Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega või 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama TsMS § 416 lg 1-2 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS § 142. Vastavalt TsMS § 472 lg 3, kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Menetluse käik ja kohtuotsuse põhjendused Hageja esitas 22.04.2010 kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista Swedbank AS ja RK vahel 08.03.2006 sõlmitud käenduseta väikelaenulepingust ja 18.07.2007 sõlmitud käenduseta väikelaenulepingust tuleneva võlgnevuse kokku 88634,02 krooni ning viivise protsendina põhinõudelt (s.o EKP intress+7% aastas summalt 72677,15 krooni) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõue 88634,02 krooni koosneb: 1) käenduseta väikelaenulepingust tulenevast nõudest summas 14680,08 krooni, millest põhisumma võlgnevus moodustab 11897,91 krooni, intress 1316,81 krooni ja viivis põhisumma võlgnevuselt 1465,36 krooni; 2) käenduseta väikelaenulepingust tulenevast nõudest summas 73953,94 krooni, millest põhisumma võlgnevus moodustab 60779,24 krooni, intress 5915,19 krooni ja viivis põhisumma võlgnevuselt 7259,51 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 10680,31 krooni, millest 2180,31 krooni on riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja 8500,00 krooni on riigilõiv hagiavalduse esitamisel. Hageja on lepingud üles öelnud selle tõttu, et kostja ei ole lepingust tulenevaid laenu ja intressi maksmise kohustust olles viivituses 3 üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega ega ole vaatamata hageja poolt kostjale võimaldatud 2 nädala jooksul võlga tasuda. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega ja menetlusse võtmise määruse ning kohustas teda vastama 28 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest arvates. Kostjat teavitati hagile vastamata jätmise võimalikest õiguslikest tagajärgedest tulenevalt TsMS § 407. Kohus on hagimaterjalid kätte toimetanud TsMS § 3161 lg 1 ja lg 2 alusel Soome Vabariigi vastuvõtva asutuse vahendusel kostjale isiklikult 15.09.2010, mis on tõendatud toimikus oleva teatisega dokumentide kättetoimetamise kohta. Kuna hagimaterjal ja määrus õnnestus kostjale kätte toimetada välisriigis, arvestas kohus vastamise tähtaega TsMS § 394 lg 5 järgi, selleks on 28 päeva. Seega oli vastamise tähtaeg 13.10.2010. Kostja ei ole esitanud kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 ja 4 ja § 108 lg 1, mille kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja lepingu üles öelda, nõuda kohustuse täitmist ning lisaks on nõude viivist VÕS § 101 lg 1 ja 6 ja § 113 lg 1 järgi, mis sätestavad võlausaldaja õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi lepingus märgitud ulatuses. VÕS § 396 lg 1, § 396 lg 1 1. lause alusel tuleb laenusaajal tagastada lepingu lõppemisel laen ja intressid. VÕS § 401 lg 1 järgi siis kui laenuks antakse raha majanduskutsetegevuses, on tegemist krediidilepinguga ning selle lõppedes tuleb saadud raha koos sellelt tasumisele kuuluvate intressidega krediidiandjale tagastada. Leping lõpeb VÕS § 189 p 5 alusel lepingu ülesütlemisega. Kooskõlas TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hagi kuulub rahuldamisele ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kahest väikelaenulepingust tulenev võlgnevus kokku 88634,02 krooni, millest põhinõue on 72677,15 krooni, intress 7232,00 krooni ja viivis 8724,87 krooni. Samuti kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis protsendina põhinõudelt (s.o EKP intress+7% aastas summalt 72677,15 krooni) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on lisaks hagiavalduses esitatule esitanud oma menetluskulude nimekirja 10.05.2010. Hageja menetluskulu on riigilõiv summas 10680,31 krooni, millest 2180,31 krooni on riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja 8500 krooni on riigilõiv hagiavalduse esitamisel. Tulenevalt TsMS § 144 p 7 on menetluskulud ka maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Antud juhul on maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetud TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel rahuldamata 06.04.2010 ning hagi on esitatud kohtusse 22.04.2010, seega enne ühe kuu möödumist maksekäsu kiirmenetluse lõppemisest. Arvestades eeltoodut, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulu kokku 10680,31 krooni. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse

kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

Mai Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.