lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-23055/31

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 25.10.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-07-23055/31
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.10.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1906
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-07-23055

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Ulvi Loonurm

Tsiviilasi

S. P. hagi OÜ M. vastu kahju hüvitamiseks

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.10.2010, Tallinn

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend

10 525,72 krooni

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ M. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

05.10.2010

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja S. P. (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Tõnu Kõrda

Harju Maakohtu 11.12.2009 otsus

Kostja OÜ M. (registrikood XXXXXXXX), esindaja advokaat Tiia Kruusmaa

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 11.12.2009 otsus väljamõistetud hüvitiste suuruse osas ja osas, millega kohus jättis riigilõivu riigi ees 60 % ulatuses OÜ M. kanda.
2.Teha tühistatud osas uus otsus ja sõnastada otsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt: 2.1 Välja mõista OÜ-lt M. S. P. kasuks tervisekahjustusest tingitud varalise kahju hüvitamiseks ajavahemiku 25.05.2007 kuni 30.11.2009 eest ühekordse summana 57 829 (viiskümmend seitse tuhat kaheksasada kakskümmend üheksa) krooni ja 88 senti ning alates 01.12.2009 igakuiselt 1782 (üks tuhat seitsesada kaheksakümmend kaks) krooni ja 25 senti. 2.2 Välja mõista OÜ-lt M. S. P. kasuks ravikulude hüvitamiseks 1525 ( üks tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja 20 senti.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
3.Apellatsioonkaebus rahuldada.
4.Jätta mõlema poole menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

1.Hageja töötas 11.11.1996- 24.05.2007 OÜ-s M. aurutaja- triikijana, vastuvõtjana. 15.03.2007 diagnoosisiti hagejal kutsehaiguse, milleks on ülekoormushaigus: parema randmeeliigese sidemete rebend ja sünoviit ning krooniline rotaatormanseti kahjustus. Haigus kujunes välja 1996-2007, mil hageja töötas kostja juures aurutaja- triikijana, vastuvõtjana. Töökeskkonna ohutegurid olid koormus kätele, õlavöötmele, seljale, korduvad ühetaolised liigutused, mis põhjustasid kutsehaiguse. Hageja töövõimekaotus on 60%, mis on tingitud kutsehaigusest, mis on määratud kindlaks kuni 2010. Tööandja ei saanud hagejale pakkuda sobivat tööd, mistõttu on töösuhe selle tõttu lõpetatud. Hageja võeti arvele tööotsijana 08.05.2007 ja töötuna 05.06.2007. Seoses töö kaotusega ja tervisekahjustusega on hagejal tekkinud varaline kahju, mis on seoses kostjapoolse õigusvastase teoga.
2.Alates 2006 oktoobrist kuni töösuhte lõpetamiseni ei saanud hageja töötada. Hagejal tekkis õigus tervisekahjustusest tingitud hüvitisele 25.05.2007, kuna hageja ei saanud pikemat aega tööd pärast töösuhte lõpetamist kostjaga. Alates 01.12.2008 töötab hageja T. garderoobi töötajana 0,5 koormusega ja saab palka 2175 krooni kuus. Saadavat palka S. ei saa maha arvestada, sest töövõime on 40% ja saadav palk jääb säilinud töövõime ulatusse. Hüvitisest tuleb maha arvata pension. Hageja sai Töötukassalt 12.06.2007-07.03.2008 hüvitist 31 224,40 krooni, mida ei saa hüvitisest maha arvata, kuna see ei ole seotud kutsehaigusega. Nimelt kaotas hageja töö seetõttu, et kostja ei suutnud tagada hagejale kohast tööd vastavalt tervisele.
3.Kostja poolt jäid välja selgitamata töökeskkonna ohtlikud mõjud hageja tervisele, mis tegi võimalikuks kutsehaiguse väljakujunemise. Kostja ei taganud hagejale arstlikku kontrolli ja välja jäi selgitamata haigus selle varajases staadiumis.
4.Hageja palus kostjalt välja mõista 31.08.2009 seisuga ühekordne hüvitis 97 591 krooni ja alates 01.09.2009 igakuise hüvitise 3902 krooni ja lisakulude eest 6172 krooni. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja üldine tööstaaž on 43 aastat, millest viimased 11 aastat töötas ta kostja juures, seega ei saanud kutsehaigus olla tingitud vaid kostja juures töötamisest. Hageja on töötanud ka kokana, märgitud tööl on mõju samuti õlaja kämblalihastele. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused

2(5)

6.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis OÜ-lt M. S. P. kasuks tervisekahjustusest tingitud varalise kahju hüvitamiseks alates 25.05.2007-30.11.2009 ühekordse summana 65 292,36 krooni ja alates 01.12.2009 igakuiselt 2021,12 krooni. Lisaks mõistis kohus välja tervisekahjustusest tingitud muude kulutuste katteks 1722 krooni. Mõlema poole menetluskulud jäid poolte endi kanda ning riigilõivu riigi ees 60 % ulatuses hagi rahuldatud osalt, lähtudes tsiviilasja hinnast, OÜ M. kanda.
7.Maakohus tuvastas hagejal kutsehaiguse olemasolu, mis kujunes välja 1996-2007, sellest tingitud töövõime kaotuse 60 % ulatuses.
8.Kohtuekspertiisiaktist nähtub, et hageja tervisekahjustuse teket mõjutas ka töötamine kokana, samuti esines hagejal selliseid üldhaigestumisi, mis soodustasid hagejal kutsehaiguse teket. Samas ei ole märgitud ekspertiisiaktiga ega kostja esitatud ühegi muu tõendiga leidnud tõendamist asjaolu, et kostja süü oleks välistatud kahju tekkimises. Seega on kostja vastutav hagejal tekkinud tervisekahjustuse tekkimises TsK § 448 ja VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2, § 1043 järgi.
9.Hageja võimalik sissetulek 25.05.2007-31.08.2009 eest oli 254 819 krooni, millest saamata jäänud sissetulek kaotatud töövõime 60% ulatuses on vastavalt 152 886 krooni. Vaidlus puudus selles, et hageja sai eelmainitud perioodil töövõimetuspensioni ja et see tuleb maha arvestada märgitud saamata jäänud sissetulekust ehk 152 886 kroonist. Alates 01.06.2007-31.08.2009 oli saadud pension kokku 68 226 krooni. Seega on hageja poolt saamata jäänud sissetulek perioodil 25.05.07-31.08.09 (152 886 – 68 226) 84 660 krooni.
10.Põhjendatud olid hageja kantud kulutused seoses tervisekahjustusega laserravi protseduurile, ujumisele, massaažile kokku 2460 krooni.
11.Ekspertiisiaktiga leidis tõendamist, et hageja tervisekahju tekkimist mõjutas töötamine kokana muu tööandja juures ja ka tema muud tervise iseärasused, sh teised haigused. Nimetatud asjaolud omavad hüvitise suuruse lõplikul määramisel tähendust, sest hageja tervise iseärasused soodustasid haiguse teket ehk avaldasid mõju vaatamata kostjapoolsele kohustuse rikkumisele. Seega on tegemist asjaoluga, mida kohus saab arvestada VÕS § 140 järgi hüvitise vähendamisel.
12.Hageja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta töötas kokana 65 kuud ja kostja juures peaaegu 127 kuud. Seega moodustab aeg, mil hageja töötas kahjustavatel töödel kokku 192 kuud. Seega moodustab kostja juures töötatud aeg vastavalt 66,1%, so ca 66%. Arvestades seda, et 1) hageja töötas kostja juures alates 1996 ja alles 2002. aastal ilmnesid esimesed haiguse sümptomid ning needki olid sarnased üldisele haigestumisele, 2) hageja on eelnevalt töötanud kokana ja töötanud kostja juures 66% kahjustavat töö tegemise ajast, 3) et kostja on püüdnud anda juba haigestumise järgselt abivahendeid ja üritanud tööd kergendada, siis kõiki neid asjaolusid hinnates tuleb kostjalt väljamõistetavat hüvitist vähendada 30%, ehk mõista kostjalt hüvitis välja 70% ulatuses hageja kaotatud sissetulekute hüvitamiseks kui ka ravikulude katteks.
13.Perioodi eest 25.05.07-31.08.09 oli ühekordne hüvitis 84 660 krooni, millele lisandub 01.09.09-30.11.09 igakuine hüvitis kuus 2871,60 krooni, mis kokku on 93 274,80 krooni. Sellest 70% on 65 292,36 krooni ja märgitud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ühekordse summana.
14.Alates 01.12.2009 tuleb kostjalt välja mõista igakuine hüvitis 70% ulatuses 2871,60 kroonist, mis on 2010,12 krooni. Ravikulude hüvitamiseks tuleb kostjalt välja mõista hüvitis samuti ülamärgitud põhjendustel 70% ulatuses, so vastavalt 1722 krooni. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
15.OÜ M. palub tühistada maakohtu otsuse osas, mis tuleneb kohtu arvutusveast ja teha uus otsus, millega tuvastada kostja vastusmääraks 62 % ning sellest tulenevalt muuta

3(5)

hüvitiste arvestusi ja mõista S. P. kasuks: ühekordne hüvitis ajavahemiku 25.05.200730.11.2009 eest 57 829,88 krooni, igakuuline hüvitis alates 01.12.09 1782,25 krooni ja ravikulude hüvitamiseks 1525,20 krooni. Tühistada maakohtu otsus kostjalt riigilõivu väljamõistmise osas. Menetluskulud jätta hageja kanda.

16.Kohus luges otsuses tõendatuks, et hageja tervisekahju tekkimist mõjutas töötamine kokana muu tööandja juures. Samas on kohus hageja kokana töötatud aja tuvastamisel eksinud. Hageja tööraamatu väljavõttest ja hageja enda kinnituse kohaselt töötas hageja kokana kokku 90 kuud. Hageja ei ole vaidlustanud tööraamatu kandeid, vastupidi, ta on märgitut kinnitanud. Kostja juures töötas hageja ajavahemikul 11.11.1996– 24.05.2007 ehk 10 aastat 6 kuud, s.o. 126 kuud, mitte 127, nagu märkis kohus. Kokku on hageja töötanud tervistkahjustavatel töödel 216 kuud (56 + 34 +126), mitte 192 kuud nagu kohus ekslikult on arvestanud kaevatavas kohtuotsuses. Seega moodustab aeg, mil hageja töötas kostja juures 58,3% (126 : 216) ehk 58 % (ümmardades nagu kohus) tervistkahjustavatel töödel töötatud ajast.
17.Käesoleval juhul on tegemist arvutusveaga, mis mõjutab otsuse sisu. Seetõttu ei olnud kohaldatav TsMS § 447 lg 2. Kohus on ekslikult arvestanud kostjalt hüvitise väljamõistmisel, et hageja on eelnevalt töötanud kokana ja töötanud kostja juures 66% kahjustavast töö tegemise ajast. Lähtudes kohtu arvestusveast 8 % ( 66% - 58%), oleks põhjendatud kostja vastutuse vähendamine 38 % ja seoses sellega muutuvad kohtu poolt väljamõistetud hüvitised.
18.Ebaõige on maakohtu otsus kostjalt riigilõivu väljamõistmise osas. Alates 01.01.2007 kehtiva riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 11 kohaselt on vabastatud riigilõivu tasumisest kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi läbivaatamine. S. P. esitas hagi 18.06.2007. Vastustaja seisukoht
19.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada väljamõistetud hüvitiste suuruse osas ja osas, millega kohus jättis riigilõivu riigi ees 60 % ulatuses OÜ M. kanda. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus.
21.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud.
22.Maakohus tuvastas, et hagejal kutsehaiguse teket mõjutas ka hageja töötamine kokana teiste tööandjate juures ja hageja tervise iseärasused, mis soodustasid haiguse teket ning vähendas neil asjaoludel VÕS § 140 alusel kostjalt väljamõistetava hüvitise suurust. Hüvitise vähendamist neil alustel ei ole vaidlustatud. Maakohtu hüvitise vähendamise arvutuskäigust nähtub, et kohus võttis hüvitise vähendamise aluseks kokana töötatud aja ja aurutaja-triikijana töötatud aja suhtarvu. Õige on apellandi väide, et maakohus eksis kokana töötatud aja tuvastamisel ja on seetõttu eelpoolnimetatud suhtarvu ebaõigesti tuvastanud. Hageja tööraamatu väljavõttest ja hageja enda kinnituse kohaselt töötas ta kokana kokku 90 kuud, mitte 65 kuud, nagu kohus tuvastas. Kohus lähtus kokana töötatud aja tuvastamisel ekspertiisiaktis ekslikult märgitud kuupäevadest. Nõustuda ei saa hageja vastuses toodud seisukohaga, nagu oleks ekspert teadlikult osa kokana töötatud aega arvestusest välja jätnud. Selline järeldus ei tulene ekspertiisiaktist ega muudest tõenditest. Ekspert ei ole välja toonud kokana töötatud aja erinevaid perioode, mis võisid avaldada ja mis ei

4(5)

võinud avaldada mõju hageja tervisele. Vastupidi, ekspert märgib, et tal puuduvad andmed S. P. kokana töötamise aja kohta, nii tema töökeskkonna ohutegurite andmed kui ka tema terviseandmed kokana töötamise ajast. Asjaolu, et ajavahemikul 01.09.1965 kuni 19.07.1967 hageja tegelikult kokana ei töötanud, vaid õppis kaubanduskoolis, on hageja esitanud paljasõnaliselt ja esmakordselt vastuses apellatsioonkaebusele. Sellise väitega ei ole saanud arvestada ekspert, kes teostas ekspertiisi asja materjali põhjal ega ka maakohus. Samuti ei nähtu asja materjalist, miks ekspert märkis ekspertiisiaktis, et hageja töötas kokana E. kuni 08.09.1996, kuigi tööraamatu kohaselt töötas hageja sellel ametikohal kuni 08.11.1996. Eeltoodust järeldub, et tegemist on eksperdi eksimusega, mis kandus edasi ka kohtuotsusesse. Hageja töötas kostja juures 126 kuud ja 14 päeva. Kohus võttis arvestuse aluseks töötamise kostja juures 127 kuud, mis ei mõjuta aga kohtu poolt tuvastatud suhtarvu, et hageja töötas kostja juures 66 % kogu tervistkahjustavatel töödel töötatud ajast.

23.Eeltoodu alusel nõustub ringkonnakohus kostja arvutusega, mille kohaselt kostja juures töötatud aeg moodustab 58 % kogu tervistkahjustavatel töödel töötatud ajast. Jättes muud kohtu poolt arvesse võetud hüvitise vähendamist tingivad asjaolud samaks, tuleb kostjalt väljamõistetud hüvitis vähendada 8 % võrra. Seega tuleb kostjalt välja mõista töötasu kaotusest tingitud hüvitist ühekordselt 57 829,88 krooni ja alates 01.12.2009 igakuiselt 1782,25 krooni ning ravikulude hüvitamiseks 1525,20 krooni.
24.Ringkonnakohus nõustub kostjaga ka selles, et maakohtu otsus on ebaõige kostjalt riigilõivu väljamõistmise osas. Alates 01.01.2007 kehtiva riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 11 kohaselt on vabastatud riigilõivu tasumisest kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi läbivaatamine. Kuna käesoleva hagi läbivaatamine on üldse riigilõivuvaba, ei ole ka kostja kohustatud hagi rahuldamisel riigilõivu tasuma.
25.TsMS § 163 lg 1 kohaselt jätab ringkonnakohus kõik menetluskulud poolte endi kanda.

Margo Klaar

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja