Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue, põhjendused Kostja on kinnistute, mis asuvad XXXja XXXomanik. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud leping nr 1 11.01.2000, mille järgi otsustas hageja kostjale tänavavalgustuse, elektrisüsteemide, turvamise teenuseid ja kostja pidi lepingu p 3.2 kohaselt. maksma kuus teenuse eest tasu 506.45 krooni. Lepingu p 5 järgi pidi maksma viivist maksetähtaja rikkumise korral 0,2 % iga päeva eest. Vastavalt lepingu p-le 9 muutus leping pärast 31.12.2000 tähtajatuks. Kostja katkesta tasu maksmise 2001.a .augustist alates ja 08.02.02 kirjas teatas soovist lõpetada leping. Sellega ei nõustunud hageja, millest teavitas kostjat kirjaga 13.02.02 ja teatas, et kostjal puudub alus tasu maksmisest keelduda ning samas jätkas arvete esitamist kostjale. 04.01.06 tõstis hageja tasu teenuste eest kuus 658 kroonile alates 01.02.06 ja alates 01.02.08 vastavalt 997 kroonile kuus, millest teavitas ka kostjat. Kostja ei ole tasu maksnud, hageja on palunud kohtuväliselt võla tasumist. Kostja ei täida endale lepinguga võetud kohustusi. Lepingu lõpetamine ei ole ühepoolselt lubatud, leping on kehtiv ja kuulub täitmisele. Kostja võlg on 30.04.09 on 46593,40 krooni. 2001.a. augusti – detsembri, 2002.a., 2003.a., 2004.a., 2005.a. ja 2006.a. jaanuari-aprilli eest on tasu 28867,65 krooni (kokku 57 kuu eest tasu) ja alates 31.05.06 tasu 17725,75 krooni (arve nr 260327). Kostja peab maksma lepinguga kokkulepitud viivist 0,2% päevas, mis on alates 10.06.06 arvestatuna 18824,75 krooni. Hageja palub välja mõista lepingujärgse tasu 46593,40 krooni, viivise 30.04.09 seisuga 18824,75 krooni. Alternatiivselt palus hageja, juhul kui kohus lepingulise kohustuse täitmise nõuet ei rahulda, välja mõista 46593,40 krooni kui alusetu säästetu ja alusetu rikastumise sätete alusel. Menetluskulud palus jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Leping ei ole kehtiv, kuna kostja lõpetas teatega 08.02.02 lepingu. Leping lõppes 08.03.02. Kumbki pool ei taotlenud enne lepingu tähtaega selle lõpetamist või uue sõlmimist, leping muutus seetõttu p 9 alusel tähtajatuks. 01.09.2001-31.12.2005 tekkinud võlg 26335,40 krooni on aegunud ja kostja palub selles osas jätta hagi aegumise tõttu rahuldamata. Võlg 01.09.2001-30.06.02 perioodi eest summas 5064,50 krooni (10 kuud) aegusid 01.07.05. Võlg 01.07.2002-31.12.2005 21270,90 krooni on aegunud. Kostja ei ole midagi märgitud perioodil hagejalt saanud, hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjale midagi osutanud. Isegi kui leping ei ole lõppenud, ei ole hagejal õigus nõuda alusetu rikastumise või alusetu säästetu alusel raha. Aegumata nõue on 20258 krooni perioodi eest 01.01.06-30.04.09, kuid see on tõendamata. Viivisemäär 0,2% on vastuolus VÕS § 34,35 lg 1, 42 lg 1, ja on tühine, sest on oluliselt suurem määr kui käibes on tavaks, kostja on tarbija ja seega saab kohaldada viivist seaduses sätestatud määras. Kui kohus sellega ei nõustu, siis palub kostja viivist vähendada ja mitte välja mõista üle põhivõla. Sissenõutavaks mitte muutunud viivise palub jätta rahuldamata eeltoodud motiividel. Kostja palus jätta nõuda 01.09.01-31.12.2005 rahuldamata aegumise tõttu ja nõude perioodi eest 01.01.06-30.04.09 jätta rahuldamata mõlemal alusel. Kohtuistungil palus kohaldada viivisele ka aegumist. Menetluskulud palub jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused Pooled palusid teha vaheotsuse nõude aegumise osas ja lepingu täitmisele kohustamise osas eelkõige seetõttu, et muul alusel nõude suuruse tõendamine on kulukas. 2 (7)

Kuni 30.06.02 kehtinud TsÜS § 64 lg 1 -3 alusel tõlgendatakse tehingut isiku tegelikust tahtest lähtuvalt, eelistatakse tõlgendust, millisel juhul jääb kehtima tehing võimalikult suuremas ulatuses, kahtluse korral tõlgendatakse kohustatud isiku kasuks. Poolte vahel on sõlmitud leping nr 1 11.01.2000 (lk 10), mille kohaselt on leping tähtajaline ja see jõustus allkirjastamisest ning kehtis vastavalt lepingu p –le 8 kuni 31.12.2000. Selle üle pooled ei vaidle, seega on märgitud asjaolud vaidluse puudumise tõttu ning esitatud teeninduslepinguga tõendatud. Eraõiguses kehtib lepinguvabaduse printsiip, seega võivad pooled kujundada lepingus oma õigusi, kohustus, va kui need lähevad otseselt vastuollu avaliku korra, seaduse, heade kommetega. Esitatud lepingust nähtub, et pooled on reguleerinud oma õigusi ja kohustusi ja pidanud end lepinguga siduvaks vastavalt lepingus märgitud tingimustel. Nimelt nähtub lepingu p- st 9, et kui kumbki pool 1 kuu enne lepingu tähtaja saabumist ei ole taotlenud lepingu lõpetamist või uue lepingu sõlmimist, loetakse leping pikenenuks tähtajatult. Seega on pooled kokkuleppel pidanud võimalikuks seda, et nendevahelised suhted jätkuvad pärast 31.12.2000 tähtajatult kui kumbi pool ei avalda enne lepingu tähtaja saabumist tahet lepingut lõpetada või uut sõlmida. Pooled kinnitasid istungil, et kumbki pool ei ole taotlenud uue lepingu sõlmimist ega lõpetamist vastavalt lepingu p-le 9 ning seetõttu leiab kohus, et leping muutus pärast 31.12.2000 tähtajatuks. Vastavalt lepingu p-le 12 võivad pooled lõpetada tähtajatu lepingu teatades sellest teisele poolele ette 1 kuu ning tähtajalise lepingu võivad pooled lepingu p –s 11 alusel lõpetada enne tähtaega siis, kui teine pool on oluliselt rikkunud lepingu tingimusi ning siis tuleb teatada ennetähtaegsest lõpetamisest ette 2 kuud. Hinnates märgitud lepingu p –des 11, 12 sätestatut omavahel, leiab kohus, et tähtajalise lepingu puhul on pooled pidanud vajalikuks end tugevamini siduda õiguste ja kohustustega ning lõpetada sellisel juhul lepingut ennetähtaegselt vaid lepingulise kohustuse olulise rikkumise korral. Nimetatu on mõistetav eelkõige poolte huvide tagamiseks ja teineteisega arvestamiseks teatud aja perioodiks. Samas nähtub lepingu p-st 12, et tähtajatut lepingut saab lõpetada vastava tahteavalduse tegemisega teisele poolele selleks põhjust omamata. Märgitu on mõistetav turumajanduse situatsioonis. Kohtu arvates ei saa pidada turumajanduse situatsioonis mõistlikuks seda, et tähtajatut lepingut saaks lõpetada vaid olulise rikkumise korral. Selline käsitlus oleks vastuolus ka lepinguvabaduse printsiibiga, mis lubab isikuid sõlmida erasuhtes vabalt lepinguid ja valida endale sobivat lepingupartnerit. Kohtu arvates tuleb lepingu p –s 12 sisalduvat lepingu lõpetamise korda tõlgendada just ülalmärgitud viisil, kuna on kooskõlas lepinguvabaduse printsiibiga ja jätaks lepingu kehtima suuremas mahus ning on ka kohustatud isiku (kostja) kasuks kooskõlas TsÜS § 64 lg 2, 3. Eelmärgitud tõlgendust tuleb eelistada tõlgendusele, millisel juhul peaks tähtajatu lepingu lõpetamiseks olema vajalik teise poole poolt kohustuse rikkumine. Nimetatud kaalutlustel ei nõustu kohus hagejaga, et kostja sai tähtajatu lepingut lõpetada vaid olulise rikkumise korral. Kohtu arvates ei ole tähtajatu lepingu lõpetamine lepingus märgitud p –s 12 alusel ilma mõjuva põhjuseta vastuolus seadusega ega heade kommetega. Kostja esitas hagejale 08.02.02 kirjaliku teate, millega teatas, et lõpetab lepingu. Selle üle vaidlus puudus, et hageja on sellise teate saanud. Seega on leping lõppenud 08.03.02.vastavalt lepingu p –s 12 kostjapoolse kirjaliku tahteavalduse tegemisega hagejale. TsK § 173 lg 1 alusel tuleb lepingut täita vastavalt lepingi sätetele, seadusele ja § 174 järgi ei olnud lubatud ühepoolne kohustusi täitmisest keeldumine ega lepingu tingimuste muutmine. Eeltoodu alusel ei ole hagejal õigus nõuda teeninduslepingu nr 1 11.01.2000, mis lõppes 08.03.02, täitmist pärast 08.03.02. Järgnevalt vaatleb kohus hageja nõuet tasu saamiseks aja eest, mil pooltel oli leping ja kohustused tulid lepingust, st tasunõuet 2001. augustist kuni lepingu lõppemiseni 08.03.02. 3 (7)

Vaidlust ei ole selles, et hageja nõuab kostjalt tasu lepingu p 3.2 alusel, so teede, tänavavalgustuse, elektrisüsteemide, turvamise ning asumi üldise korrashoiu teenuste osutamise eest ning et vastavalt lepingu p-le 4 tuli tasuda teenuse eest osutatud kuu eest vastavalt järgneva kuu järgneva kuu 20.ndal kuupäeval. Seega muutusid igakuised tasunõuded sissenõutavaks vastavalt järgneva kuu 20. kuupäeval, st kohustuse täitmise tähtaeg oli vastav kuupäev. Kuni 30.06.02 kehtinud TsÜS § 113 lg 1 alusel oli hagi aegumise tähtaeg 10 aastat ning kooskõlas TsÜS § 116 hakkas hagi aegumise tähtaeg kulgema ajast, mil isik sai teada oma õiguste rikkumisest või pidi sellest teada saama. I Lepingust nr 1 tulenev tasunõue perioodi 01.08.2001- 08.03.2002 eest.

Hageja nõuab tasu 2001.a. augusti, septembri, oktoobri, novembri ja detsembrikuu eest. Vaidlus puudus selles, et nendel kuudel oli lepingujärgne teenusetasu 506,45 krooni, mis teeb kokku 2532,45 kr /5x 506,45 kr/. Vastavalt lepingu p-le 4 muutus seega tasunõue sissenõutavaks ülalmärgitud kuude eest vastavalt järgnevate kuude 20. kuupäeval, sj 2001.a. detsembrikuu tasu muutus sissenõutavaks 20.01.2002.a. Juhul kui 2001.a. augusti - novembrikuu tasud ei olnud makstud vastavalt septembri, oktoobri, novembri, detsembrikuu 20. kuupäevaks ja 2001.a. detsembrikuu tasu ei olnud makstud 2002.a. jaanuarikuu 20. kuupäevaks, pidi hageja olema oma õiguste rikkumisest vastavalt märgitud ajal teadlik. Seega hakkas aegumise tähtaeg kulgema tasu nõuetele 21. septembril, 21. oktoobril, 21. novembril ja 21. detsembril 2001 ja vastavalt 2002.a. 21. jaanuaril. Hageja nõuab tasu 2002. jaanuari ja veebruari kuu eest, mil oli kuutasu samuti 506,45 krooni, kokku 1012,90 krooni. Märgitud tasude maksmise kohustus muutus lepingu p 4 alusel sissenõutavaks vastavalt 20.02.02 ja 20.03.02 ja seega kui kostja tasu ei maksnud, pidi olema hageja oma õiguste rikkumisest teadlik vastavalt 21.02.02 ja 21.03.02, millisest ajast hakkas kulgema aegumise tähtaeg. Hageja nõuab kosjalt ka tasu 2002.a. märtsikuu eest summas 506,45 krooni. Kuna kohus tuvastas, et leping lõppes 2002. aasta 08. märtsil, on hageja õigustatud nõudma tasu kuni 08.03.02 (incl.). Kohtu arvates on tasu märgitud 8 päeva eest proportsionaalselt 130,69 krooni (506,45:31 kalendripäevaga x 8 päeva). Kooskõlas lepingu p –ga 4 muutus märgitud tasu sissenõutavaks hiljemalt 20.04.02, seega tasu mittesaamisel märgitud kuupäeval pidi hageja olema oma õiguste rikkumisest teadlik hiljemalt 21.04.02, millisest ajast hakkas kulgema aegumise tähtaeg. Alates 01.07.02 kehtiva TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumise tähtaeg 3 aastat, seega lühem kui enne 01.07.02 kehtinud TsÜS-s. Seega tuleb kohaldada aegumisele VÕS RakS § 9 lg 2 alusel 3 -aastast tähtaega arvestatuna 01.07.02 ning seega lõppes kõigi ülalmärgitud tasunõuete aegumise tähtaeg 01.07.05. Hagi esitati kohtule 21.05.09 (lk 1), seega pärast hagi aegumise tähtaega ja seega on lepingust tulenev nõue summas 3545,15 (7x506,45) + 130,69 krooni, kokku 3675,84 kr perioodi eest 2001. august kuni 08.03.02 aegunud ning tuleb kooskõlas kehtiva TsÜS § 143 ning kostja taotlusega jätta rahuldamata. Hageja viivisearvestusest ja esitatud arvetest (tlk 18-51) nähtub, et ta ei ole nõudnud viivist märgitud 2001. augustikuu – 2002.a märtsikuu tasumata teenuste eest, siis on alusetud kostja väited viivisenõude aegumisest. Kuna hageja ja kostja vaheline leping nr 1 11.01.2000 ei kehti enam alates 09.03.02, on hageja nõue kostja vastu märgitud lepingulise kohustuse täitmiseks ülejäänud osas so alates 09.03.0230.04.09 42917,56 kr (46593,40-3675,84 krooni) ja võla nõudmiseks põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata ning kuna põhinõue lepingulisel alusel jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka 4 (7)

kõrvalnõudena lepingulisel alusel esitatud viivisnõue. II Nõue 09.03.2002-31.12.2005 perioodi eest kulutuste hüvitamiseks.

Kuna hageja esitas nõude ka alternatiivsel alusel juhuks kui lepingulisel alusel esitatud nõue jääb rahuldamata, kontrollib kohus, kas ülejäänud osas so nõue 09.03.02-31.12.2005 perioodi eest raha saamiseks, on nõue aegunud. Kostja esitas aegumise vastuväite kuni 2005.a. (incl.) kulutuste nõudele.

Enne 01.07.02 kehtinud TsK § 477 lg 1 ja 5 alusel peab isik, kes on teise arvel seadusliku või lepingulise aluseta vara säästnud, tuleb säästetu tagastada /hüvitada ja vastavalt TsÜS §116 (kuni 30.06.02 keht. seadus) algas aegumine ajast, mil isik sai teada/pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Hageja nõudis 2002.a. märtsi eest 506,45 krooni, millest kohus leidis, et 8 päeva tasu kuni lepingu lõppemiseni 130,69 krooni oli aegunud, seega on ülejäänud osa suurus vastavalt 375,76 krooni. Hageja nõuab säästetu hüvitamist ka 2002.a. aprilli, mai, juuni eest igas kuus vastavalt 506,45 krooni ja märkis, et jätkas arvete esitamist kostjale iga kuu, kuid kostja ei tasunud neid. Seega on hageja ise esile toonud, et ta tegi kulutusi ja et tema väidetel on kostja alusetult säästnud hageja arvel iga kuu. Sellisel juhul pidi hageja olema teadlik kulutuste tegemise kuule järgneva kuu algul kui kostja midagi ei hüvitanud, et kostja on tema õigusi väidetavalt rikkunud. Nii pidi olema hagejal selge hiljemalt 2002.a. aprilli, mai, juuni, juuni ja juuli 1. kuupäeval, et vastavalt märtsi, aprilli, mai, juuni kulutused on kostjal hüvitamata. Kuna kuni 30.06.02 kehtinud TsÜS § 116 lg 1 järgi oli alusetust säästmisest tuleneva nõude aegumise tähtaeg 10 aastat ja alates 01.07.02 kehtiva TsÜS § 151 lg 1 järgi on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat, siis tuleb VÕS RakS § 9 lg 2 järgi arvestada 3- aastast aegumise tähtaega 2002.a. märtsikuu kulutuste osalisele nõudele 375,76 krooni ning aprilli, maikuu kulutuste nõudele arvates 01.07.02. Eeltoodu alusel aegusid märgitud nõuded vastavalt 01.07.05. Hagi esitati kohtule 21.05.09, seega on nõue 09.02.2002-31.05.02 perioodil sääsetu hüvitamiseks TsK § 477 lg 1,5 alusel summas 1388,66 (375,76+ 2x506,45) krooni aegunud. 2002.a. juunikuu kulutuste hüvitamise nõude osas pidi hagejal olema hiljemalt 01.07.02 selge, et kostja on jätnud oma kohustuse täitmata, ja seega hakkab kooskõlas 01.07.02 kehtiva TsÜS § 147 lg 1 aegumine ajast, mil isik sai teada, mil tal on nõue kostja vastu. Antud juhul hakkas 2002.a juunikuu tasunõude summas 506,45 krooni 3-aastane aegumistähtaeg kulgema 01.07.02 ja lõppes seega 31.17.2005. Alternatiivne nõue märgitud tasu osas esitati 21.05.09, seega on nõue 506,45 krooni aegunud ka alternatiivsel alusel. Kokkuvõtvalt on hageja nõue 09.03.2002-30.06.02 alusetult säästetu hüvitamiseks summas 1895,11 krooni aegunud ja tuleb jätta kooskõlas kostja taotlusega ja TsÜS §143 järgi aegumise tõttu rahuldamata.

Hagiavalduse kohaselt tegi hageja kostja huvides teatud tegusid, hooldas kinnistut jne, mida kostja ei ole talle hüvitanud. Kohtu arvates on võimalik vaadelda märgitud juhul pooltevahelisi suhteid käsundita asjaajamisena sõltumata sellest, et hageja on ise kvalifitseerinud oma alternatiivse nõude alusetu rikastumise nõudena perioodi eest arvates 01.07.02-30.04.09. VÕS § 1018 lg 1 sätestab, et kui isik ( käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatud isik) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse, on käsundita asjaajajal § 1019-1023 sätestad õigused ja kohustused ja § 1023 sätestab kulutuste hüvitamise ja tasu nõude käsundita asjaajajale. 5 (7)

Käsundita asjaajamisele on kohaldatav tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg, sest käsundita asjaajamine on TsÜS § 67 järgi tehing ja seega on käsundita asjaajamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat arvates ajast, mil nõue muutus sissenõutavaks kooskõlas TsMS § 147 lg 1,2. Seega ei ole kohaldatav TsÜS § 147 lg 3 regulatsioon kohustuse aegumise arvestamisest arve esitamise korral, kuna reguleerib lepingust tulenevate kohustuste aegumist. Hageja soovib 2003.a aasta eest saada hüvitist igas kuus (jaanuar kuni detsember) vastavalt 506,45 krooni, kuna väitis kostja soodustamist ja tema kasuks kulutuste tegemist igal kuul 2003.a. Seega pidi hageja olema teadlik vähemalt igal kuu lõpus kui kostja hageja tasunõuet ei rahuldanud, et hagejal on kulutuste hüvitamise nõue kostja vastu ja et need olid muutunud vastavalt sissenõutavaks. Seega hakkasid 2003.a. igakuiste kulutuste hüvitamise nõuded 506,45 krooni aeguma 2006.a. vastava kuu lõpus ja seega aegusid märgitud 2003.a. iga kuu kulutuste nõuded 2006.a. vastava kuu lõpus: 31.01.06, 27.02.06, 31.03.06, 30.04.06, 31.05.06, 30.06.06, 31.07.06, 31.08.06. 30.09.06, 31.10.06, 30.11.06, 31.12.06. Eeltoodu alusel on kulutuste nõue 2003.a. eest kokku summas 6077,40 (12x 506,45) krooni aegunud ja tuleb jätta kostja taotlusel TsÜS §143 alusel aegumise tõttu rahuldamata. Hageja soovis 2004.a. iga kuu eest kulutuste hüvitamist vastavalt kuus 506,45 krooni, so kokku 6077,40 krooni, seega on ta enda väidetel soodustanud iga kuul kostjat ja pidi olema seega vähemalt iga kuu lõpus kui kostja kulutusi ei hüvitanud, et tal on kulutuste hüvitamise nõue kostja vastu. Eeltoodu alusel hakkasid 2004.a. kulutuste hüvitamise nõuded iga kuu eest 506,45 krooni aeguma 2007.a. vastava kuu lõpus ja seega aegusid märgitud 2004.a. iga kuu kulutuste nõuded 2007.a. vastava kuu lõpus: 31.01.07, 27.02.07, 31.03.07, 30.04.07, 31.05.07, 30.06.07, 31.07.07, 31.08.07. 30.09.07, 31.10.07, 30.11.07, 31.12.07. Eeltoodu alusel on kulutuste nõue 2004.a. eest kokku summas 6077,40 (12x 506,45) krooni aegunud ja tuleb jätta kostja taotlusel aegumise tõttu TsÜS § 143 alusel rahuldamata. Hageja soovis 2005.a. iga kuu eest kulutuste hüvitamist vastavalt kuus 506,45 krooni, so kokku 6077,40 krooni, seega on ta enda väidetel soodustanud iga kuul kostjat ja pidi olema seega vähemalt iga kuu lõpus kui kostja kulutusi ei hüvitanud, et tal on kulutuste hüvitamise nõue kostja vastu. Eeltoodu alusel hakkasid 2005.a. kulutuste hüvitamise nõuded iga kuu eest 506,45 krooni aeguma 2008.a. vastava kuu lõpus ja seega aegusid märgitud 2005.a. iga kuu kulutuste nõuded 2008.a. vastava kuu lõpus: 31.01.08, 27.02.08, 31.03.08, 30.04.08, 31.05.08, 30.06.08, 31.07.08, 31.08.08. 30.09.08, 31.10.08, 30.11.08, 31.12.08. Eeltoodu alusel on kulutuste nõue 2005.a. eest kokku summas 6077,40 (12x 506,45) krooni aegunud ja tuleb jätta kostja taotlusel aegumise tõttu TsÜS §143 alusel rahuldamata. Kokkuvõtvalt jääb hageja nõue perioodil 09.03.2002-31.12.2005 alusetult säästetu ja kulutuste hüvitamise nõudes kokku 20127,31 (1865,11+3*6077,40) krooni aegumise tõttu rahuldamata. Esitatud arvetest (lk18-51 ) nähtub, et eelmärgitud perioodi eest hageja viiviseid ei nõua, seega on alusetu kostja väide viivisenõudele aegumise kohaldamiseks. Kuna edaspidisele nõudele perioodi eest 01.01.2006-30.04.09, ei ole kostja aegumise kohaldamist taotlenud, viivis on aga arvestatud märgitud perioodi nõudelt, siis ei tõusetu küsimust viivisnõude aegumisest. Märgitud nõuete osas jätkab kohus menetlust alternatiivsel alusel ja seda ka viivisenõudes. Menetluskulude jaotus, hind TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks on otsus tehtud. Hagi jääb osaliselt rahuldamata, mistõttu jäävad kostja menetluskulud hageja kanda rahuldamata osalt. Kuna vaheotsusega jäi hagi rahuldamata teatud ulatuses, on vaheotsuses tsiviilasja hind 23803,15 krooni, sest ülejäänud nõude osas jätkab kohus menetlust alternatiivselt esitatud nõude (võlg, viivis) raames. 6 (7)

Kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.