Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-10-32955

Edasikaebe kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud 08.07.2010 esitas WGosaühing Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. 14.09.2010 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 50 000 krooni. 04.10.2010 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 06.10.2010. Seisuga 21.10.2010 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Ajutise pankrotihalduri aruande andmed Võlgnik on registrisse kantud 06.04.2005. Äriregistri andmete kohaselt on võlgniku põhitegevusala värvimine ja klaasimine 43341 / EMTAK 2008. WGOÜ juhatuse liikmed, osanikud ja raamatupidamise eest vastutavad isikud on JI ja VS. 2009. majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku põhitegevusalaks alumiiniumkonstruktsioonide paigaldamine. Ajutine haldur märgib, et võlgniku käive vähenes 2009. aastal 69 %, aasta lõpetati kahjumiga, olukorda halvendas lepingupartnerite poolt esitatud leppetrahvinõue ja asjaolu, et tehtud tööde eest jäi tasu saamata. Töölepingud lõpetati 2009. a lõpus. Võlgniku vara Arvelduskontol SEB Pangas on raha jääk 20.11 krooni, kassa jääk 11 450 krooni, nõuded ostjate vastu 615 krooni. Põhivara, kinnisvara ja sõidukid puuduvad. WGOÜ olemasoleva vara väärtus on aruande kohaselt hinnanguliselt 12 085.11 krooni. Võlgniku võlad Võlgniku poolt esitatud andmetel on WGOÜ kohustused summas 1 072 366 krooni, s.h: - Eesti Statoil AS 1 021.39 krooni; - Neste Eesti AS 16 182.82 krooni ; - EMT AS 3 857.95 krooni; - Võlahai OÜ 660 532.40, s.h põhivõlg 160 532.40 ja leppetrahv 500 000 krooni; - maksuvõlg 384 425 krooni; - võlg aruandvatele isikutele 6 346 krooni. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Ajutine haldur märgib aruandes, et maksejõuetuse põhjuseks oli üldine majanduslangus, mis mõjutas eriti ehitussektorit, kus võlgnik tegutses. Olukorda raskendas planeeritud tellimuse äralangemine, millele lisandus tööde hilinemise tõttu lepingupartnerite poolt esitatud leppetrahvinõue ja juba tehtud tööde eest tasu mittemaksmine. 07.06.2010 võlgniku kahjuks tehtud maksuotsus erijuhtude tulumaksu ja käibemaksu tasumiseks tõi kaasa pankrotiavalduse esitamise.

2-10-32955 Ajutine haldur ei ole tuvastanud kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu ning on märkinud, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Ajutine haldur on teinud kohtule ettepaneku pankrotimenetluse raugemiseks juhul kui keegi ei tasu kohtu deposiiti raugemise vältimiseks kohtu poolt määratavat rahasummat.. Terje E palub määrata ajutise halduri töötasuks 12 750 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 4 207.50 krooni. Pankrotimenetluse kulude hüvitisena palub Terje Evõlgnikult välja mõista PKOÜ kasuks 4 676.40 krooni. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 1 500 krooni. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise

2-10-32955 halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Ajutise halduri andmetel WGOÜ’l reaalset vara 12 085.11 krooni väärtuses. Võlgnik võlgneb võlausaldajatele ajutise halduri aruande kohaselt 1 072 366 krooni. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja ei suuda oma rahalisi kohustusi täita. 14.09.2010 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 50 000 krooni. 04.10.2010 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 06.10.2010. Seisuga 21.10.2010 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Ajutise halduri aruande kohaselt on pankrotiavaldus esitatud õigeaegselt. Ajutine haldur ei ole tuvastanud kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu ning on märkinud, et maksejõuetuse põhjuseks on eriti ehitussektorit mõjutanud üldisest majanduslangusest tingitud asjaolud. Kohus leiab, et WGOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud WGOÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. WGOÜ tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Terje Eipre on 10.09.2010 esitanud kohtule WGOÜ ajutise halduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 8,5 tundi (tunnitasuga 1 500 krooni, s.h päringute koostamine ja raamatupidamise kontrollimine, suhtlemine võlgniku esindajatega, kogutud andmete kontrollimine, analüüs, aruande koostamine) ja palub välja mõista ajutise halduri tasu summas 12 750 krooni. Võlgniku esindajad juhatuse liikmed JI ja VS ei ole tasu suurusele ega selle väljamõistmisele võlgnikult kohtuistungil vastu vaielnud. Kohtuistungil on Terje E väitnud, et võlgniku kassaraha summas 11 450 on talle üle antud. Terje E palub välja mõista ajutise halduri tasu 12 750 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 4 207.50 kroon ja kulud summas 4 676.40 krooni. Ajutise halduri tasu ja kulude suurusele, samuti nende väljamõistmisele võlgnikult, võlgniku esindaja kohtuistungil ei ole vastu vaielnud. Kohus leiab, et taotletava tasu ja kulude summa on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu nõuet summas 12 750 krooni ja kulutuste hüvitamise nõuet summas 4 676.40 krooni tuleb tunnustada. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, siis tulenevalt PankrS §-ist 23 lg 4 mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult ja määrab kohtu poolt tunnustatud ajutise halduri tasu summast 6 200 krooni (ei sisalda sotsiaalmaksu) hüvitamise Terje E’le riigi vahenditest. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tuleb kanda Terje E arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is riigi arvelt 6 200 krooni (ei sisalda sotsiaalmaksu).

2-10-32955

Terje E ei ole taotlenud WGOÜ dokumentide hoidja määramist. Kohus määrab WGOÜ dokumentide hoidjaks juhatuse liikme JI’e (isikukood XXX).

Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.