Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

on alusetult saanud teenust perioodil 2006 maist-2009.a. aprillini (incl.), kuna alus langes ära. Hageja palub saadu hariliku väärtuse kostjalt välja mõista. Hagejal on õigus nõuda 506,45 krooni teenustest saadud kasu kuus, mis oli kokku lepitud 11.01.2000 lepingu järgi. Hageja palub kostjalt välja mõista viidatud perioodi eest 2006.a.maist – 2009.a. aprill (incl.) e. 36 kuu eest kokku 18232,20 krooni. Teised elanikud maksavad jätkuvalt tasu. Menetluskulud palus jätta kostja kanda (lk 262-264, 28.05.2010). Tõendid: leping poolte vahel (lk 10), arved mai 2006-aprill 2009 (lk 18-51), töövõtuleping hageja ja OÜ MP vahel (lk 117-118), koostööleping hageja ja OÜ BH vahel 05.01.07 koos tööde üleandmisvastuvõtu aktidega ja arvetega hagejale (lk 119-164), leping hageja ja AS FE vahel T-134 koos muudatuste ning arvetega hagejale (lk 165- 180), leping hageja ja H OÜ vahel koos lisa ja arvetega hagejale (lk 181-196), leping hageja ja H OÜ vahel koos lisa ja arvetega hagejale ning kviitungitega (lk 197-XXX9), liitumisleping nr 29 AS T ja AS RE vahel (lk 2XXX), fotod lumekoristusest (229jj), väljavõte patrulli žurnaalist (lk 230-237), tänavavalgustuse õiend (224-228), AS VVkiri, rajooni plaan (lk 238), kinnistusraamatu väljavõte (lk 239). Hageja tugines ka vaheotsusele. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja oli teinud hagejale avalduse teenuse mittesaamiseks ja lepingu lõppemise järgselt ei tasunud enam arveid. Seega ei saanud hageja eksida selles, et kostja oleks teenust tellinud. Pooltel ei ole lepingut. Hagejal ei ole olnud õigust kostja asja ajada. Kostjal ei ole olnud kohustust mingeid toiminguid, mida tegi hageja ja samuti ei ole hageja teinud kulutusi kostja esemele. Kostja ei ole alusetult rikastunud hageja arvel. Menetluskulud palus jätta rahuldamata. Kostja tugines vaheotsusele. Kohtu põhjendused Kohus tegi käesolevas tsiviilasjas 09.11.2009 vaheotsuse ning jättis osa hageja nõudest rahuldamata aegumise tõttu, jätkas menetlust hageja nõudes perioodi eest 01.01.200630.04.2009. Oma lõplikus hagiavalduses täpsustas hageja nõuet ja asjaolusid ja palus kostjalt välja mõista hüvitise perioodi eest mai 2006-aprill 2009, millest kohus ka lähtub. Hageja on tuginenud asjaolule, et kostja sai tema kinnistute osas teenust, mille alus langes ära siis, kui kohus tuvastas 09.11.2009 vaheotsusega pooltevahelise teenuse osutamise lepingu lõppemise 08.03.2002 seisuga ning et ajavahemikul mai 2006-aprill 2009 kostjale osutatu on seega toimunud aluseta, mistõttu tuleks märgitu hagejale tagastada: hüvitada selle väärtus. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kostja on XXX ja XXX, XXX, asuva kinnistute omanik (nr XXX,

XXX).

VÕS § 1027 järgi peab isik seaduse 52. peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS 1028 lg 1 järgi siis, kui isik /saaja/ on teiselt isikult /üleandja/ saanud midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära. Esimesel juhul on tegemist olematu kohustuse täitmisega, teisel juhul on küll kohustus väliselt olemas, kuid selle täitmise nõudele saab esitada kestva vastuväite, kolmandal juhul oli kohustus algselt olemas, kuid soorituse ajal enam mitte. Sooritus on tehtud olematu kohustuse täitmiseks siis, kui see tehakse isikule, keda soorituse tegija peab ekslikult võlausaldajaks õige võlausaldaja asemel või kui ta peab ennast ekslikult kohustatud isikuks. Juhtumiks, kus kohustust ei teki on lepingu sõlmimine, mis osutub tühiseks või mis tühistatakse. Hageja leidiski, et soorituse ajal 2006.a. mai- 2009.a. aprill oli kohustus olemas, kuid alles vaheotsusega selgus, et märgitud ajal seda kohustust, kui ta kostjale soorituse teenuse näol tegi, ei olnud. Seega on hageja pidanud end kostja ees õigeks kohustatud isikuks ja kostjat pidanud õigeks isikuks, kellele tuleb kohustus täita. Eeltoodu alusel ei ole käesoleval juhtumil tegemist VÕS § 1028 lg 1 esimeses tingimuses sätestatud olukorraga (kohustust ei ole olemas). Käesoleval juhul ei ole tegemist ka olukorraga, kus leping oleks olnud algusest peale tühine või 2 (4)

mis oleks tühistatud (eksimus, pettus, ähvardus, vägivald). Nimelt oli hageja ja kostja vahel 11.01.2000 sõlmitud leping nr 1, mis p 9 järgi pikenes tähtajatuks ning viidatud vaheotsusega 09.11.2009 leidis tõendamist, et mainitud pooltevaheline leping lõppes 08.03.2002 (vt otsus, kohtu põhjendused). Seega ei ole alates 08.03.2002 poolte vahel lepingut ja seda ka vaidlusalusel perioodil aprill 2006 - mai 2009. Kohus ei nõustu hageja väitega, et alles kohtu poolt lepingu lõppenuks tuvastamine on lepingu lõppemisest teadasaamine ja kohtu poolt selle lepingu lõppemise tuvastamisega langes ära kohustus. Viidatud vaheotsusest nähtub, et kostja LV ütles lepingu hagejale üles 08.02.2002 kirjalikult ning selle oli hageja kätte saanud ja seega lõppes leping 08.03.02 vastava kostjapoolse tahteavalduse tegemisega hagejale. Seega on vaheotsusega tõendatud, et leping lõppes vastavalt lepingu p 12 kokkulepitud korras 08.03.2002 ning kohtu poolt selle tuvastamine ei tähenda kuidagi seda, et hageja sai ja võis end pidas pärast 08.03.2002 end kostjaga lepinguliselt seotuks ning millise siduvus langes ära alles siis kui kohus selle hiljem (2009.a.) tuvastas. Eeltoodu alusel leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole tegemist 1) hageja poolt kostjale alusetult soorituse tegemisega olematu kohustuse või 2) tekkimata kohustuse järgi, mis oli 2006.a. mais2009a. aprillis olemas, kuid mis langes ära siis, kui kohus selle tuvastas (kohtu - poolse tuvastamisega). Seega ei ole hageja nõue kostja vastu alusetult saadu tagastamiseks VÕS § 1027 ja § 1028 lg 1 alusel õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu arvates ei ole tegemist käesoleval juhul ka muude alusetu rikastumise juhtudega, kuna hageja ei ole hagis väitnud, et ta oleks kostjale kuuluvale esemele (kinnistutele) teinud kulutusi VÕS § 1042 järgi või täitnud kostja kohustuse, milleks ei olnud hageja kohustatud ja mille võrra kostja rikastus kohustusest vabanemise tõttu VÕS § 1041 järgi või et kostja oleks rikkunud hageja omandit kasutamise, käsutamise, ühendamise, äratarvitamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil VÕS § 1037 järgi, mis tooks kaasa vastava rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamise. Hageja ei ole soovinud kostja vastu nõuet muudel alustel esitada (vt korrigeeritud hagiavaldus 28.05.2010, lk 262, p 49 ja 30.07.2010 hageja seisukoht, ist. protokoll 20.09.2010). Hageja on ise esile toonud, et ta on asumi teede ja kommunikatsioonide ja üldmaa omanik (esitatud ka kinnistusregistri väljavõte), mille suhtes ta korraldab valveteenust, teede korrashoidu, haljastust, elekterliinide ja muude kommunikatsioonide, mis asuvad tema kinnistul, hooldust, remonti, seega on hooldanud ta enda asja. Hageja esitatud lepingud oma lepingupartneritega ja nendevahelised tööde vastuvõtu aktid ning lepingupartnerite arved hagejale, fotod lumekoristusest, valvepatrulli päevikud, õiend tänavavalgustuse kohta (lk 117237) tõendavad hageja ja tema lepingupartneri vahelisi suhteid teenuse osutamiseks hagejale. Ka hageja tunnistaja R. Rannas kinnitas istungil, et osutas teenust BHOÜ kaudu hagejale viimasele kuuluval kinnistul asuvate kommunikatsioonide osas, hageja kinnistul haljastusteenust, koristust, tänavate koristust. Eeltoodu alusel leiab kohus, et ka viidatud tõendid kinnitavad teenuse osutamist hagejale ning hagejale kuuluval kinnistul vastavate tööde tegemist. Ka esitatud VV kirjast (lk 222- 223) ei nähtu, et hageja oleks midagi kostjale üle andnud 2006.a. mai- 2009.a. aprill; esitatud liitumisleping AS RE ja AS T vahel 1998.a. reguleerib nendevahelisi suhteid ühepere elamute veetorustike ühendamisel veevarustussüsteemiga ega tõenda hagis väidetu üleandmist kostjale vaidlusalusel perioodil. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tõendamata on üldse asjaolu, et kostja oleks hagejalt midagi vaidlusalusel perioodil saanud, mille peaks kostja hagejale tagastama/väärtuse hüvitama VÕS § 1028 lg 1 alusel. Seega on kohtu arvates hagi rahuldamata jätmise teiseks põhjuseks ka kostjale nn üleantu tõendamatus. Eeltoodud põhjusel puudub kohtul vaja anda hinnangut vaidlusalusel perioodil hageja poolt kostjale esitatud arvetele ja nõutava väärtuse suurusele. Menetluskulude jaotus, hind Tsiviilasja hind on 18232,20 krooni. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks on otsus tehtud. Kuna hagi jäi rahuldamata, jäävad kostja menetluskulud hageja kanda. 3 (4)

TsMS 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus lihtmenetluse otsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Kostja menetluskulud on kokku 16485 krooni (sisaldab käibemaksu) (lk 272279). TsMS § 138 lg 1 § 145 p1 järgi on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks menetluskuluks. Vabariigi Valitsuse määruse nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 järgi on hagihinna puhul kuni 50 000 krooni lepingulise esindaja kulude piirmäär vastavalt 25000 krooni. Kostja taotletud menetluskulud on kantud käesoleva tsiviilasja raames, hõlmavad endas ettevalmistust istungiks, osalemisest istungil, vastuse koostamist hagile ja täpsustatud hagile, taotluste esitamist, mis nähtub kohtule esitatud arvetest 452-k, 395-k, 823-k, 472-r. Kostja on kinnitanud, et pole käibemaksukohustuslane. Märgitud kulud, mis on kostja kandnud, ei ületa eelmainitud määrusega kehtestatud piirmäärasi. Kohus leiab, et kantud kulud on põhjendatud ja tuleb hagejalt välja mõista täies ulatuses, so 16485 krooni. Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.