05.mail 2010.a. kell 16.00 kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas
teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-09-1758
Tsiviilasi
AS P hagi OÜ MB(likvideerimisel) ja US vastu võlgnevuse 41 576,39 krooni ja viiviste 41 576,39 krooni nõudes.
Tsiviilasja hind
41 576,39 krooni
Menetlusosalised ja nende
Kohtuistungi toimumise aeg
Hageja AS P (registrikood XXX asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Armand R (Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ, Uus-Tatari 25/Veerenni 13, 10134 Tallinn); Kostjad: OÜ MB(likvideerimisel, registrikood XXX, asukoht
XXX);
OÜ MB likvideerija Mati M (Advokaadibüroo Lillo & Partnerid, Pärnu mnt. 10, 10148 Tallinn); US(isikukood XXX elukoht XXX); US lepinguline esindaja vandeadvokaat Mati M (Advokaadibüroo Lillo & Partnerid, Pärnu mnt. 10, 10148 Tallinn).
01.aprillil 2010.a.
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja esindaja vandeadvokaat Armand Reinmaa Kostjate esindaja vandeadvokaat Mati Maksing
2.Välja mõista OÜ-lt MB(likvideerimisel) ja US’lt solidaarselt 5 705,25 krooni, millest põhivõlgnevus 3 378,37 krooni ja viivis 2 326,88 krooni, AS P kasuks. Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ning hageja nõuded
1.15.01.2009.a. esitas AS P kohtule hagi OÜ MB(likvideerimisel) ja US vastu müügilepingust ja käenduslepingust tuleneva võlgnevuse 56 365,63 krooni ja viiviste 56 365,63 krooni solidaarselt väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse aluseks on asjaolu, et 13.04.2005.a. sõlmisid hageja ja OÜ MB(edaspidi kostja I) müügilepingu nr. 3022, millega kostja I kohustus ostma eelneva tellimuse alusel kaupa ning tasuma hagejale ostetud kaupade eest vastavalt lepingu tingimustele. Ajavahemikul 04.05.2007.a. kuni 11.10.2007.a. tellis kostja I hagejalt kaupu ning hageja täitis vastavad tellimused. Hageja väljastas kostjale I 04.05.2007.a. arve nr. 9016600105 summas 36 929,29 krooni, 01.06.2007.a. arve nr. 9016601462 summas 25 433,78 krooni, 11.10.2007.a. arve nr. 9016606015 summas 17 789,24 krooni. Hageja poolt on kostjale I esitatud kaks kreeditarvet kogusummas 857,39 krooni. Kostja I on tasunud esitatud arvetest 05.12.2007.a. 9 929,29 krooni ja 07.02.2008.a. 10 000,00 krooni. Seega võlgneb kostja I hagejale summas 56 365,63 krooni. Vastavalt müügilepingu p 9.1 on pooled kokku leppinud, et kohustuste täitmisega viivitamisel on poolel õigus nõuda viivist 0,2 % päevas tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Kuna viivisevõlgnevus ületab põhinõude on hageja viivise nõudeks kostja vastu 56 365,63 krooni. Hageja ja US( edaspidi kostja II) on sõlminud 07.02.2007.a. käenduslepingu, milles leppisid kokku, et käendaja kohustub vastutama hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingust nr. 3022 ja nende lepingute võimalikest lisadest tulenevate kostja I kohustuste kohase täitmise eest solidaarselt kostjaga I. Kostjad arveid tasunud ei ole. Kohtuistungil jäi hageja oma nõuete juurde, kuid vähendas nõuet kostjate vastu. Hageja palub kostjatelt välja mõista põhivõlgnevus summas 41 576,39 krooni ja viivis 41 576,39 krooni. Hageja palus menetluskulud jätta kostjate kanda. Kostjate vastuväited ja põhjendused
3.Kostjad hagi ei tunnistanud. Kostjate väidetel pole hageja tõendanud, et kostja I oleks hagejalt arvetel nimetatud kaupu tellinud. Ka ei ole hageja tõendanud, et ta oleks kostjale I tarninud arvetel nimetatud kaupu. Kostja I saab aktsepteerida vaid neid arveid, mille on poolte nimel allkirjastanud volitatud esindajad. Selliseid allkirju hageja esitatud arvetel ei ole. Kostjate väidetel ei saa hageja põhinõue olla suurem kui 41 576,39 krooni. Ka nimetatud nõudele vaidlevad kostjad vastu. Kuna kostjad hageja põhinõuet ei tunnista, siis on kostjad seisukohal, et viiviste nõue on alusetu. Alternatiivselt paluvad kostjad viiviste nõuet oluliselt vähendada, kuna hageja pole enne oma nõuet esitanud, kui alles likvideerimismenetluses. Kostjad paluvad arvestada viiviseid kuni 28.04.2008.a. Kostja II on seisukohal, et kuna käendusleping ei sisalda hageja esindaja allkirja, siis pole sellise sisuga lepingut kõnealuste poolte vahel kunagi sõlmitud. Ka on kostja II seisukohal, et kuna käendusleping ei sisalda vastutuse ülempiiri, siis on käendusleping tühine. Käenduslepingul olev allkiri ei ole kostja I allkiri. Käendusleping ei
puuduta neid arveid, mille tasumist hageja praeguses hagis nõuab, kuna käenduslepingu p. 4 järgi puudutaks see vaid nõudeid, mis on muutunud sissenõutavaks enne 31.05.2007.a. Kostjad paluvad menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
4.Kohus, kuulanud ära poolte esindajate seletused ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi lahendab kohus tsiviilasja poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Vastavalt Võlaõigusseaduse (VõS) § 208 lg 1 kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Seega iseloomustab müügilepingut teatava asja omandi üleandmise kohustus tasu eest.
5.Kohtule esitatud kirjalike tõenditega leidis kohtuistungil tõendamist, et hageja ja kostja I sõlmisid 13.04.2005.a. müügilepingu nr. 3022 (t/l 10-13). Nimetatud lepingu p. 2.1 järgi müüja müüb ja ostja ostab lepingus ettenähtud tingimustel ja hinnakirja alusel ostja eelneva tellimuse alusel kaupa, mille nomenklatuur, kogus ja hind fikseeritakse arvel. Pooltel puudub vaidlus selles, et pooled on sõlminud eelpool nimetatud lepingu. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjad peavad tasuma hagejale nõutud rahasumma.
6.Kohtule esitatud dokumentaalsete tõendite kohaselt on hageja kostjale I esitanud tasumiseks 04.05.2007.a. arve nr. 9016600105 summas 36 929,29 krooni (t/l 14-16), 01.06.2007.a. arve nr. 9016601462 summas 25 433,70 krooni (t/l 17-18) ja 10.11.2007.a. viivisarve nr. 9016606015 summas 14 789,24 krooni (t/l 19). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja I on eelpool nimetatud arvetest tasunud 05.12.2007.a. 9 929,29 krooni ja 07.02.2008.a. 10 000,00 krooni. Nimetatu nähtub ka kohtule esitatud koondväljatrükist (t/l 22). Hageja on kostjale I esitanud kaks krediitarvet kogusummas 857,39 krooni (t/l 20-21).
7.Kohus käsitleb esmalt kostjate vastuväiteid, milliste kohaselt pole hageja kostjale I eelpool nimetatud arvetel märgitud kaupu tarninud. Vastavalt hageja ja kostja I vahel sõlmitud müügilepingu p. 6.2 kohustus hageja kauba igakordselt kostjale I toimetama kostja I poolt määratud aadressil Suur-Jõe 60, Pärnu ning p. 6.5 järgi tuli kaup üle anda koguseliselt – vastavalt kauba saatelehele. Lepingu p. 6.4 järgi kohustus kostja I lepingu p. 12.8 nimetatud isikud kaupu vastu võtma ja kauba saatedokumentidele alla kirjutama. Juhul kui kauba võtab vastu või allkirjastab saatedokumente lepingus p. 12.8 mittenäidatud kostja I töötaja toimub see kostja I vastutusel. Seega toimus kauba ülendamine poolte vahel kostja I asukohas ning saatelehtede alusel. Kohus kontrollib järgnevalt, kas kaubad, mis hageja väidab, et on kostja poolt tasumata, on vastavalt lepingule ka kostjale I üle antud. Hageja on esitanud kohtule järgmised saatelehed: 24.04.2007.a. tellimuse nr. 428 307, tarne kuupäev 25.04.2007.a. (t/l 58-59), 03.05.2007.a. koondsaateleht saadetise nr. 2000595363, tarne kuupäev 04.05.2007.a. (t/l 60-63) ja 04.09.2007.a. nr. 8009438783, tarne kuupäev 05.09.2007.a. (t/l 64-65). Rohkem saatelehti hageja kohtule esitanud ei ole. Kohtule esitatud 04.05.2007.a. arve nr. 9016600105 märgitud kaubad nr. 1-6, 10, 11 (t/l 14) ja 15-16 (t/l 15) on kostjale I tarnitud 04.05.2007.a., mida kinnitab koondsaateleht- saadetise nr. 2000595363 (t/l 60, 63). Osundatud arvel järjekorra nr. 2 (t/l 15) oleva kauba kohta on väljastatud hageja poolt 10.05.2007.a. krediitarve nr. 9016600327 (t/l 20). Samuti sisalduvad eelpool nimetatud krediitarvel 04.05.2007.a. arvel nr. 9016600105 märgitud kaubad järjekorra numbri all 5 ja 6 (t/l 16). 01.06.2007.a. arve nr. 9016601426 järjekorra nr. 10 (t/l 18) olev kaup on tarnitud kostjale I 04.05.2007.a. (t/l 63) ning järjekorra nr. 6 all oleva kauba kohta on väljastatud hageja poolt 13.06.2007.a. krediitarve nr. 9016601924 (t/l 21). Seega pole hageja kohtule tõendanud, et ta oleks ülejäänud kaubad kostjale I tarninud, kuna saatelehti, millel kauba nimetus ja artikli number kattuksid arvetel olevate kaupade nimetuse ja artikli numbriga kohtule esitatud ei ole. Ka ei ole arvetel ühtegi kinnitust selle kohta, et kostja I oleks arvetel nimetatud kaubad vastu võtnud. Seega ei saa antud juhul lähtuda üksnes kohtule esitatud arvetest,
vaid neid tuleb käsitleda koos saatelehtedega. Käesoleval juhul on kohus oma 04.09.2009.a. kohtumäärusega kohustanud pooli iga asjaolu juures viitama konkreetsele tõendile. Samuti on kohus pidanud vajalikuks anda pooltele tähtaeg kõikide tõendite, taotluste ja seisukohtade esitamiseks (t/l 68).
8.Kohtule esitatud 01.06.2007.a. arve nr. 9016601462 märgitud kaubad on arve kohaselt tarnitud kostjale I 31.05.2007.a. (t/l 17-18). Kohtule esitatud saatelehtede kohaselt kostjale I kaupu nimetatud kuupäeval aga tarnitud ei ole. Kohtule esitatud 24.04.2007.a. saatelehel tellimuse nr. 428 307 (t/l 58-59) märgitud kaubad ei sisaldu hageja poolt kohtule esitatud arvetes. Samuti ei sisaldu 04.09.2007.a. saatelehes märgitud kaup hageja poolt kohtule esitatud arvetes. Seega ei nõua hageja nimetatud saatelehtedel kajastatud kauba eest tasumist, kuna on esitanud kohtule nõude arvete nr. 9016600105 ja 9016601462 tasumiseks, millised kaubad on tarnitud kostjale I vastavalt 04.05.2007.a. ja 31.05.2007.a. Vastavalt müügilepingu p. 6.1 kohustus hageja kauba, mis asus Tallinna laos kostjale I tarnima 24 tunni jooksul arvestades vastava tellimuse saamisest kostja I poolt ja väljaspool Tallinna vastavalt kehtestatud kaubaringidele. Kaup, mis asub Stockholmi kesklaos tarnitakse 10 tööpäeva jooksul. Müügilepingu p. 8.1 järgi kohustus kostja I kauba eest tasuma 30 kalendripäeva jooksul arvates tasumise esitatud arve väljastamise kuupäevast. Hageja saadab arve välja 7 kalendripäeva jooksul peale kauba üleandmist või annab arve kostjale I üle koos kauba üleandmisega (t/l 12). Kohtule esitatud tõendid kinnitavad eelpool nimetatud tarnimise ja kauba eest tasumise viisi.
9.Kuna hageja on tõendanud kauba tarnimist kostjale I osaliselt, siis leiab kohus, et kostjatel lasub kohustus tasuda võlgnevus üksnes ulatuses, mis kohtuistungil tõendamist leidis. Kohus käsitleb esmalt 04.05.2007.a. arve nr. 9016600105 märgitud kaupade eest tasumist. Nimetatud arvel märgitud kaupadest pole kostjale I tarnitud järjekorra nr. 1, 1, 3 (t/l 15) ning järjekorra nr. 4 ja 1 (t/l 16) olevaid kaupu. Seega tuleb võlgnevusest nende kaupade maksumus kogusummas 13 106,26 krooni maha arvata. Samuti tuleb maha arvestada kauba maksumus, mille kohta on väljastatud krediitarve (t/l 20) ning kostja I poolt tasutud summad. Sellest tulenevalt võlgneb kostjal I hagejale eelpool osundatud arvest 3 284,86 krooni ( 36 929,29 – 13 106,26 – 608,88 – 9 929,29 – 10 000 = 3 284,86).
10.01.06.2007.a. arve nr. 9016601462 alusel on kostja I saanud üksnes järjekorra nr. 10 all oleva kauba summas 342,02 krooni (t/l 18). Nimetatud summast tuleb maha võtta krediitarve summas 248,51 krooni (t/l 21). Seega võlgneb kostja I hagejale summas 93,51 krooni ( 342,02 – 248,51= 93,51). Kokku moodustab kostja I võlgnevus hageja ees kokku summas 3 378,37 krooni.
11.Järgnevalt käsitleb kohus hageja viivisevõlgnevuse nõuet summas 41 576,39 krooni. Hageja on arvestanud viivist eelpool osundatud kahe arve tasumisega viivitamise eest, mille kohta on ka esitanud arve summas 14 789,24 krooni (t/l 19). Vastavalt VõS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Müügilepingu p. 9.1 järgi on lepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivitamise korral poolel õigus nõuda viivitavalt poolelt viivist 0,2 % päevas tähtaegselt tasumata summast või mittekohaselt üleantud või üleandmata või vastuvõtmata jäetud kaupade maksumusest iga viivitatud päeva eest (t/l 12). Kohus on seisukohal, et kostjate väide selle kohta, et viiviste määra tuleb vähendada seaduses ettenähtud määrani ning arvestada viivist põhinõude põhjendatud summade sissenõutavaks muutunud osadelt kuni 28.04.2008.a., ei ole millegagi põhjendatud ning ei tugine seadusele. Kohus asub seisukohale, et antud juhul tuleb arvestada viivist võlgnetavalt summalt kuni hagi esitamiseni 15.01.2009.a. Hageja on ka ise arvestanud viiviseid kuni hagi esitamiseni ning ei ole taotlenud täiendavalt viiviste kostjatelt väljamõistmist. 04.05.2007.a. arve nr. 9016600105 viimane laekumine toimus 07.02.2008.a. ning hagi esitati kohtule 15.01.2009.a. Seega on kostja I olnud
nimetatud arve tasumisega viivituses 342 päeva. Kuna kohus peab põhjendatuks hageja nõuet summas 3 284,86 krooni, moodustab viivisevõlgnevus 2 246,84 krooni ( 3 284,86 x 0,2% x 342= 2 246,84). 01.06.2007.a. arve nr. 9016601462 tasumise tähtaeg oli 01.07.2007.a., mistõttu on kostja I viivitanud arve tasumisega 428 päeva. Nõudelt 93,51 krooni moodustab viivisevõlgnevus 80,04 krooni (93,51 x 0,2% x 428= 80,04). Seega moodustab viivisevõlgnevus kokku summas 2 326,88 krooni.
12.Seega on asja kohtulikul arutamisel tõendamist leidnud, et kostja I ei ole oma müügilepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgneb hagejale 3 378,37 krooni, millele lisanduvad viivised summas 2 326,88 krooni. Hageja ning kostja II on 07.02.2007.a. sõlminud eelpool nimetatud müügilepingust tulenevate kohustuste täitmiseks käenduslepingu, millest tulenevalt vastutab käendaja kostja I kohustuste kohase täitmise eest solidaarselt võlgnikuga (t/l 23). VõS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VõS § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Antud juhul on kokkulepitud solidaarne vastutus. VõS § 145 lg 2 sätestab, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
13.Kohus asub seisukohale, et kostja II vastuväited, et käenduslepingut pole üldse sõlmitud, kuna kohtule esitatud lepingul puudub hageja allkiri, ei ole õiged, kuna käendusleping sisaldab kostja II allkirja ning seega saab lugeda, et kostjal II oli tahe käenduslepingut sõlmida. Seega on kostja II oma allkirjaga kinnitanud, et ta nõustub käenduslepingu tingimustega. Kostja vastuväited, nagu poleks käenduslepingut kostja II allkirjastanud ning on seetõttu võltsitud, jäid kohtuistungil paljasõnalisteks ning millegagi tõendamist ei leidnud. Samuti on kostja selline vastuväide eksitav, kuna kohtule esitatud käenduslepingust nähtub, et see on kostja I poolt hagejale allkirjastatult tagastatud faksi teel. Selliselt sõlmitud leping on kooskõlas VõS § 9 lg 2. Kostja II väide, nagu ei puudutaks sõlmitud käendusleping hageja poolt esitatud arveid, kuna nende maksetähtajad olid vastavalt 03.06.2007.a. ja 01.07.2007.a., on meelevaldne, kuna käenduslepingu p. 4 järgi hõlmab käendusleping nõudeid, millised on koostatud ajavahemikus 07.02.2007.a. kuni 31.05.2007.a. ja lõpeb lepingu nr. 3022 järgsete kohustuste ja sellest tulenevate nõuete täieliku täitmiseni. Antud juhul on tellimused, millest tulenevalt on hagejal nõuded kostjal I vastu tekkinud, koostatud vastavalt 03.05.2007.a. ja 30.05.2007.a. ning kaup on tarnitud vastavalt 04.05.2007.a. ja 31.05.2007.a. Kostja II väide, nagu oleks käendusleping tühine tarbija vastutuse rahalise maksimumsummas kokkuleppe puudumise tõttu, pole õige, kuna äriühingu osaniku ning juhatuse liikme äriühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmitud käenduslepingule ei laiene võlaõigusseaduse tarbijakaitse sätted, kuna leping osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmiti huvist äriühingu majandustegevuse vastu ning osaühingu juhatuse liige ei olnud antud juhul lepingus tarbija. Ka Riigikohus on asunud 08.12.2009.a. kohtuotsuses nr. 3-2-1-126-09 seisukohale, et ühingu juhatuse liikme ühingu kohustuse täitmise tagamiseks antud käendus ei pruugi alati olla tarbijakäendus. Seega vastutavad kostjad antud juhul hageja ees solidaarselt. Kõige eelpooltoodu alusel peab kohus põhjendatuks hageja kasuks välja mõista kostjatelt solidaarselt 5 705,25 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 3 378,37 krooni ja viivis 2 326,88 krooni.
14.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
15.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 133 lg 2 järgi hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva tsiviilasja hinnaks 41 576,39 krooni. Menetluskulude jaotamine
16.Juhindudes TsMS § 163 lg 1 sätestatust jäävad poolte menetluskulud poolte enda kanda.
Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.