Tsiviilasi nr.2-09-20595
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 01.11.2010 Tallinn Tsiviilasja number
2-09-20595
Tsiviilasi
AS Nordea Finance Estonia hagi KCEOÜ ja MMvastu võla nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Nordea Finance Estonia Hageja esindaja: Kristel M Kostja 1: KCEOÜ (endise ärinimega AM OÜ, rk: XXX asukoht: XXX) Kostja 2: MM(ik: XXX; elukoht: XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg 13.10.2010
Hagi rahuldada. Välja mõista KCEOÜ-lt ja MM solidaarselt krooni AS Nordea Bank Finland kasuks (Eesti filiaali kaudu). Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja esitas 07.04.2009 kohtule hagi, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlg 215 906 krooni ja jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja KCEOÜ (endise ärinimega AMOÜ, kostja 1) 18.04.2007 liisinglepingu sõiduauto Lexus IS250 registrimärgiga XXX kasutamiseks ja 30.05.2007 liisinglepingu sõiduauto Škoda Roomster registrimärgiga XXX kasutamiseks. Hageja ja MM(kostja 2) sõlmisid 18.04.2007 käenduslepingu ja 30.05.2007 käenduslepingu liisinglepingutest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. Liisingvõtja jättis tasumata liisingumaksed ning hageja ütles liisinglepingud 20.10.2008 üles ja teatas sellest kostjatele. Hageja andis kostjatele tähtaja võlgnevuse kustutamiseks. Lepingu ülesütlemise ajaks oli liisinglepingust nr tulenev võlgnevus 57 009,10 krooni ja liisinglepingust nr tulenev võlgnevus 13 169,13 krooni. Liisingueseme Lexus IS250 jääkväärtuseks oli maksegraafiku järgi 356 203,95 krooni ilma käibemaksuta, SA AS hindamisakti järgi aga 330 000 krooni (koos käibemaksuga), millise hinnaga õnnestus hagejal ka sõiduauto uuesti liisingusse anda. Vara jääkväärtuse ja turuväärtuse vahe oli 76 542,93 krooni. Škoda Roomster jääkväärtuseks oli maksegraafiku järgi 165 077,87 krooni käibemaksuta, hagejal õnnestus vara uuesti liisingusse anda 150 000 kroonise hinnaga (koos käibemaksuga). Vara jääkväärtuse ja turuväärtuse vahe oli 37 959,23 krooni. Kostja 1 võlgnevus hageja ees on liisinglepingu nr alusel 153 507,93 krooni, mis koosneb tasumata lepingumaksetest summas 57 009,10 krooni ja vara müügikahjumis summas 76 542,93 krooni, vara müügiks tehtud kulutustest summas 17 055 krooni ja II teenustasust summas 2900,90 krooni. Kostja 1 võlgnevus hageja ees on liisinglepingu alusel 62 398,36 krooni, mis koosneb tasumata lepingumaksetest summas 13 169,13 krooni ja müügikahjumist summas 37 959,23 krooni ning kaskokindlustusmaksetest müügiperioodi jooksul summas 1680 krooni ja vara müügiks tehtud kulutustest summas 9590 krooni. Kostjal 1 oli liisinglepingu üldtingimuste p 9.6 järgi kohustus hüvitada lepingu ülesütlemise korral hinnavahe. Hageja esitas kostjatele 12.01.2009 ja 15.02.2009 nõude tasuda lepingust tulenev võlgnevus, kuid kostjad seda teinud ei ole. Käendajal on kohustus tasuda võlgnevus solidaarselt põhivõlgnikuga. Kostjatel on kohustus lepingut täita.
Kostja 1 kohtule vastuväiteid ei esitanud. Kostja 2 esitas kohtule vastuväited, milles hagi ei tunnista. Kostja 2 leiab, et autod on müüdud liiga väikese hinnaga. Portaali auto24.ee vahendatud 9 sarnase Lexuse keskmine hind praegusel ajal on 375 444 krooni, mis on kõrgem, kui hageja müügihind. Sõiduki väärtus hageja poolt esitatud hindamisakti ajal 2008 a lõpus, oli ilmselt veelgi kõrgem. Kostja 2 ei vastuta selle eest, et hageja müüs oma vara turuhinnast madalamalt. Kostja 2 avaldas soovi vormistada liisinglepingud ümber tema nimele, kostja 2 taotlus võeti menetlusse ent edasistest arengutest hageja kostjat 2 ei teavitanud. Kostja 2 leiab, et hageja, jättes kostja 2 liisinglepingute ülevõtmise taotluse tähelepanuta, tekitas oma tegevusega ise endale kahju. Hageja sõidukite hinnaarvestus on segadust tekitav. Osadele hindadele on lisatud
käibemaks ja osadele mitte.
Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja 2 seisukohad ning tutvunud esitatud tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled ei vadile selle üle, et hageja kostja 1 vahel oli sõlminud liisinglepingud sõiduautode kasutamiseks, samuti ei vaidle pooled lepingute ülesütlemise õiguspärasuse ega kostjaga 2 sõlmitud käenduslepingute kehtivuse üle. Pooled vaidlevad kostja 1 kasutuses olnud sõidukite turuväärtuse üle ja sõidukite võõrandamisest tuleneva kahju suuruse üle. VÕS § 361 sätestab, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kohtule esitatud käenduslepingutest nähtub, et kostja 2 olles samal ajal kostja 1 juhatuse liige, käendas kostja 1 liisinglepinguga võetud kohustusi. Kohtule esitatud liisinglepingutest nähtub, et hageja ja kostja 1 sõlmisid liisinglepingud sõidukite Lexus IS250 registrimärgiga XXX ning Škoda Roomster registrimärgiga XXX kasutamiseks. Kostjal 1 oli lepingu järgi kohustus tasuda maksegraafikus kokku lepitud makseid. Hageja on esitanud kostjale arved lepingujärgsete maksete tasumiseks ja andnud täiendava tähtaja nii maksete kui ka tekkinud kahju tasumiseks. Arvetest nähtub ka asjaolu, et kostja 1 ei ole arveid nõuetekohaselt tasunud. Hageja 20.10.2008 kirjadest nähtub, et hageja on liisinglepingud üle öelnud, sest kostja on jätnud liisingumaksed tasumata. Lepingu ülesütlemisest on teavitatud ka kostjat 2. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et liisinglepingute kehtimise ajal oli kostja 2 kostja 1 juhatuse liige ja seetõttu pidi ta kohtu arvates teadma sellest, et kostja 1 ei ole oma liisinglepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Kohus leiab, et hagejal on õigus VÕS § 101 lg 1 järgi nõuda kostjatelt kohustuse täitmist. Hageja on tõendanud nõude aluseks oleva kohustuse olemasolu ja kohustuse täitmise tingimusi. Hageja on andnud kostjatele VÕS § 114 lg 1 sätestatud täiendava tähtaja rahalise kohustuse täitmiseks. Kostjate kohustuseks on tõendada, et nad ei ole lepingut rikkunud, mida kostjad teinud ei ole. Kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista debitoorne võlgnevus 57 009,10 krooni liisinglepingu nr järgi ja debitoorne võlgnevus 13 169,13 krooni liisinglepingu nr järgi. Kohtule esitatud AS SAarvest nähtub, et hageja on müügiteenuse eest tasunud 6% liisinguesemete müügihinnast kokku 25 500 (16 500+9000) krooni, müügieelse tehnilise ülevaatuse eest 1145 krooni. Lepingu üldtingimuste p 15.1 sätestab liisinguvõtja kohustuse hüvitada lepingu rikkumisega tekkinud kahju. Kohus leiab, et liisingueseme võõrandamiseks tehtud kulutused on lepingu rikkumisega tekkinud kahju, sest hageja põhitegevuseks on üksnes liisinglepingute finantseerimine mitte liisinguesemete müügi korraldamine. Kulude suurus peab olema mõistlik. Kohus leiab, et 6% suurune tasu sõiduki võõrandamise vahendamise eest on mõistlik ja vastab tavapärasele sellelaadse teenuse hinnale. Kohus leiab, et sõiduki ülevaatamine enne selle realiseerimist on samuti mõistlik kulutus, mis tuleb kostjal hüvitada. Kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista müügiks tehtud kulutused summas 17 055 krooni liisinglepingu nr järgi ja müügiks
tehtud kulutused summas 9590 krooni liisinglepingu nr järgi. Samuti tuleb kahjuna välja mõista enne kohtusse pöördumist võla sissenõudmiseks tehtud kulutused, milleks on II teenustasu summas 2900,90 krooni. Hageja poolt tasutud kaskokindlustuse maksed summas 1680 krooni on kohtu arvates samuti seotud müügiga ja tuleb kulutustena hüvitada. Lepingu üldtingimuste p 9.6 sätestab liisinguvõtja kohustuse hüvitada lepingu ülesütlemisel vara jääkväärtuse ja võõrandamisel saadu vahe. Hageja on esitanud nõude vara jääkväärtuse ja vara realiseerimisväärtuse vahe hüvitamiseks. Pooled ei vaidle selle üle, et vara võõrandati hagis näidatud hinnaga, kuid vaidlevad selle üle, kas võõrandamise hind oli turuhind või võõrandati vara liiga odavalt. AS SA tõendist nähtub, et Lexus IS250 väärtuseks oli 330 000 krooni ja Škoda Roomster väärtuseks 150 000 krooni. Sõidukid on võõrandatud SAAS pakutud hindadega. Automüügi portaali auot24.ee väljavõttest nähtub, et sarnase tehnilise varustatuse ja läbisõiduga Lexus IS250 hinnad on kõrgemad kui AS SA nimetatud hind. Kohus peab siiski turuväärtuse hindamisel usaldusväärsemaks automüügiga tegeleva äriühingu hinnangut. Internetiportaali väljavõttest ei ole näha sõidukite tegelik müügiväärtus vaid üksnes hind, mida müüja sooviks sõiduki võõrandamisel saada. Vara hageja valdusesse saamise ja realiseerimise ajavahe ei ole pikk, vara on realiseeritud sellega tegeleva äriühingu poolt ning kohus leiab, et vara realiseerimise hinda võibki pidada vara harilikuks väärtuseks. Hageja on tõendanud vara väärtust ning kostjate kohustuseks oleks olnud ümber lükata hageja esitatud tõendid, mida kostja teinud ei ole. Kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista vara väärtuse ja realiseerimise jääkväärtuse vahe ning realiseerimisele tehtud kulutused. Kokku tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista müügikahju 76 542,93 krooni liisinglepingu nr järgi ja müügikahju 37 959,23 krooni liisinglepingu nr järgi. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista kogusummas 215 906 krooni. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1, § 165 lg 3 ja § 173 lg 1 järgi jätta solidaarselt kostjate kanda. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.