Tsiviilasi nr: 2-08-79439
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Ele Liiv, liikmed Ülle Jänes ja Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.10.2010, Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-79439
Tsiviilasi
Osaühing MINERTO (likvideerimisel) hagi Tiit Kruusi vastu võla 116 205,50 krooni, intressi 15 937 krooni ja viivise 100 000 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.04.2010 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
51 784,61 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tiit Kruusi apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja osaühing
(likvideerimisel, registrikood 10614230), esindaja adv Paavo Paal Kostja Tiit Kruus (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
otsus
ja
Tiit
Kruusi
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
1(5)
Tsiviilasi nr: 2-08-79439 Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Osaühing MINERTO (likvideerimisel) (hageja) esitas 26.11.2008 Harju Maakohtule hagi Tiit Kruusi (kostja) vastu võla 116 205,50 krooni, intressi 15 937 krooni ja viivise 100 000 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 26.11.2002 laenulepingu nr 02027, mille alusel laenas hageja kostjale 7605,47 eurot, mis maksti välja Eesti kroonides, s.o ümardatult 119 000 krooni (Eesti Panga ametliku kursi järgi 1 euro = 15,64664 krooni). Laenulepingu punkti 2.4 võttis kostja laenu sõiduauto Mercedes Benz 250TD) omandamiseks. Laenulepingu punktis 2.5 andis kostja hagejale käsundi laenusumma väljamaksmiseks sõiduki müüjale OÜle Modalen. Samas lepingupunktis leppisid pooled kokku, et loevad laenu välja makstuks pärast laenu väljamaksmist OÜ-le Modalen. Hageja täitis laenulepingust tulenevad kohustused ning tasus OÜ-le Modalen sõiduauto eest lepingus kokkulepitud summa. Laenulepingu punktide 2.3 ja 3.1 kohaselt võttis kostja kohustuse tagastada hagejale laen ja intressid Eesti kroonides igakuiselt 26. kuupäevaks kooskõlas lepingu lahutamatuks osaks oleva maksegraafikuga. Kokku anti laenu tähtajaga kolm aastat ja üks kuu ning viimase osamakse tasumise tähtaeg oli 26.11.2005. Vastavalt lepingu punktile 2.2 on laenujäägilt tasutav intress 3% kuus. Kostja on laenu tagasimakseid teostanud ebakorrapäraselt ning viivitustega. Laenu põhiosast on 27.12.2002 tagastatud 1824 krooni ning 03.02.2003 tagastatud 952,27 krooni. Lepingu punktis 3.2 on pooled kokku leppinud viivisemääras 1% tagastamisele või maksmisele kuuluvalt summalt iga viivitatud päeva eest. Kostja poolt maksete tasumisel on hageja lugenud vastavalt laenulepingu punktile 3.3 esmalt tasutuks intressi, seejärel viivised ja leppetrahvid ning viimasena laenu põhiosa. 20.11.2008 seisuga on hageja arvutuste kohaselt kostja poolt laenulepingu alusel tasumata laenu põhiosast 116205,50 krooni, intressist 15 937 krooni, lisaks viivis kogusummas 2 139 433,48 krooni. Hageja vähendas viivisenõuet, paludes välja mõista viivis 100 000 krooni. Kostja vastuväited Kostja ei tunnistanud hagi ja leidis, et hageja nõuded on TsÜS § 146 ja § 147 lg 1 kohaselt aegunud. Laenulepingu lisaks oleva maksegraafiku järgi oli laenu kuumakse tasumise viimane tähtpäev 26.11.2005 ja nõue muutus sissenõutavaks 31.12.2005. Kostjal ei ole täitmata kohustusi hageja ees. Kostja on tasunud sõiduki eest hagejale kokku 126 500 krooni ning loeb sellega oma kohustused täidetuks. Esimese astme kohtu otsus Harju Maakohus rahuldas 27.04.2010 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhinõudena tagastamata krediidi 51 784,61 kr ning tasumata intressi 677,81 kr ning 20.11.2008 seisuga sissenõutavaks muutunud viivitusintressi (viivise) 100 000 kr ulatuses. Kohus jättis menetluskulud 34% ulatuses hageja ja 66% ulatuses kostja kanda. Pooltel ei ole vaidlust lepingu sõlmimise üle 26.11.2002. Kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt laenusumma väljamaksmist OÜ-le Modalen, samuti ka hageja väidet, et kostja on tasunud sõlmitud lepingust tulenevate kohustuste katteks osamaksetena kokku 126 500 krooni ning et osamaksete tasumine on toimunud hagiavalduse lisaks olevas graafikus märgitud kuupäevadel. Pooled vaidlevad sõlmitud lepingu õigusliku olemuse ning selle üle, kas kostja on lepingust tulenevad kohustused kohaselt täitnud. Lisaks on kostja esitanud aegumise vastuväite. Vaidlusalune leping on oma olemuselt krediidileping, eeskätt tuleneb see lepingu 2. ja 3. punkti alapunktidest, krediidilepingu esemeks võib olla ka abi finantseerimisel (VÕS § 401 lg-d 1 ja 2). Hageja on võtnud endale lepingu punktidega 2.1 ja 2.5 kohustuse anda kostjale laenu 7605,47 eurot, makstes laenusumma välja OÜ-le Modalen. Lepingu punktist 2.4
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-08-79439 nähtuvalt on kostja kasutanud laenu sõiduki Mercedes Benz 250 TD omandamiseks, s.t hageja on finantseerinud kostja sõiduki ostu. Lepingu punktidega 2.3 ja 3.1 on kostja võtnud omakorda kohustuse saadud laen vastavalt laenulepingu lisaks olevale maksegraafikule tagastada ning tasuda laenujäägilt intressi. Pooled on 26.11.2002 sõlmitud lepingu punktis 2.3 kokku leppinud laenu tagastamises ja intressi tasumises kuumaksetena laenulepingu lisaks oleva maksegraafiku alusel. Seega lepiti kokku korduvate kohustuste täitmises. Laenulepingu lisaks oleva maksegraafiku järgi 2002.a sissenõutavaks muutunud osamaksete (kuumaksete) osas algas hagi aegumistähtaeg TsÜS §-st 154 lähtudes 01.01.2003 kell 00:00. Need nõuded on tehingust tulenevad nõuded, mis aeguvad TsÜS § 146 lg 1 järgi kolme aastaga, seega lõppenuks aegumistähtaeg mainitud nõuete osas 31.12.2005 kell 24:00. 2003.a sissenõutavaks muutunud osamaksete osas algas hagi aegumistähtaeg vastavalt 01.01.2004 kell 00:00 ning lõppenuks 31.12.2006 kell 24:00. 2004.a sissenõutavaks muutunud osamaksete osas algas hagi aegumistähtaeg vastavalt 01.01.2005 kell 00:00 ning lõppenuks 31.12.2007 kell 24:00. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on kostja viimase makse hagejale tasunud 08.09.2005. Hageja on selle tasumise arvestanud 2004.a detsembris tasumisele kuulunud osamakse katteks, mis on laenulepingu punkti 3.3 ja VÕS § 88 lg 6 kohaselt ka õigustatud. Selleks hetkeks üksi laenulepingust tulenev nõue veel aegunud ei olnud. Hagiavaldus on kohtule esitatud 26.11.2008. Seega pärast aegumistähtaja lõppu. TsÜS § 158 lg-t 1 tuleb vaadelda erinormina TsÜS § 154 suhtes, s.t nõude tunnustamise korral aegumistähtaja algust viimatinimetatud normi järgi määratleda ei saa. Laenulepingu lisaks oleva maksegraafiku järgi on 2002.a, 2003.a ja 2004.a sissenõutavaks muutunud osamaksete osas hageja nõuded aegunud ning need tuleb jätta TsÜS § 142 lg-st 1 juhindudes rahuldamata. Kooskõlas TsÜS §-s 144 sätestatuga oleksid aegunud ka hageja võimalikud viivisenõuded kõnealuste osamaksete tasumisega viivitamise eest. Lähtudes TsÜS §-st 154 ja § 146 lg-st 1 ei ole aegunud hageja nõuded osamaksete osas, mis kuulusid maksegraafiku järgi tasumisele 2005.a jooksul. Nende osas on hagi esitatud aegumistähtaja jooksul. Nõuete aegumistähtaeg algas 01.01.2006 kell 00:00 ja oleks lõppenud 31.12.2008 kell 24:00. VÕS § 401 lg 1 järgi saavad õiguslikult rahuldamisele kuuluda ainult need nõuded, mis laenulepingu lisaks oleva maksegraafiku kohaselt muutusid sissenõutavaks 2005.a jooksul. Puuduvad andmed selle kohta, et hageja oleks kostjalt enne hagiavalduse esitamist viivist nõudnud. Laenulepingu punkt 3.2 näeb ette, et viivised tuleb laenusaajal tasuda 10 päeva jooksul pärast vastavasisulise nõude saamist laenuandjalt. Eelnenust järeldub, et kostja on kohustatud tasuma saadud krediidisummalt intressi kokku 75 817,16 krooni ning lepingu punkti 3.3 järgi tuleb lugeda kuni 08.09.2005 toimunud laekumiste arvel esmajärjekorras täidetuks kostja intressi tasumise kohustus. Viivist on hageja õigustatud nõudma ainult nende osamaksete tasumisega viivitamise osas, mille tasumise nõue ei olnud hagiavalduse esitamise hetkeks aegunud. Kuivõrd kostja on tasunud hagejale kokku 126 500 krooni, on intress eelnenust tulenevalt tasumata ainult viimase kolme osamakse ulatuses, mis maksegraafikust nähtuvalt moodustavad kokku 43,32 eurot. Eesti Panga vahetuskursist (1 euro = 15,6466 krooni) lähtudes moodustab see 677,81 krooni. Ülejäänud 75 139,35 krooni intressist tuleb lugeda makstud 126 500 krooni arvel tasutuks. Muus osas tuleb tasumised kooskõlas lepingu punktiga 3.3 arvestada krediidi tagastamise kohustuse katteks. Krediidina saadud rahasumma kokku moodustas käesoleval juhul 7605,47 eurot, mille ekvivalent Eesti kroonides on 118 999,75 krooni. Nimetatud summast saab hageja poolt teostatud maksete arvel tasutuks lugeda 51 360,65 krooni (s.o 126 500 – 75 139,35). Tagastamata krediidi jääk moodustab seega 67 639,10 krooni (s.o 118 999,75 – 51 360,65).
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-08-79439
2005.a jooksul pidi kostja laenulepingu lisaks olevast maksegraafikust nähtuvalt krediidijääki tagastama 3309,64 euro ulatuses, s.o summas 51 784,61 krooni. Kokkuvõttes on kostjal seega tagastamata krediiti 67 639,10 krooni, kuid hagi saab rahuldada 51 784,61 krooni ulatuses. Ülejäänud osas on krediidi tagastamise osamaksete tasumise nõuded aegunud. Lähtudes ülaltoodust, rahuldab kohus hageja põhinõude (krediidi tagastamiseks) 51 784,61 krooni ulatuses ning intressinõude 677,81 krooni ulatuses. Hageja viivisenõue summas 100 000 krooni kuulub rahuldamisele täies ulatuses. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sisalduva täpsustuse kohaselt võib viivist nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Ülaltoodud käsitlusest järelduvalt on kostja käesoleval juhul viivituses kõigi 2005.a graafikujärgselt tasumisele kuulunud krediidi tagastamise osamaksete tasumisega. 2005.a toimunud nelja tasumise arvelt tuleb vastavalt VÕS § 88 lg-le 6 ja laenulepingu punktile 3.3 täidetuks lugeda eelnenud perioodidel sissenõutavaks muutunud laenu tagasimakse kohustused ja intressinõuded. Laenulepingu punktis 3.2 on pooled leppinud kokku viivisemääras 1% päevas tähtpäevaks täitmata kohustuselt. 2005.a lõikes oli kostja kohustatud tasuma krediidi tagasimakseid järgmiselt: 26.01.2005 – 256,54 eurot (viisis 2,5654 eurot päevas); 26.02.2005 – 264,38 eurot (viivis 2,6438 eurot päevas); 26.03.2005 – 280,12 eurot (viivis 2,8012 eurot päevas); 26.04.2005 – 281,03 eurot (viivis 2,8103 eurot päevas); 26.05.2005 – 291,62 eurot (viivis 2,9162 eurot päevas); 26.06.2005 – 298,54 eurot (viivis 2,9854 eurot päevas); 26.07.2005 – 309,08 eurot (viivis 3,0908 eurot päevas); 26.08.2005 – 317,12 eurot (viivis 3,1712 eurot päevas); 26.09.2005 – 326,81 eurot (viivis 3,2681 eurot päevas); 26.10.2005 – 337,28 eurot (viivis 3,3728 eurot päevas); 26.11.2005 – 347,12 eurot (viivis 3,3712 eurot päevas). Laenulepingu punktis 1 on pooled kokku leppinud, et intressiarvestuses lähtutakse 30päevasest kalendrikuust. Seega on põhjendatud lähtuda viivisearvestusel 360-päevasest kalendriaastast. Eeltoodut arvestades oli kostja lepingust tulenev viivisevõlg 20.11.2008 seisuga tunduvalt suurem kui hagis nõutav 100 000 krooni. Nii oli kostja 26.01.2005 tasumisele kuulunud osamakse (256,54 eurot) tasumisega viivituses olnud 1378 päeva (periood 27.01.2005-20.11.2008), mis võimaldaks nõuda viivist summas 3535,12 eurot (s.o 1378*2,5654) ehk 55 312,63 krooni. 26.02.2005 tasumisele kuulunud osamakse (264,38 eurot) tasumisega oli kostja 20.11.2008 seisuga viivituses olnud 1347 päeva (27.02.200520.11.2008), mis võimaldaks nõuda viivist summas 3561,20 eurot (s.o 1347*2,6438) ehk 55 720,65 krooni. Seega võiks hageja ainuüksi 26.01.2005 ja 26.02.2005 tasumisele kuulunud osamaksete tasumisega viivitamise eest nõuda viivist rohkem kui 100 000 krooni. Arvestades ülaltoodut, rahuldas kohus hageja viivisenõude 100 000 krooni ulatuses. Käesolevas asjas ei ole hageja esitanud asjaolusid, mille põhjal saaks teha järeldust, et kostja käitus tahtlikult heade kommete vastaselt. Kostjat ei saa vaadelda vaidlusaluses õigussuhtes tarbijana (VÕS § 34) ja poolte vahel sõlmitud lepingut tarbijakrediidilepinguna (VÕS § 402), kuna kostja on 21.12.2009 kohtuistungil väitnud, et soovis saadud krediidi arvel ostetud sõidukiga osutada taksoteenust (toimik lk 32).
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-08-79439 Apellatsioonkaebus Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada. Kostja leiab, et hagi on põhjendamata, kuna kostja on laenulepingust tuleneva summa 125 000 kr tagasi maksnud ja nõue on ka aegunud. Vastustaja seisukoht Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja neid üle ei korda (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus tuvastas, et kostja maksis hagejale laenulepingu alusel 126 500 kr. Maakohus tuvastas, et kostja oli kohustatud saadud krediidisummalt tasuma intressi kokku 75 817,16 kr ja lepingu p 3.3 järgi tuli lugeda kuni 08.09.2005.a toimunud laekumiste arvel esmajärjekorras täidetuks kostja intressi tasumise kohustus. Seega ei tähenda apellandi väide, et ta on auto müügihinna tasunud, et tema laenulepingust tulenev võlgnevus oleks lõppenud. Laenuleping on tasuline leping ja laenu kasutamise eest tuli kostjal maksta ka intressi. Apellandi väited, et hageja nõuded on täies ulatuses aegunud, kuna TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tulenev nõude üldine aegumistähtaeg kolm aastat, ei ole põhjendatud. Maakohus on leidnud, et osaliselt on hageja põhinõue ja viiviste nõue aegunud ning jätnud selle rahuldamata. Maakohus on õigustatult leidnud, et hageja nõuded osamaksete osas, mis kuulusid maksegraafiku järgi tasumisele 2005.a jooksul, ei ole aegunud, kuna tulenevalt TsÜS § 154 ja § 146 lg 1 on hageja need nõuded esitanud enne aegumistähtaja saabumist. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-s 1 ja § 171 lg-s 1 sätestatust tuleb jätta muutmata maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotus ja apellatsioonikohtu menetluskulud jäävad kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Ülle Jänes
Ele Liiv
Ande Tänav
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.