Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

Kohus tutvunud avaldaja taotluste ja majandusliku seisundi teatisega, leiab, et taotlus õigusabi saamiseks vastab seaduses sätestatud tingimustele ja tuleb rahuldada. TsMS § 180 lg 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks ja sama sätte p 6 kohaselt võib menetlusabina määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt kohustusliku kohtueelse menetlusega seotud kuludest või nähakse ette nende tasumine osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. Vastavalt TsMS § 180 lg 4 kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi (riigi õigusabi) eest tasumisel TsMS-s sätestatut niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (edaspidi RÕS) ei ole sätestatud teisiti. RÕS § 7 lg 1 sätestab alused, millal kohus keeldub riigi õigusabi andmisest. Nimetatud sätte kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui: 1) taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi; 2) taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb; 3) taotlejal on võimalik kulud õigusteenusele kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, välja arvatud sama seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud vara; 4) kulud õigusteenusele ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ning seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulude eluasemele ja transpordile; 5) asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene, 6) seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi; 7) vaidlus on seotud taotleja ettevõtlusega ega kahjusta tema ettevõtlusega mitteseotud õigusi; 8) seda taotletakse kaubamärgi, patendi, kasuliku mudeli, tööstusnäidise või mikrolülituse topoloogia või muus vormis intellektuaalse omandi kaitsmiseks, välja arvatud autoriõiguse seadusest tulenevad õigused; 9) seda taotletakse asjas, milles taotlejal on ilmne ühine huvi isikuga, kellel ei ole õigust riigi õigusabi saada; 10) seda taotletakse taotlejale üleantud õiguse kaitsmiseks ja on alust arvata, et õigus on taotlejale üleantud riigi õigusabi saamiseks; 11) õigusteenuse osutamine on taotlejale tagatud õigusabikulude kindlustuslepingu või sundkindlustuse alusel; 12) taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Kohus leiab, et ei esine ühtegi eelnimetatud õigusabi andmisest keeldumise alustest. Avaldaja soovib õigusnõustamist ning enda esindamist tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus, kuna tal puuduvad teadmised õigusaktide ja – valdkonna tundmisest. Avaldaja soovitud õigusabist saadav tulu on avaldajale oluline. Milliseks kujunevad avaldaja väljavaated probleemi lahendamisel, ei ole võimalik hinnata. Avaldaja majandusliku seisundi teatise ja kohtu poolt kogutud andmete kohaselt on avaldaja sissetulekuks töötasu Vxxxxxxxxxx AS-lt: töötasutõendi kohaselt kuue kuu keskmine väljamakstav summa 8004 krooni kuus. Riigi õigusabi taotleja Axxxx Kxxxxxxx on taotluses märkinud, et talle kuulub 1⁄2 kinnistust xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mille väärtust ta ei ole nimetanud. Kinnistusraamatu andmetel kuulub talle lisaks nimetatud kinnistuosale ka kaks kinnistut xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx: nimetusega Txxxxx(kinnistu nr xxxxxx) ja nimetusega Kxxx (kinnistu number xxxxxx). Mõlemale kinnistule on 17.09.2010.a kantud

keelumärge kohtutäitur Ivi Kalmeti ja Eesti Energia Aktsiaseltsi kasuks. Avaldaja ei ole esitanud andmeid nimetatud kinnistute väärtuse kohta, kuid tegemist on mõlemal juhul elamumaaga. Kuna avaldaja ise elab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, siis ei kasuta ta nimetatud xxxxxxxx vallas asuvaid kinnistud enda eluruumina. Avaldaja ei ole esitanud ja kohtul pole andmeid muu registrisse kantud vara kohta, mida oleks suuremate raskusteta võimalik müüa õigusabikulude katteks. Avaldajal on arveldusarve AS-s Swedbank, mille saldo 13.10.2010.a seisuga oli nullis. Lisaks on avaldajal krediitkaardi arve AS-s SEB Pank. Taotluse kohaselt moodustavad taotleja kohustused võlausaldajatele kokku üle 42 000 krooni ja pangalaen igakuiselt 3000 krooni. Taotleja vältimatuteks püsikulutusteks on taotluse kohaselt kulutused kokku 3150, sh. kulutused transpordile 2000 krooni. Esitatud dokumentide kohaselt on avaldaja ülalpidamisel tema ema Jxxxxx Kxxxxxxx, kes on paigutatud Lxxxxxxxx Hooldekodusse. Avaldaja ja hoolekandeasutuse vahel sõlmitud lepingust tuleneva võlgnevus hooldekodule oli 13.10.2010.a 10 487 krooni. Taotlusest ei selgu igakuist ülalpidamise kohustuse suurust kuid kohus arvestab Lxxxxxxxx Hooldekodu võlga seadusest tuleneva ülalpidamiskohustusena rakendades analoogiat PKS § 101 lg 1, et elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast s.o 2175 krooni. Vastavalt RÕS § 7 lg 1p 4 arvestatud keskmine avaldaja on kuusissetulek on umbes 8000 krooni Taotluse alusel märgitud püsikuludena arvestab kohus transpordiga seotuid igakuiseid kulusid 2000 krooni ja ema ülalpidamiskulusid 2175 krooni. Tasumata võlgu ja pangalaenu ei saa kohus arvestada põhjendatud kuludena, mida saaks sissetulekust maha arvestada. Kohus leiab, avaldaja sissetulekutest (nn vana sissetulek kahe kuu kohta 7650 krooni) ja varadest jätkub esindajale tasumiseks, kuid kuna avaldaja palub riigiõigusabi just oma võlgadega tegelemiseks ja tema varad, mida saaks vajadusel müüa, on keelumärkega koormatud ja arveldusarve arestitud, ei ole avaldajal võimalik oma rahalisi vahendeid käsutada ja vabu vahendeid hankida. Kohus leiab, et võlaprobleemide lahenedes on avaldajal võimalik müüa näiteks kinnisvara, et tasuda esindaja kulud. Samuti arvestab kohus, et avaldajal on töökoht ja igakuine kindel sissetulek. Eeltoodust tulenevalt tuleb avaldajale anda õigusabi ja määrata talle esindaja. RÕS § 15 lg 5 sätestab, et riigi õigusabi andmise otsuses või määruses määratakse kindlaks sama seaduse § 8 kohane riigi õigusabi andmise viis, riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt §-le 16 ja riigi õigusabi osutav advokaat vastavalt §-le 18. RÕS § 8 sätestab riigi õigusabi andmise viisid. Kohus leiab, et lähtudes avaldaja hetke majanduslikust olukorrast tuleb talle vastavalt RÕS § 8 p 3 anda riigi õigusabi kohustusega täielikult hüvitada õigusabi tasu ja õigusabi kulud. Kohus leiab, et õigusabi andmisega seotud kulud on avaldaja võimeline tasuma kahekordse maksena ühe aasta jooksul peale riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist. Vastavalt RÕS § 18 lg 2 nimetab õigusabi andva advokaadi advokatuur.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.