2-10-30964/4 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

9.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja võlgniku avaldus KP OÜ esitas 29.06.2010.a. Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande. Aruande kohaselt on riiklike registrite ja kommertspankade poolt esitanud andmed võlgniku kohta on järgmised: Ajutise halduri saadetud järelpärimistele võlgniku pangaarvete kohta vastasid: BIGBANK AS, Marfin Pank AS, Tallinna Äripanga AS, AS UniCredit Bank Eesti filiaal ja Swedbank AS eespool nimetatud pankades võlgnikul arvelduskontot ei ole, Danske Bank A/S Eesti filiaal vastusest 27.08.2010.a tuleneb, et KP OÜ omab pangas arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXXX, mille saldo on 0,00 krooni, konto on arestitud 24.08.2010.a seisuga. AS SEB Pank vastusest 06.09.2010.a tuleneb, et KP omab pangas arvelduskontot nr. XXXXXXXXXXXX, mille saldo on 82,44 krooni ja millised kontod on arestitud 25.08.2010.a seisuga. Maanteeameti vastusest 27.08.2010.a ajutisele pankrotihaldurile nähtub, et liiklusregistri seisuga 27.08.2010.a KP OÜ nimele registreeritud sõidukeid ei ole. Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi infosüsteemide ja registrite osakonna andmetel seisuga 25.08.2010.a. ei ole ehitusregistris KP OÜ nimele registreeritud ehitisi ega vallasasju. Harju Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusraamatu andmetel on KP OÜ nimele registreeritud kinnistusregistriosa nr. XXX mäetööstusmaa 8,08 ha, XXX koormatud hüpoteegiga AS Sampo Pank kasuks hüpoteegi summa 7 800 000.-krooni ja kinnistusregistriosa nr. XXX mäetööstusmaa 15,46 ha, XXX, mis on koormatud hüpoteegiga AS Sampo Pank kasuks summas 7 800 000.- . Maksu ja Tolliameti Põhja maksu – ja tollikeskuse andmetel moodustavad KP OÜ kohustused riiklike maksete osas seisuga 08.09.2010.a summa 115 864,40 krooni (sh arvestuslik intress summas 11 450,40 krooni). Võlgniku suhtes algatatud täitemenetluste kohta andmed puuduvad. Võlgniku poolt avaldatud andmed varade ja võlgade kohta on järgmised: Varade ja võlgade hindamisel on ajutine haldur kasutanud KP (likvideerimisel) majandusaasta aruandeid ja võlgniku vastust ajutise halduri järelepärimistele. Raha kassas ja pangakontodel on summas 82,44 krooni. AS SEB Pank registrikood 10004252 arvelduskonto nr. XXXXXXXXXXXX jääk 82,44 krooni. Nõuded ostjate vastu summas 1 212 011 krooni. Varud summas 588 000.- krooni. Materiaalne põhivara jääkmaksumuses 19 439 344.- krooni, mäetööstusmaa asukohaga XXX suurusega 8,08 ha ja 15,46 ha (kinnistusregistriosad nr. XXX ja nr.XXX). Kokku moodustavad varad 31.05.2010.a bilanssi järgi 21 239 437 krooni. Võlgnik hindab ostjate vastu olevad nõuded lootusetuteks (debitoorne võlg 1 212 011 krooni). Ajutine haldur on käinud kohapeal Tarvastu vallas Raassilla külas ja tutvunud kinnistute tegeliku olukorraga ja leiab et materiaalse põhivara turuväärtus ei vasta materiaalse põhivara jääkmaksumusele see on 19 439 344.-krooni. Kinnistud

Lühiajalise võla kattekordaja (maksevõime üldine tase) = käibevarad/lühiajalised kohustused. Lühiajalise võla kattekordaja väljendab ühe krooni käibevarade võimet tasuda lühiajalisi kohustusi. Ettevõttel peab olema normaalseks funktsioneerimiseks lühiajaliste võlgade tähtajaliseks tasumiseks vajalikud käibevahendid. Kuna iga ettevõtte peamine eesmärk on kasumi saamine, on pideva likviidsuse tagamine ettevõtte eksisteerimise vältimatu tingimus. Lühiajalise võla kattekordaja loetakse heaks, kui ta on üle 1,60, vahemikus 1,20 kuni 1,59 rahuldavaks, alla 0,90 aga juba nõrgaks, millele võib järgneda ettevõtte pikemaajaline maksevõimetus. Võlgniku puhul oli näitaja vaadeldud aastatel mitterahuldav olles 31.12.2008.a. seisuga 0,09 ja 31.12.2009.a. seisuga 0,54. Käibekapitali puudujäägi katmise peamiseks allikaks on järgnevate aastate majandustegevusest saadav puhaskasum, mis 2009.aastal on vähenenud 2008.a. võrreldes, 2009.a. vastav näitaja oli – 2 154 796.-krooni. Likviidsuskordaja (likviidsussuhe, maksevõime kordaja) = (käibevarad – kauba- ja tootmisvarud) / lühiajalised kohustused. Likviidsuskordaja näitab mitme krooni ulatuses on olemas kõrge likviidsusega varasid lühiajaliste kohustuste tasumiseks. Reeglina peaks see näitaja olema üle ühe – see tähendab, et ettevõte on võimeline rahaliselt katma kõik lühiajalised võlad. Võlgniku puhul oli näitaja kõigil vaadeldud aastatel tugevalt alla lubatud piiri, olles 2008.a. 0,09 ning 2009.a. 0,37. Võlakordaja (üldine võlasuhe) = kohustused/ koguvarad. Üldine võlasuhe näitab kui suur osa ettevõtte varast on finantseeritud võlgadega. Mida väiksem on näitaja, seda rohkem on kreeditorid firma likvideerimisel kahjudest kaitstud. Kui omakapital moodustab rohkem kui 50% kogupassivast, toimub ettevõtte tegevuse finantseerimine võõrkapitali arvelt lubatud piirides. Omakapitali minimaaltase ei tohiks olla aga alla 20-30%, mis tähendab, et üldine võlasuhe ei tohiks olla üle 0.7 – 0.8, sest sel juhul oleks ettevõtte sõltuvus võõrkapitalist väga kõrge, mis ei ole aga positiivne. Võlgniku puhul on sõltuvus võõrkapitalist olnud kõigil vaadeldud aastatel normide piires, olles 31.12.2008.a. 0,99 ja 31.12.2009.a. 1,08 Võõr- ja omakapitali suhe = lühi- ja pikaajalised kohustused/ omakapital. Näitab mitu krooni välisinvesteeringuid on ühe krooni omaniku kapitali kohta ning ta kajastab seega võlausaldajate riskimäära. Kui omakapital moodustaks kogupassivast 50 % või rohkem, mis on eelmise punkti andmetel lubatud piirides, on näitaja soovitavaks suurimaks suuruseks üks, samas ei või näitaja olla negatiivne, kuna sel juhul oleks negatiivne ka omakapital. Võlgniku puhul oli näitaja 2008.a. 85, 95 % ja 2009.a. 13, 41 %. Äriühingu majandustegevus on 2008.a. -2009.a. suures osas olnud probleemne, võetud on suured laenud mida pole suudetud teenindada, mis kajastub 31.12.2009.a. negatiivse omakapitali tekkimises 1 714 238.-krooni (kohustused ületavad varasid). Makseraskuste tekkimise põhjuseks tuleks siiski lugeda üleüldist majanduskriisi, äriühingu makseraskused ilmnesid 2009.a. lõpus. Haldur leiab, et võlgniku majandustegevus on lõppenud: lõpetatud on töövõtu- ja töölepingud. ja äriühingu majandustegevuse jätkamine ja tervendamine ei ole võimalik. Pankrotimenetluse käigus on tuvastatud, et äriühingule ollakse võlgu 1 212 011 krooni, selles osas saab menetluse käigus saab välja selgitada nõuete tagasinõudmise võimalused ja nõuda vara pankrotivarasse. Pankrotimenetluses kogutud andmetel moodustab võlgniku võimalike kohustuste suurus võlausaldajate ees summas 23 498 348.- krooni vara bilansiline väärtus 21 239 437 krooni, ajutise halduri hinnangul võimalik varade turuväärtus moodustab 5, 0-6, 0 miljonit krooni. Ajutisele haldurile ei ole teada selliseid asjaolusid mis välistaksid võlgniku maksejõuetuks tunnistamist. Hinnates menetluse käigus kogutud tõendeid kogumis on tõendatud võlgniku maksejõuetus, võlgniku maksejõuetust kinnitab äriühingu majandustegevusega mittetegelemine. Ajutisel halduril puuduvad andmed selle kohta, et osanikud sooviksid suurendada rahaliste sissemaksetena omakapitali või et on leitud kolmas isik, kes investeeriks maavarade kaevandamisse. Võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta tuleb märkida objektiivseid asjaolusid, see on üleüldist majanduslangust. Pankrotimenetluse käigus tähtsust omavad toimingud halduri hinnangul on debitoorsete nõuete tagasisaamise võimaluste väljaselgitamine, hinnangu andmine juhatuse liikmete tegevusele ja vara müük. KP OÜ pankroti väljakuulutamise korral annab ajutine haldur enda nõusoleku edasi tegutseda KP OÜ pankrotihaldurina. Aruandes väljatoodust tulenevat teeb ajutine pankotihaldur kohtule ettepaneku kuulutada välja

KP OÜ registrikood xxx, registrijärgne asukoht XXX pankrot, nimetada pankrotihalduriks Raivo P ik.XXX, pankrotihalduri tunnistus nr.83, aadress Õigusbüroo Edikte OÜ , määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku aeg ja koht. määrata ajutise halduri Raivo P pankrotimenetluse kulud ja tasu määramine summas kakskümmend üks tuhat nelisada kümme (21410) krooni. Tasu ja kulutused palub haldur maksta välja Õigusbüroo Edikte OÜ arveldusarve number XXXXXXXXXXXXXXX AS SEB Pank Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada KP OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Raivo P. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul võlgnevusi kokku summas 23 498 348 Eesti krooni ulatuses. Vara turuväärtuseks on halduri hinnangul 5-6 miljonit krooni. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ega suuda tekkinud kohustusi täita ning puuduvad võimalused võlgniku tervendamiseks PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja pankrot on vältimatu. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Selgeid tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et lähtuvalt eeltoodust ja PankrS § 90 ja § 19 lg 1 ja 3 sätestatust on vande andmiseks kohustatud võlgniku juhatuse liige AV. Ajutine pankrotihaldur on esitanud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tasunõude 21 410 krooni. Võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 1500 krooni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks ja tehtud kulutuste katteks kokku 21 410 krooni pankrotivara arvelt. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.