlusse kohustuslikus korras kõik asjast huvitatud isikud ning osaliste andmed kinnitatakse Soomes magistraadi poolt. Maakohus selgitab, et tunnustatud välisriigi pärimistunnistuse alusel tuleb pärandvara jagamise kokkulepe täiendavalt teha Eestis, mille alusel saab avaldaja esitada avalduse registriosakonnale enda kandmiseks korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Kooskõlas TsMS § 172 lg 1 esimese lausega jätab kohus käesolevas asjas menetluskulud avaldaja kanda. Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.