Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Lukiina Vismann
Määruse tegemise aeg ja koht
01.11.2010 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-10-42813
Tsiviilasi
OÜ PS pankrotiavaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik OÜ PS reg XXX, XXX, juhatuse liige JK
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalejad
12.10.2010 Võlgniku juhatuse liikmed JK(ik XXX) ja RV(ik XXX) ja A Š (ik 37404230295) Ajutine pankrotihaldur: Kalev M (OÜ Pankrotihalduribüroo Mägi & ).
Rahuldada OÜ PS reg XXX pankrotiavaldus. Välja kuulutada OÜ PSr eg XXX pankrot 01.11.2010 kell 16.00. Nimetada OÜ PS reg XXX pankrotihalduriks ajutine pankrotihaldur: Kalev M Pankrotihalduribüroo Mägi &Partnerid ).
(OÜ
Võlgniku juhatuse liikmete JK(ik XXX) ja RV(ik XXX) ja A Š (ik XXX) vanne Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas 22.11.2010.a kell 9:30 Kentmanni 13, saal 311. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku aeg: Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas 22.11.2010.a kell 10:00 Kentmanni 13, saal 311. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Võlausaldajad on kohustatud kahe kuu jooksul, arvates pankrotiteate Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast teatama haldurile kõigist oma nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest pankrotihaldurile. Avaldada teade pankrotimäärusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Saata kohtumäärus Harju Maakohtu registriosakonnale kande tegemiseks äriregistris. Menetluskulude jaotus
Määrata pankrotivarast ajutise halduri Kalev Mägi töötasuks 17 400 krooni ja kulutusteks 1 096.04 krooni. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Pankrotiavalduses sisalduvad asjaolud 02.09.2010 esitas võlgnik pankrotiavalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Põhjuseks on suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid. 31.07.2010 seisuga on võlgnikul varasid 1 619 168.15 krooni ja kohustusi 3 381 797 krooni. 06.09.2010 Harju Maakohtu määrusega on võlgniku pankrotiavaldus menetlusse võetud ja nimetatud ajutiseks pankrotihalduriks Kalev Mägi. Ajutise pankrotihalduri aruanne Aruande kohaselt võlgnikul on rahalisi vahendeid summas 1 589 krooni. Kokkuvõtvalt on ajutine haldur hinnanud võlgniku vara suuruseks 800 000 krooni. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi ca 3,43 miljonit krooni. Käesoleval hetkel võlgnik OÜ PS mingit majanduslikku- ega põhikirjajärgset tegevust ei arenda, kuna pangakontode väljavõttest nähtub, et alates juulist 2010 rahaliste vahendite liikumist pangakontodel ei ole toimunud ning kõigi töötajatega on töölepingud lõpetatud mais 2010.a. OÜ PS raamatupidamisbilansi 06.09.2010 kohaselt lõpetas äriühing aruandeaasta 2 181 984 kroonise kahjumiga ja äriühingu omakapital oli negatiivne summas miinus 1 810 355 krooni. Võlgnikul olid ajutised makseraskused juba 2009 aasta lõppedes ning püsivalt maksejõuetuks muutus äriühing 2010 aasta teises pooles. Aruande kohaselt äriühingul olid tõsised makseraskused juba 2009 aasta lõppedes ning äriühing tegutses alakapitaliseerituna. Arvestades käesoleva hetke turusituatsiooni kinnisvaraturul ning aluseks võttes 2010 aastal koostatud hindamisakti võlgniku omanduses olevale kinnisvarale, selgub, et võlgniku vara ei kata tema lühiajalisi kohustusi ning võlgniku omanduses olev vara tuli ümber hinnata. Võlgnikul puuduvad likviidsed( kiirelt realiseeritavad) varad, mille arvelt oleks võimalik katta võlgniku lühiajalisi kohustusi summas ca 3,43 miljonit krooni. Äriseadustiku § 180 lõige (51) kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Seega võlgniku juhatuse poolt pankrotiavalduse esitamine kohtule on igati põhjendatud. Haldur on leidnud, et võib nõustuda võlgniku poolt kohtule esitatud seletusega maksejõuetuse põhjuste kohta ning üheks maksejõuetuse tekke põhjuseks oli käibekapitali puudujääk. Esialgseil andmeil ei ole maksejõuetuse tekke põhjuseks kuriteo tunnustega tegu. Kuna võlgniku teadaolevad kohustused on summas 3,43 miljonit krooni, millele võivad lisanduda maksuvõla intressid ning võlgniku teadaolev vara on summas ca 800 000 krooni, on haldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. PankrS. § 31 lg.4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on
maksejõuetu. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes PankrS. §-dest 23 lg.1ja 2, 31 lg.1,2,3, 4 ja 5 ; 85 ja 86 taotleb haldur välja kuulutada OÜ PS , registrikood XXX pankrot. 12.10.2010 kohtuistungil võlgniku esindajad ajutise halduri järeldustega nõus, samuti vastuväiteid ajutise halduri taotlusele esitanud ei ole. Kohtumääruse põhjendused Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgnikul on vara järgnevalt: vara väärtuseks hinnanguliselt 800 000 krooni. Aruande kohaselt võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad võlgniku poolt esitatud ja ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt 3,43 miljonit krooni. Kuna nimetatud summale võib nõuete esitamise käigus lisanduda ka intresse, leppetrahve, viiviseid jms. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et antud menetluses on maksejõuetuse põhjuseks, võlgniku majandustegevuse raskused ning pankrotimenetluse algatamine on tingitud eelkõige üleüldisest halvenenud majandussituatsioonist. Majanduskuriteo või raske juhtimisvea tunnuseid ajutine haldur pole tuvastanud. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlausaldajate ning ka võlgniku huvide kaitseks on ainuvõimalik lahendus kuulutada välja võlgniku pankrot. Kohus leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtul ei ole alust kahelda ajutise pankrotihalduri aruande usaldusväärsuses. Vastavalt PankS § 1 lg 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on seisukohal, et ei ole võimalik osaühingu tegevust jätkata ega juriidilist isikut tervendada. Maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb lugeda võlgnik maksejõuetuks. Kohus leiab, et võlgniku vara ja võlgade hindamisel tuleb lähtuda ajutise pankrotihalduri, kui sõltumatu ja erialaseid teadmisi ning kogemusi omava isiku esitatud arvestusest ja antud hinnangust. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku varade väärtus hinnanguliselt 800 000 krooni, võlgniku kohustused on 3.43 miljonit krooni. Vara vähesuse tõttu ei ole võlgniku võlgade tasumine võimalik. Eeltoodu põhjal nõustub kohus, et välja on kujunenud võlgniku püsiv maksejõuetus PankrS § 1 lg 1 mõttes ning võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Lähtuvalt PankS § 31 kohus kuulutab pankroti välja kui võlgnik on maksejõuetu. Eelnimetatust järgides on ajutine haldur taotlenud pankroti väljakuulutamist. PankrS § 28 lg 2 teine lause sätestab, et raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus on seisukohal, et kohustuste rikkumise ja raske juhtimisvea mõiste sisustamise korral, kohus lähtub eelnimetatud seaduse sättest ja mõttest, kuid raske juhtimisvea korral tuleb tuvastada: millist kohustust on rikutud, milline on süü vorm ning võimalik seos maksejõuetuse tekkimisega. Riigikohus lahendis nr 3-2-1-137-04 kolleegium on seisukohal, et ÄS § 171 lõikes 2 ja § 180 lõikes 5 sätestatud kohustuse tahtliku või raske hooletuse tõttu rikkumist tuleb käsitada raske juhtimisveana. Sellise järelduse tegemisel arvestab kolleegium seda, et nende kohustuste täitmata jätmise eest on seadusandja ette näinud
kriminaalvastutuse. Samas lahendis on Riigikohus märkinud, et PankS § 28 lg 1 kohaselt peab kohus juhul, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatama sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et oleks tegemist raske juhtimisvea või kuriteo tunnustega teoga. PankrS § 150 kohaselt pankrotimenetluse kulud on ajutise halduri tasu, ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks ja kohtukulud. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel on ajutine pankrotihaldur esitanud taotluse, mille kohaselt ajutise halduri tasu suuruseks on tasu 17 400 (14,5 tundi* tariif 1200 krooni) krooni. Tasu suuruse määramisel on aluseks täitmisele kuluv aeg PankS § 23 lg 2. Ajutine pankrotihaldur palus määrata ajutise halduri tasuks 17 400 krooni, ja kulutuste hüvitamiseks 1096.04 krooni. Võlgnik ei vaielnud sellele vastu. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud ning ajutise halduri tasuks tuleb määrata 17 400 krooni ja kulutuste katteks 1096.04 krooni pankrotivara arvelt. PankrS § 56 lg 3 kohaselt haldur ei tohi olla kohtu töötaja ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Eeltoodu alusel leiab kohus, et pankrotihalduriks saab määrata ajutise pankrotihalduri Kalev M . TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Menetlusosalised ei ole esitanud kohtule menetluskulude määramise taotlust. Kohus oma otsustustes juhindub PankrS § 23 lg 1, § 31, TsMS § 434-442.
Lukiina Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.