Tsiviilasja number
2-09-36383
Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Heli Käpp
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
28.oktoober 2010 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
AS M hagi AS K vastu 825 000 krooni põhivõla, viivise ja leppetrahvi väljamõistmiseks 985 000 krooni Hageja: AS M(registrikood xxx; asukoht xxx), seaduslik esindaja MK Hageja lepinguline esindaja advokaat Neve Uudelt (Raidla Leijins ja Norcous AB, Roosikrantsi 2, EE-10119, Tallinn; e-post [email protected]) Kostja: AS K (registrikood XXX; asukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja advokaat Teele Viilup (AB Pohla & Hallmägi, Jakobsoni 14, Tallinn 10128, e-post: [email protected])
Asi läbivaadatud kohtuistungil
23.septembril 2010
Kohtuistungil osalesid
M. Koidu, adv N. Uudelt, adv T. Viilup ja adv J. Ploom
Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
28.07.2009 AS M esitas Harju Maakohtule hagi AS K vastu ostuhinna ettemaksu tagastamise, leppetrahvi ja viivise väljamõistmise nõuetes. Hagiavalduse kohaselt 01.12.2006 sõlmisid hageja ostjana ja kostja müüjana müügilepingu 1⁄2 mõttelise osa Sau linnas XXXasuva kinnistu kohta. Hageja tasus lepingu alusel ettemaksuna ostuhinnast 825 000 krooni. Kuivõrd kostja rikkus kohustust sõlmid hagejaga asjaõigusleping kinnistu mõttelise osa omandi ülekandmiseks lepingus kokkulepitud tähtajal (hiljemalt 31.05.2007), esitas hageja kostjale 13.06.2007 lepingust taganemise avalduse lepingu punkti 4.2.1. alusel. Pärast lepingust taganemise esitas hageja korduvalt kostjale nõudeid tagastada lepingu alusel hageja poolt tasutud ostuhinna osa ning tasuda leppetrahv ja viivis. Seejuures pidasid hageja ja kostja peaaegu terve 2008.a. läbirääkimisi ettemaksu tagastamise üle. Kuigi kostja oli suuliselt korduvalt hageja ees võlgnevust tunnistanud ning lubanud võlgnevuse tasuda, ei tagastanud kostja hagejale ettemaksu ning hageja pöördus kohtu poole (tsiviilasi nr209-2556). Vaatamata sellele, et kostja oli hageja ees olevat võlgnevust enne kohtumenetlust korduvalt tunnistanud, lepingut pärast hagejapoolset lepingust taganemist ei täitnud (st ei teavitanud hagejat kordagi asjaõiguslepingu sõlmimise ja lepingu eseme valduse üleandmisest) ning võõrandas lepingu eseme hoopis kolmandale isikule, vaidles kostja tsiviilasjas 2-09-2556 menetluses hageja nõudele vastu ja asus seisukohale, et hagejal ei olnud alust lepingust taganemiseks. Harju Maakohtu 20.05.2009 otsusega jäeti hageja hagi rahuldamata. Kohus tuvastas, et täitmata oli pooltevahelises lepingus asjaõiguslepingu 31.maiks 2007 sõlmimise eeldus, et kostja ehitab lepingu eseme valmis. Kohus tuvastas, et kostja ei esitanud lepingueset valmis kokkulepitud tähtajaks ning asjaõiguslepingut ei sõlmitud kostjast tuleneval põhjusel. Kohus leidis, et lepingueseme võõrandamine kolmandale isikule võis anda hagejale aluse lepingust taganemiseks ja läbi selle raha tagasinõudmiseks. Hageja nimetatud kohtuotsust otstarbekuse kaalutulustel ei vaidlustanud. Arvestades kohtu seisukohti tsiviilasjas 2-09-2556, kostja tegevust ning lepingu punkte 4.2.3. ja 4.2.1. pidas hageja mõistlikumaks lepingust taganeda. 03.07.2009 taganes hageja lepingust alternatiivselt lepingu punktide 4.2.3 ja 4.2.1. alusel nimetatud lepingu punktide kohaldamise aluseks olevate kohustuste rikkumise tõttu. Kostja võõrandas lepingu eseme kolmandale isikule. Kas asjaõigusleping jäi seetõttu kostjast tuleneval põhjusel sõlmimata. Samuti ei ole kostja kordagi teavitanud hagejat notari ajast, mil pooled asjaõiguslepingu sõlmida oleksid saanud, kuigi kostja enda sõnul lõpetas lepingu eseme ehitustööd 31.augustiks 2007. Taganemisavalduses esitas hageja ühtlasi nõuded lepingu alusel ettemaksuna tasutud ostuhinna osa 825 000 krooni tagastamiseks ning leppetrahvi 160 000 krooni tasumiseks. Hageja on arvestanud põhivõlalt ja leppetrahvilt viivist hagi esitamise seisuga 3 447,50 krooni. Alternatiivselt hageja esitab kostja vastu kahju hüvitamise nõude summas 825 000 krooni. Kostja on rikkunud lepingus sätestatud kohustust anda lepingu eseme omand üle hagejale. Hageja on kohustuse täitmisele tuginedes tasunud kostjale lepingu alusel ostuhinna osa 825 000 krooni. Kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmine on võimatu, kuna kostja on lepingu eseme võõrandanud kolmandale isikule. Kostja lepingurikkumise tõttu on hageja saanud kahju tasutud ostuhinna osa näol.
30.10.2009 vastuses kostja vastuväidetele hageja märgib, et kostja ei vajanud hageja kooskõlastust siseviimistlusmaterjalidele. Tõele ei vasta kostja väide nagu oleks kostja kohustuse täitmata jätmise põhjuseks olnud probleemid hagejapoolse siseviimistluse soovide kooskõlastamisega, ega väide, et hageja jättis vastavamata kostja korduvatele meeldetuletustele. Kostja pidi müügilepingu esemeks olnud paarismaja poole valmis ehitama vastavalt müügilepingu lisaks nr 2 olevale siseviimistluse spetsifikatsioonile. Tsiviilasja 2-09-2556 menetluses kohus tuvastas, et ebaõige on kostja seisukoht, nagu oleks ehitise valmimine hilinenud seetõttu, et hageja ei kooskõlastanud siseviimistlusmaterjale. Kostja ei vajanud hageja kooskõlastust, kuna siseviimistlusmaterjalides oli kokku lepitud müügilepingu lisas nr 2. Paariselamu poolt ei ehitatud valmis kostjast tuleneval põhjusel. Müügilepingust ei tulenenud hagejale kohustust kooskõlastada siseviimistlusmaterjale. 13.06.2007 müügilepingust taganemise avaldus on asjassepuutumatu. Hageja nõue ei põhine ega tugine nimetatud taganemisavaldusele. Kohus on nimetatud taganemisavaldusega seonduva juba lahendanud tsiviilasjas 2-09-2556. Arusaamatuks jäävad kostja viited, et kostja lõpetas hoone ehitustööd väidetavalt 31.08.2007. Müügilepingu punkti 2.6. kohaselt pidi hoone valmis olema 31.05.2007. Kostja ei ole hagejat teavitanud hoone väidetavast valmimisest ega asjaõiguslepingu sõlmimise soovist ja ajast. Kostja vastupidine väide ei vasta tõele. Teadvalt ebaõigena on esitatud väited nagu oleks hageja jätnud ilmumata asjaõiguslepingu sõlmimisele ning et hageja väljendas soovi asjaõiguslepingut mitte sõlmida. Hageja palub need alusetud ja tõendamata väited jätta tähelepanuta. Hageja ei ole sõlminud kokkulepet müügilepingu lõpetamiseks ega kostjale mingisuguse väidetava kahju hüvitamiseks. Seda tõendab ka asjaolu, et kostja ei ole müügilepingu lõpetamise kokkulepet kohtule esitanud. Kostjale ei ole hageja tõttu mingit kahju tekkinud. Kostja on müügilepingu eseme võõrandanud kolmandale isikule hageja teadmata. Hageja leiab, et asjas ei oma sisulist tähtsust ega juriidilist tähendust, kellele ja mis hinnaga kostja müügilepingu eseme võõrandas. Ühelgi juhul ei saa hagejaga puutumust omada see, kui kostja võõrandas müügilepingu eseme väidetavalt 750 000 krooni madalama hinnaga, kui see hagejaga müügilepingus kokku lepiti. Kostja on müügihinna iseseisvalt ja vabal tahtel kokku leppinud. Samuti ei oma hagejaga puutumust kostja väidetavad laenud, sellelt makstavad intressid, müügitehingu kulud vms. Hageja ja kostja ei ole omavahel mingisuguseid tasaarvestusi teinud, sest kostjal ei ole ja ei ole kunagi olnud hageja vastu nõuet, mida tasaarvestada. Tasaarvestuse vastuväidet esitades on kostja tunnistanud hageja ees oleva müügihinna osa 825 000 krooni tagastamise kohustuse olemasolu. Kostja ainus vastuväide 03.07.2009 taganemisavaldusele on see, et hageja on taganenud lepingust, mis ei olnud taganemise ajal kehtiv. Kostja hinnang müügilepingu kehtivusele 03.07.2009 taganemisavalduse tegemise ajal on ebaõige. Müügileping oli 03.07.2009 kehtiv, kohus oli tsiviilasjas 2-09-2556 20.05.2009 kohtuotsuses tuvastanud müügilepingu kehtivuse ning hageja ja kostja ei ole müügilepingut lõpetanud. Hageja 03.07.2009 taganemisavaldus on kehtiv. Hageja esitas leppetrahvi nõude õigeaegselt. Müügilepingu punkti 4.5. kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale leppetrahvi 160 000 krooni juhul, kui hageja taganeb müügilepingust ja ütleb müügilepingu üles müügilepingu punktis 4.2. sätestatud alusel. Hageja on müügilepingust taganenud alternatiivselt müügilepingu punktide 4.2.3. ja 4.2.1 alusel. Müügilepingu punkti 4.5. kohaselt annab hagejale õiguse leppetrahvi nõuda ainuüksi lepingust taganemise fakt. Müügilepingu punkti 4.5. kohaselt eeldatakse kostja müügilepingust tuleneva kohustuse rikkumist, kui hageja müügilepingust taganeb. Seda kinnitab ka lepingu punktis 4.5. sisalduv poolte kokkulepe, et kostja tasub leppetrahvi 7 kalendripäeva jooksul arvates taganemise jõustumisest. VÕS § 159 on dispositiivne säte, pooled võivad ise kokku leppida, millise aja jooksul võib võlausaldaja leppetrahvi nõuet esitada või et leppetrahvi nõudest teatamine ei ole vajalik. Hageja on leppetrahvi nõude esitanud 03.07.2009 taganemisavalduses ning objektiivselt hageja ei oleks saanud leppetrahvi nõuet enam varem esitada.
Kostja vastuväide, et alternatiivse kahju hüvitamise nõude puhul hageja ei ole tõendanud, milles seisnes kostja tegevuse õigusvastasus, on arusaamatu. Kostja õigusvastane tegevus seisneb selles, et kostja võõrandas müügilepingu kehtivuse ajal selle eseme hageja asemel kolmandale isikule. Kostja on müügilepingu eseme võõrandamise fakti kinnitanud. Hageja alternatiivne kahju hüvitamise nõue on tõendatud. 22.03.2010 menetlusdokumendis hageja märgib, et isegi kui poolte vahel oleks olnud suuline kokkulepe müügilepingu lõpetamiseks, oleks selline kokkulepe vorminõude täitmata jätmise tõttu tühine. 03.07.2009 taganemisavalduse esitamise mõistlikku aega hinnates tuleb arvestada ka esimese ringi kohtuvaidlust. Arvestades kohtuvaidlust ja kostja vastuväiteid tsiviilasjas 2-09-2556 sai ja pidi kostja arvestama sellega, et hageja võib lepingust taganeda. Leping mille täitmine on muutunud võimatuks kostja olulise lepingurikkumise tõttu, ei saanud jääda kehtima. Hagejale ei ole teada, kas ja millal lepingu ese ehituslikult tegelikult valmis ja kostja ei ole seda ka tõendanud. Seega ei vasta tõele kostja seisukoht, et selle üle ei ole vaidlust, et ehitis valmis 30.08.2007. Lepingust taganemine on õiguskaitsevahend, mida hageja kasutas kostjapoolsete kohustuste rikkumise tõttu. Kohtuotsusega on tuvastatud hageja 13.06.2007 taganemisavalduse tühisus, seega ei oma see taganemisavaldus algusest peale õiguslikke tagajärgi ning kostja ei saa sellele õiguslikke tagajärgi ka tekitada, väites muu hulgas nagu oleks hageja taganemisavalduse esitamisega teinud tahteavalduse oma lepinguliste kohustuste mittetäitmiseks. Hageja tegevus oli ja on suunatud oma õiguste kaitsmisele.
14.09.2009 kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et tegemist on samade poolte vahel sama eseme üle peetava sama vaidlusega, mille kohus on lahendanud 20.05.2009 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-09-2556 ning hagi tuleks jätta läbi vaatamata. Kui kohus leiab, et asi on õigesti menetlusse võetud ja jätkab menetlust, palub kostja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja kinnitas, et kostja müüjana ja hageja ostjana sõlmisid 01.12.2006 notariaalselt tõestatud kinnistu mõttelise osa võlaõigusliku ostu-müügilepingu, mille esemeks oli 1⁄2 suurune mõtteline osa Harju maakonnas XXX asuvast kinnistust koos selle olulise osa ja päraldistega. Lepingu eseme müügihind oli lepingu punkti 2.1. kohaselt 3 300 000 krooni, mis oli hageja poolt enne lepingu sõlmimist tasumata. Ostuhind sisaldas paariselamu ühe poole valmisehitamist ja lõppviimistlust. Lepingu punktis 2.6. kohustus kostja 31.maiks 2007 valmis ehitama paariselamu ühe poole ja hankima lepingu esemele kasutusloa hiljemalt 31.05.2008. Lepingu punktis 3.1. leppisid pooled kokku sõlmida asjaõigusleping lepingu eseme omandi ülekandmiseks kostjalt hagejale hiljemalt 31.05.2007 eeldusel, et kostja on valmis ehitanud paariselamu ühe poole vastavalt lepingu lisaks nr 2 olevale siseviimistluse spetsifikatsioonile ning eeldusel, et kostja on täitnud lepingu punktis 2 sätestatud ostuhinna tasumise kohustuse. Pärast lepingu allkirjastamist jätkas kostja hoone ehitustööde teostamist. Probleemid tekkisid hagejapoolse siseviimistluse soovide kooskõlastamisega, kuivõrd hageja ei teatanud kostjale oma poolt soovitud siseviimistlusmaterjale. Hageja jättis reageerimata kostja korduvatele meeldetuletustele (e-kirjad 14.1.2006, 23.02.2007 ja 09.04.2007) saata info tema poolt soovitud siseviimistlusmaterjalide kohta. 13.06.2007 hageja esitas kostjale avalduse lepingust taganemise kohta. Avalduses märkis hageja, et taganeb lepingust punkti 4.2.1. alusel, kuivõrd müüjast tingitud põhjustel ei ole asjaõiguslepingut eseme omandi ülekandmiseks ostjale sõlmitud lepingus sätestatud tähtajaks. Hageja nõudis lepingu alusel ettemaksuna tasutud ostuhinna 825 000 krooni tagastamist 7 päeva jooksul taganemisavalduse kostja poolt kättesaamisest. Kostja vastas taganemisavaldusele 11.07.2007, et peab hageja taganemist õigustühiseks taganemise aluse puudumise tõttu. Kostja jätkas oma lepinguliste kohustuste täitmist ning lõpetas hoone ehitustööd lepingus sätestatud tähtajaks, so 31.08.2007. Kostja teavitas hagejat hoone valmimisest ning soovist
sõlmida asjaõigusleping lepingu eseme omandi ülekandmiseks. Hageja ei ilmunud asjaõiguslepingut sõlmima. Hageja ei ilmunud asjaõiguslepingut sõlmima vaatamata mitmetele täiendavatele tähtaegadele, mis kostja hagejale andis. Hageja väljendas kostjale soovi asjaõiguslepingut mitte sõlmida, tuues põhjenduseks muutunud kinnisvaraturu olukorra ning hageja võimetuse tasuda ülejäänud müügihinna osamakset. Kostja kui kinnisvaraarendaja eesmärgiks oli lepingu ese võõrandada. Kuivõrd hageja sooviks oli asjaõiguslepingut mitte sõlmida ning võttes arvesse, et poolte seaduslikud esindajad olid omavahel head tuttavad, otsustas kostja hagejale vastu tulla ning sõlmida kokkulepe lepingu lõpetamise kohta. Kokkuleppe kohaselt alustas kostja taas müügitegevust lepingu esemele uue ostja leidmiseks. Poolte eesmärgiks oli leida lepinguesemele ostja sama müügihinnaga, mis oli sätestatud hageja ja kostja vahelises lepingus. Pooled olid aga ka kokku leppinud, et hageja hüvitab kostjale kahju, mis kaasneb madalama lepingu eseme müügihinnaga kolmandale isikule, samuti pidi hageja hüvitama kahju, mis kaasneb kostja täiendavate kuludega (tehingu kulud, intressimaksed jms). Kinnistu registriosa väljavõttest nähtub, et lepingu eseme teine 1⁄2 suurune mõtteline osa müüdi kolmandale isikule AP juba 27.09.2007, ehk siis samas kuus, milles oli planeeritud ka lepingu eseme asjaõiguslepingu allkirjastamine hagejaga. Kostja võõrandaski paariselamuid tavaliselt võimalikult samaaegselt, nt lepingu eseme võlaõiguslik müügileping allkirjastati hagejaga 01.12.2006 ning sama paariselamu teise nö boksi võlaõiguslik müügileping allkirjastati AP 15.02.2007. Kinnisvaraturg oli oluliselt langenud, mistõttu võttis lepingu eseme müümine aega ning uus müügileping lepingu eseme müümiseks sõlmiti alles 15.10.2008 (ostjateks LL ja KE). Kinnisvaraturu olulise languse tõttu oli kostja sunnitud sõlmima müügilepingu K. E ja L. L müügihinnaga 2 550 000 krooni, so hagejaga sõlmitud lepingust 750 000 krooni madalama hinnaga. Seega oli kostja kahjuks vähenenud müügihinna osas 750 000 krooni. Lisaks oli kostja täiendavaks kahjuks pangalaenu intressid, müügitehingu kulud jms. Hageja ja kostja leppisid kokku, et tasaarvestavad vastastikused nõuded ning tasaarvestuse tulemusena lõppevad mõlema poole kohustused teise poole ees ilma täiendava hüvitise maksmiseta. Hageja vaidleb vastu hageja 03.07.2009 allkirjastatud kinnistu mõttelise osa võlaõiguslikust müügilepingust taganemise avaldusele. Kostja leiab, et hageja ei saa taganeda avaldusest, mille kehtivus on lõppenud poolte kokkuleppega. Kuna taganemine on õigustühine, on õigusliku aluseta ka hageja poolt esitatud ettemaksuna tasutud ostuhinna tagastamise, leppetrahvi ja viivise nõue. Juhuks, kui kohus asub lepingu kehtivuse ja hageja lepingust taganemise avalduse kehtivuse osas kostjast erinevale seisukohale, esitab kostja vastuväite, et hageja on leppetrahvi nõude esitanud ebamõistlikult hilja. Kostja vaidleb vastu ka hageja alternatiivselt esitatud kahju hüvitamise nõudele. Hageja ei ole tõendanud, milles seisnes kostja tegevuse õigusvastasus, mille tõttu hagejale tekkis kahju. 03.03.2010 seisukohas kostja märkis täiendavalt, et hageja ei ole ühelgi ajahetkel avaldanud soovi asjaõiguslepingu sõlmimiseks, veelgi enam, muutunud turutingimuste tõttu hageja keeldus asjaõiguslepingu sõlmimisest kokkulepitud ajal. Pooled on sama vaidluse juba kohtus lahendanud ning kohtuotsus, millega jäeti hageja avaldus rahuldamata, on jõustunud. Hageja tuginemine ümbervormistatud taganemisavalduses sellele, et kostja on kirjeldatud olukorras kinnistu võõrandanud, on ilmselgelt pahatahtlik. Seda enam, et kinnistu oli võõrandatud juba siis, kui kostja esimest korda sama nõudega kohtusse pöördus. Hageja pahatahtlikkusele viitab ka see, et hageja taganes esmakordselt müügilepingust asjaõiguslepingu mittesõlmimisele tuginedes enne, kui vastav kohustus üldse tekkinud oli. 13.06.2007 taganemisavaldus näitab üheselt, et asjaõigusleping jäi sõlmimata hagejast tulenevate asjaolude tõttu. Kostja hinnangul on ilmne, et hageja on otsinud fiktiivseid võimalusi oma lepinguliste kohustuste täitmisest kõrvalehoidmiseks. Hageja 03.07.2009 taganemisavaldus ei ole esitatud mõistliku aja jooksul, sest see on esitatud ligikaudu 2 aastat pärast väidetavast lepingurikkumisest teadasaamist, st ligikaudu 2 aastat pärast seda, kui hagejale sai teatavaks, et asjaõiguslepingut kokkulepitud kuupäeval ei sõlmitud.
Hagejale olid asjaolud, millele hageja lepingust taganedes tugines, teada juba 31.08.2007 ning taganemisavaldusega viivitamist ei õigusta ka tsiviilasja 2-09-2556 menetlemine. Hageja ei ole enda initsiatiivil mitte kordagi pöördunud kostja poole asjaõiguslepingu sõlmimiseks ega näidanud üles mistahes huvi endapoolsete kohustuste täitmiseks ostuhinna tasumisega seonduvalt. Müügilepingu objektiks olnud kinnistu oli hagejale üleandmiseks valmis 31.08.2007.a, selleks ajaks olid kostja poolt ka kõik eeldused asjaõiguslepingu sõlmimiseks loodud (juhul, kui hagejal oleks selleks soovi olnud). Kuna hageja on kaotanud õiguse taganemiseks, ei tõusetu ka küsimust leppetrahvi maksmise kohustusest, sest selle eelduseks on hageja õiguspärane taganemine lepingust. Olukorras, kus asjaõiguslepingut ei sõlmitud hagejast endast tulenevate asjaolude tõttu, ei ole põhjendatud kahju hüvitamise nõude esitamine kostja vastu. Kostja rõhutab, et hetkel, kui kostja kinnistu kolmandale isikule võõrandas, oli hageja avaldanud tahet oma lepingulisi kohustusi mitte täita ning poolte vahel oli suuline kokkulepe, et hageja ei kohustu tasuma müügilepingu punktis 2.3. nimetatud ostuhinda juhul, kui hageja hüvitab kostjale kahju, mis kostjale tekib uue müügilepingu sõlmimisega seonduvalt. Hageja soov kirjeldatud kokkulepe sõlmida oli tingitud muutunud turuolukorrast, millises hagejal oli huvi kinnistu omandamise vastu müügilepingus sätestatud tingimustel kadunud. Hageja oli teadlik kinnistu kolmandale isikule võõrandamise faktist ja tingimustest ning asjaolust, et hageja poolt ettemaksuna tasutud summa jääb kostjale, mistõttu on kummastav korduvate hagiavalduste esitamine olukorras, kus pooltevaheline võlasuhe on lõppenud.
täidetud ning hageja lepingust taganemine sellel alusel on õigustühine. Nimetatud tsiviilasjas olid menetlusosalisteks hageja ja kostja, mistõttu kohus käsitleb nimetatud kohtuotsust (tl31-34) käesolevas menetluses dokumentaalse tõendina. Kohus leiab, et hageja tuginemine 13.07.2009 taganemisavalduses samale alusele ei ole endiselt õiguslikult põhjendatud, sest asjaolu, et 31.maiks 2007 ehitis valmis ei olnud ja ehitise valmimine oli asjaõiguslepingu hiljemalt 31.05.2007 sõlmimise eelduseks, ei saa aja möödudes muutuda. Seega sellel alusel taganemine on tühine.
Tunnistaja S. K ütlustest nähtuvalt hageja 2007.a. augustis ei olnud põhimõtteliselt enam nõus asjaõiguslepingut sõlmima, ütlustest nähtub isiklik solvumine kostja esindajate suhtes. Tunnistaja S. K kinnitas, et pärast esimese taganemisavalduse saamist võttis kostja esindaja R. V hagejaga ühendust, pooled otsisid kompromissivõimalusi, mh kostja esindaja pakkus raha tagastamise asemel hagejale teisi kinnistuid, ka kostjale kuuluvas kortermajas Bulgaarias Sofias. Vaidlusaluse, XXX linnas asuva paarismaja boksi asemel, mida hageja soovis büroopinnaks, ostis hageja endale bürooks 2008.mais pinna Tallinna kesklinna F majja. S. K ja M. K kinnitasid, et nemad kumbki kostjale asjaõiguslepingu sõlmimiseks ettepanekut ei teinud, samuti ei teinud asjaõiguslepingu sõlmimiseks XXX boksi osas pärast taganemist ettepanekuid kostja. Eelnimetatud tõendid, eelkõige tunnistaja S. K ja hageja seadusliku esindaja ütlused kinnitavad ka kostja väidet, et pooled pidasid 2007.a. sügisel läbirääkimisi lepingu lõpetamiseks kokkuleppel, kostja aktsepteeris hageja loobumist asjaõiguslepingu sõlmimisest ning hakkas otsima uut ostjat. Kuigi esitatud asjaoludest ja kogutud tõendite alusel ei saa lugeda tõendatuks kostja väidet, et leping lõpetati poolte kokkuleppel, leiab kohus, et sellistel asjaoludel on hea usu põhimõttega vastuolus hageja taganemine lepingust hagejal kinnistu mõttelise osa ostuhuvi kadumisest alates kahe aasta möödumisel põhjusel, et kostja vahepeal võõrandas kinnistu kellelegi teisele. Eeltoodu alusel kohus leiab, et 03.07.2009 taganemisavalduse esitamise ajaks hageja oli hea usu põhimõttest lähtudes kaotanud õiguse lepingust taganeda lepingu punkti 4.2.3. alusel ning sellest tulenevalt ei ole hageja taganemisavaldus kehtiv. Seega ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt ka leppetrahvi ega viiviseid. Kohus jätab hageja esimese alternatiivina esitatud nõude täies ulatuses rahuldamata.
11 856,49 krooni lepingute sõlmimisega seotud tasud (notari tasu ja riigilõiv) 60 180 krooni maakleritasu uue ostja leidmiseks.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.