Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 13.04.2005 sõlmisid hageja ja Marion Büroo OÜ (likvideerimisel) müügilepingu nr. 3022, millega Marion Büroo OÜ (likvideerimisel) kohustus ostma eelneva tellimuse alusel kaupa ning tasuma hagejale ostetud kaupade eest vastavalt lepingu tingimustele. Ajavahemikul 04.05.2007-11.10.2007 tellis Marion Büroo OÜ (likvideerimisel) hagejalt kaupu ning hageja täitis vastavad tellimused. Hageja väljastas 04.05.2007 arve nr. 9016600105 summas 36 929,29 krooni, 01.06.2007 arve nr. 9016601462 summas 25 433,78 krooni, 11.10.2007 arve nr. 9016606015 summas 17 789,24 krooni. Hageja poolt on esitatud kaks kreeditarvet kogusummas 857,39 krooni. Marion Büroo OÜ (likvideerimisel) on tasunud esitatud arvetest 05.12.2007 9929,29 krooni ja 07.02.2008 10 000 krooni. Seega võlgneb Marion Büroo OÜ (likvideerimisel) hagejale summas 56 365,63 krooni. Vastavalt müügilepingu p-s 9.1 on pooled kokku leppinud, et kohustuste täitmisega viivitamisel on poolel õigus nõuda viivist 0,2 % päevas tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Kuna viivisevõlgnevus ületab põhinõude, oli hageja viivise nõudeks kostja vastu 56 365,63 krooni. Hageja ja Urmas Salmu sõlmisid 07.02.2007 käenduslepingu, milles leppisid kokku, et käendaja kohustub vastutama hageja ja Marion Büroo OÜ (likvideerimisel) vahel sõlmitud lepingust nr. 3022 ja nende lepingute võimalikest lisadest tulenevate Marion Büroo OÜ (likvideerimisel) kohustuste kohase täitmise eest solidaarselt Marion Büroo OÜ-ga (likvideerimisel). Kostjad arveid tasunud ei ole. Menetluse käigus hageja vähendas oma nõuet ja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevuse summas 41 576,39 ja viivise 41 576,39 krooni.

2(6)

Kostja seisukoht Kostjad hagi ei tunnistanud. Hageja ei ole tõendanud, et Marion Büroo OÜ (likvideerimisel) oleks hagejalt arvetel nimetatud kaupu tellinud ja et ta oleks arvetel nimetatud kaupu tarninud. Aktsepteerida saab vaid neid arveid, mille on poolte nimel allkirjastanud volitatud esindajad. Selliseid allkirju hageja esitatud arvetel ei ole. Kuna kostjad hageja põhinõuet ei tunnistanud, siis on ka viiviste nõue alusetu. Alternatiivselt palusid kostjad viiviste nõuet oluliselt vähendada, kuna hageja pole enne oma nõuet esitanud, kui alles likvideerimismenetluses ning palusid arvestada viiviseid kuni 28.04.2008. Kuna käendusleping ei sisalda hageja esindaja allkirja, siis pole sellise sisuga lepingut kõnealuste poolte vahel kunagi sõlmitud. Kuna käendusleping ei sisalda vastutuse ülempiiri, siis on käendusleping tühine. Käenduslepingul olev allkiri ei ole Urmas Salmu allkiri. Käendusleping ei puuduta neid arveid, mille tasumist hageja praeguses hagis nõuab, kuna käenduslepingu p. 4 järgi puudutaks see vaid nõudeid, mis on muutunud sissenõutavaks enne 31.05.2007. Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis Marion Büroo OÜ-lt (likvideerimisel) ja Urmas Salmult solidaarselt 5705,25 krooni, millest põhivõlgnevus oli 3378,37 krooni ja viivis 2326,88 krooni AS Papyrus kasuks. Poolte menetluskulud jäid poolte endi kanda. VÕS § 208 lg 1 kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Pooltel puudus vaidlus selles, et pooled on sõlminud 13.04.2005 müügilepingu nr 3022. Poolte vaidlesid selle üle, kas kostjad peavad tasuma hagejale nõutud rahasumma. Vastavalt sõlmitud lepingule pidi kauba üleandmine toimuma Marion Büroo OÜ (likvideerimisel) asukohas ning saatelehtede alusel. Seega ei saa antud juhul lähtuda üksnes kohtule esitatud arvetest, vaid neid tuli käsitleda koos saatelehtedega. Kohus on kohustanud pooli iga asjaolu juures viitama konkreetsele tõendile. Hageja on tõendanud kauba tarnimist Marion Büroo OÜ-le (likvideerimisel) osaliselt. Seega lasub kostjatel kohustus tasuda võlgnevus üksnes ulatuses, mis tõendamist leidis. Tõendatud on, et 04.05.2007 arvel nr. 9016600105 märgitud kaupadest kõiki kaupu ei ole hageja tarninud. Seega võlgneb Marion Büroo OÜ (likvideerimisel) osundatud arvest 3284,86 krooni. 01.06.2007 arvest nr 9016601462 võlgneb Marion Büroo OÜ (likvideerimisel) hagejale summas 93,51 krooni. Seega moodustub Marion Büroo OÜ (likvideerimisel) võlgnevus hageja ees kokku 3387,37 krooni. Müügilepingu p. 9.1 järgi on lepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivitamise korral poolel õigus nõuda viivitavalt poolelt viivist 0,2 % päevas tähtaegselt tasumata summast või mittekohaselt üleantud või üleandmata või vastuvõtmata jäetud kaupade maksumusest iga viivitatud päeva eest. Põhjendatud oli arvestada viivist võlgnetavalt summalt kuni hagi esitamiseni 15.01.2009. 04.05.2007 arve nr. 9016600105 tasumisega oli Marion Büroo OÜ (likvideerimisel) viivituses 342 päeva. Kuna põhjendatud oli hageja nõue summas 3284,86 krooni, moodustas viivisevõlgnevus 2246,84 krooni. 01.06.2007 arve nr. 9016601462 tasumisega oli Marion Büroo OÜ (likvideerimisel) viivituses 428 päeva. Nõudelt 93,51 krooni moodustas viivisevõlgnevus 80,04 krooni. Seega moodustas viivisevõlgnevus kokku 2326,88 krooni. Kohtule esitatud käenduslepingu on Urmas Salmu allkirjastanud, millega ta on väljendanud tahet käenduslepingut sõlmida nõustudes käenduslepingu tingimustega. Vastuväited, nagu poleks käenduslepingut Urmas Salmu allkirjastanud ning on seetõttu 3(6)

võltsitud, jäid paljasõnalisteks ning millegagi tõendamist ei leidnud. Samuti on selline vastuväide eksitav, kuna kohtule esitatud käenduslepingust nähtub, et see on Marion Büroo OÜ (likvideerimisel) poolt hagejale allkirjastatult tagastatud faksi teel. Selliselt sõlmitud leping on kooskõlas VõS § 9 lg 2. Urmas Salmu väide, nagu ei puudutaks sõlmitud käendusleping hageja poolt esitatud arveid, kuna nende maksetähtajad olid vastavalt 03.06.2007 ja 01.07.2007, on meelevaldne, kuna käenduslepingu p. 4 järgi hõlmab käendusleping nõudeid, millised on koostatud ajavahemikus 07.02.2007-31.05.2007 ja lõpeb lepingu nr. 3022 järgsete kohustuste ja sellest tulenevate nõuete täieliku täitmiseni. Antud juhul on tellimused, millest tulenevalt on hagejal nõuded Marion Büroo OÜ (likvideerimisel) vastu tekkinud, koostatud vastavalt 03.05.2007 ja 30.05.2007 ning kaup on tarnitud vastavalt 04.05.2007 ja 31.05.2007. Väide, nagu oleks käendusleping tühine tarbija vastutuse rahalise maksimumsummas kokkuleppe puudumise tõttu, pole õige, kuna äriühingu osaniku ning juhatuse liikme äriühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmitud käenduslepingule ei laiene võlaõigusseaduse tarbijakaitse sätted, kuna leping osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmiti huvist äriühingu majandustegevuse vastu ning osaühingu juhatuse liige ei olnud antud juhul lepingus tarbija. Eeltoodu alusel oli põhjendatud hageja kasuks välja mõista kostjatelt VÕS § 145 lg 1 ja 2 järgi solidaarselt põhivõlgnevus 3378,37 krooni ja viivis 2326,88 krooni. Seega kokku 5705,25 krooni. Kooskõlas TsMS §-ga 122 lg 1 ja 2 ning §-ga 133 lg 2 määras kohus tsiviilasja hinnaks 41 576,39 krooni. TsMS § 163 lg 1 alusel jättis kohus poolte menetluskulud poolte enda kanda. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostjad paluvad tühistada maakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati Umas Salmu suhtes osaliselt ja teha selles osas uus otsus, millega jätta hagi kostja Urmas Salmu vastu täielikult rahuldamata; tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas ja jaotada poolte menetluskulud selliselt, et panna 95 % Marion Büroo OÜ (likvideerimisel) menetluskuludest hageja kanda ja kõik Urmas Salmu menetluskulud samuti hageja kanda; tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus määras tsiviilasja hinnaks 41 576,39 krooni ja määrata tsiviilasja hinnaks maakohtus 56 365,63 krooni. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta hageja kanda. Maakohus rikkus TsMS § 230 lg 1 jaotades valesti tõendamiskoormise poolte vahel. Samuti rikkus maakohus TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8, kui ta ei põhjendanud, miks ta ei nõustu Urmas Salmu vastuväitega, et ta ei ole käenduslepingut allkirjastanud. Sellise negatiivse tõendamiskohustuse puhul on sisuliselt ainus võimalus lepingu esitanud poolel tõendada, et allkiri on ehtne. Hageja nimetatud asjaolusid ei tõendanud, kuigi maakohus andis pooltele eelmenetluses tähtaja täiendavate tõendite ja taotluste esitamiseks. Sellisel juhul peab jääma hageja väidetaval käenduslepingul rajanev nõue rahuldamata. Riigikohus käsitles 21.12.2007 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-123-07 e-kirja väljatrüki tõenduslikku jõudu. Faksi teel saabunud teate väljatrüki või selle koopia tõendusjõud on võrreldav e-kirja väljatrüki tõendusjõuga. Riigikohus sedastas eelviidatud otsuses, et e-kirja saajani jõudmist ei saa saatja tõendada saadetud e-kirja väljavõttega, sest see ei tõenda e-kirja jõudmist saajani (viidatud otsuse p 14). Sarnaselt ei ole võimalik saadud e-kirja või faksiteate saatmist edukalt tõendada selle väljatrükiga, sest see ei tõenda omakorda e-kirja või faksi saatmist, ammugi selle allkirjastamist. Tehniliselt on võimalik luua ettekujutus faksi saatmisest mis tahes telefoninumbrilt seadistades faksiseadmes vastava nime ja saaja numbri või kopeerides need mõnelt teiselt dokumendilt. Faksi (või telefoni) numbri tegelikul kasutajal puudub võimalus takistada sellisel viisil faksi saatmist. Samuti on võimalik faksiteate ärakirjale kopeerida allkiri, mida sellel esialgselt pole. Seetõttu kuulub väidetava 4(6)

faksiteate saanud isiku tõendamiskoormisesse näidata, et faksiteade on tegelikult allkirjastatud ja saadetud. Hageja nõudis kostjatelt kokku 112 731,26 krooni maksmist. Maakohus rahuldas hagi osaliselt summas 5705,25 krooni. Seega rahuldas kohus hagi 5% ulatuses ja jättis rahuldamata 95% ulatuses. Seetõttu on põhjendatud taotleda, et menetluskulude jaotamisel lähtuks kohus samast proportsioonist ja paneks 95% Marion Büroo OÜ (likvideerimisel) menetluskuludest hageja kanda. Kohus ei ole põhjendanud oma otsuses menetluskulude jaotust. Käesolevas asjas märkis hageja hagiavalduse p-s 3 hagi hinnaks 56 365,63 krooni, samasuguse hagihinna märkis maakohus hagi menetlusse võtmisel. Hageja vähendas oma nõuet 01.04.2010 kohtuistungil sisuliselt loobudes osast nõudest selle valel alusel esitamise tõttu. Sellises olukorras ei muutu hagi hind. Õige hagihind on maakohtu menetluses esialgselt hagi hinnaks määratud 56 365,63 krooni. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning apellatsiooniastme menetluskulud kostjate kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 5.05.2010 otsus tuleb tühistada osas, millega rahuldati hagi kostja Urmas Salmu suhtes ja menetluskulude jaotuse osas. Apellatsioonkaebuse leiab kostja II põhjendatult, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud asjas esitatud tõendite põhjal, et käendusleping oli hageja ja kostja II vahel sõlmitud. Kostja II on eitanud käenduslepingu sõlmimist hagejaga ja ka asjas esitatud lepingu allkirjastamist. Vaidlus puudub selles, et hageja on esitanud käenduslepingu koopia, mis on talle väidetavalt edastatud faksiga kostja II poolt (t.l.23). Kostja II on juba 3.03.2010 esitatud vastulauses hagile avaldanud, et ta ei ole allkirjastanud sellisel kujul käenduslepingut ja palunud kohut kohustada hagejat esitama lepingu originaali (t.l.48, 79, 97). Hageja esindaja on avaldanud kohtuistungil, et tal puudub käenduslepingu originaal (t.l.100). TsMS § 273 lg 5 kohaselt, kui dokument on esitatud ärakirjana, on kohtul õigus nõuda algdokumendi esitamist või asjaolude põhistamist, miks algdokumenti ei saa esitada. Kui kohtu nõudmist ei täideta, otsustab kohus, missuguse tõendamisjõuga on dokumendi ärakiri. Nimetatud sättest tuleneb hageja kohustus tõendada käenduslepingu sõlmimist muude tõenditega, nagu põhjendatult märgitakse apellatsioonkaebuses. Riigikohus on lahendis 3-2-1-137-07 asunud seisukohale, et TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kolleegium selgitab, et tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ja seetõttu ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Juhul kui asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada. Kolleegium leiab, et kuna hageja ei ole hagiavalduses täiendavalt toonud esile asjaolusid, millest võiks järeldada kostjaga II käenduslepingu sõlmimist, kostja II on menetluse algusest peale eitanud käenduslepingu sõlmimist, siis ei ole piisav hagi rahuldamiseks tugineda vaid käenduslepingu faksikoopiale. Kolleegium nõustub apellatsioonkaebuses toodud väidetega, mille kohaselt ei ole faksikoopia ainsa tõendina piisavalt usaldusväärne, et sellega lugeda tõendatuks käenduslepingu sõlmimine hageja ja kostja II vahel. Kuna muid tõendeid käenduslepingu sõlmimise kohta asjas esitatud ei ole, siis tuleb hagi kostja II vastu jätta rahuldamata.

5(6)

Marion Büroo OÜ (likvideerimisel) apellatsioonkaebus tuleb rahuldada menetluskulude jaotuse osas. Maakohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda. Vaidlus puudub selles, et hageja nõue kostja vastu oli kokku 83 152.78 krooni (t.l. 93-94). Hagi rahuldati nii kostja I kui ka kostja II osas kokku summas 5705,25 krooni. Kostja I ei ole maakohtu otsust selles osas vaidlustanud. Kaebuses leitakse, et tulenevalt eeltoodust on ebaõige menetluskulud jätta poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 4 alusel määratakse kindlaks menetluskulude proportsionaalne jaotuse menetlusosaliste vahel. Kolleegium leiab, et eeltoodu alusel tuleb jätta hageja ja kostja I poolt kantud menetluskuludest 93% hageja AS Papyrus kanda ja 7% jätta Marion Büroo OÜ (likvideerimisel) kanda. Kostja II menetluskulud jätta tervikuna hageja AS Papyrus kanda. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele osas, milles palutakse muuta hagihinda. Maakohus on hagihinna õigesti määranud ja selle muutmiseks puudub alus.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Iko Nõmm

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.