Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Anne Randjärv
Otsuse teatavakstegemise
20.10.2010 a. Rapla Kohtumaja kantselei kaudu
aeg ja koht Tsiviiasja number
2-09-57216
Hagi ese Hagi hind Menetlusosalised
võlgnevuse nõue 72 560.99 krooni Hageja: AS DnB NORD Liising 11315936 asukoht: Tallinn, Tartu mnt.10 Esindaja: Helen Tiidus, e-post: [email protected] Kostja: Helena Lõhmus xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxx, xxxxxxxx x-xx
Istungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
Hagi rahuldada. Välja mõista Helena Lõhmus’elt (xxxxxxxxxxx) AS DnB NORD Liising (11315936) kasuks 72 560 (seitsekümmend kaks tuhat viissada kuuskümmend) krooni ja 99 senti. Välja mõista Helena Lõhmuselt AS DnB Nord Liising kasuks viivis (arvutatud põhinõudelt 69 836.45 krooni) perioodil 6.07.2009.a. kuni 2.11.2009.a. summas 1662 (üks tuhat kuussada kuuskümmend kaks) krooni ja 43 senti ning alates 3.11.2009.a. viivist 0,02% päevast põhinõudelt (so 69 836.45) kuni põhinõude kohase täitmiseni.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud tsiviilasjas nr.2-09-57216 kannab kostja. Hagejal on õigus 30 päeva jooksul käesoleva kohtulahendi jõustumisest taotleda kohtult menetluskulude suuruse kindlaksmääramist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Apellatsioonkaebus võidakse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue Hagi kohaselt sõlmisid pooled 22.09.2008.a. liisingulepingu nr.xxxxxx /t.l.24-38/, mille esemeks oli sõiduauto Mercedes-Benz A150. Kostja peamiseks kohustuseks oli Liisingulepingu lisaks olevas maksegraafikus /t.l.38/ fikseeritud osa-ja intressimaksete tasumine. Kostja jättis maksed tasumata ja 16.12.2009.a. saatis hageja kostjale teatise võlgnevuse olemasolu kohta koos lepingu ülesütlemise hoiatusega /t.l.39/. Kuna kostja hoiatuses märgitud tähtajaks võlgnevust ei likvideerinud, ütles hageja liisingulepingu ühepoolselt ennetähtaegselt üles. Ülesütlemine jõustus 6.01.2009.a. Hagiavalduse esitamise seisuga (1.03.2010.a.) võlgneb kostja hagejale 72 560.99 krooni, milline summa moodustub alljärgnevatest nõuetest: 1) tähtaegselt tasumata osamaksete summa 9442.10 krooni 2) tähtaegselt tasumata intress summas 2123.84 krooni 3) hageja poolt vara tagastamata jätmise tõttu kostjale tekkinud kahju summas 3540 krooni 4) kuna vara võõrandamisel saadud rahasumma (117 796.67 krooni) ei katnud vara omandamiseks tehtud kulutusi ehk vara jääkmaksumust (165 288.02 krooni), on kostja kohustatud hüvitama hinnavahe, so 47 491.35 krooni 5) hageja poolt vara müügiprotsessil kantud täiendavad kulutused, st vara müügikõlbulikuks seadmisega ja realiseerimisega seotud kulud kokku summas 9363 kroon Hageja palub kostjalt välja mõista viivise 0,02% päevas arvutatuna põhinõudelt (69 836.45 krooni) alates 6.07.2009.a. kuni põhinõude kohase täitmiseni. Perioodil 6.07.2009.a. kuni 2.11.2009.a. on hageja arvestanud kostjale viivist 1662.43, millise summa palub kostjalt kohtuotsusega välja mõista. Hageja toetub oma nõudes VÕS §-dele 76 lg.1, 101 lg.1, 113 lg.1, 367 lg.1 ja 4 ning poolte vahel sõlmitud Liisingulepingu Üldtingimuste p.-dele 4.1, 4.7, 10.1.2, 10.2, 10.4, 10.5, 10.7. ja 10.9. Kostja seisukoht Kostja võtab õigeks, et ei suutnud täita liisingulepingu järgseid kohustusi, mistõttu oli hageja õigustatud lepingu ülesütlema. Kostja ei vaidlusta tasumata liisingumaksete, intressi ja viivise nõuet. Kostja leiab, et vara tagastamisega seotud kulutuste hüvitamise nõue on põhjendamatu, kuna ta viis auto ise tagasi. Samuti peab kostja põhjendamatult suureks vara müügiprotsessiga seotud kulutusi. Kostja arvamuse kohaselt oli auto müügihind liiga madal. „Masule“ vaatamata ei saa auto hind mõne kuu jooksul kostja arvates niipalju kukkuda. Hagejal on olnud kas kehv või mugav müügimees, nii soodsa hinnaga oli lihtne müüa. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hageja poolt esitatud nõue on õiguslikult põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Vaidlus puudub selles, et liisingulepingu ülesütlemine oli tingitud kostja süüst, kes peale lepingu
sõlmimist ei tasunud ühtegi osamakset. VÕS § 367 lg.1 kohaselt peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud liisingumaksetega. Sama seaduse lg.4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ka ülesütlemisest tekkinud lisakulud. Ebaõige on kostja seisukoht, et vara tagastamisega seotud kulutuste hüvitamise nõue ei ole põhjendatud. Kostja tunnistab, et sai lepingu ülesütlemisteate 2008.a. jõulude paiku /t.l.71/. Seega tekkis tal nimetatud ajal lepingu üldtingimuste p.10.4 tulenevalt vara viivitamatu tagastamise kohustus. Sõiduk tagastati 14.01.2009.a. OÜ Reeborn kinnituskirjast /t.l.80/ nähtuvalt tagastas sõiduki eelnevate läbirääkimiste tulemusena kostja elukaaslane. Kostjaga OÜ-l Reeborn kontakti saada ei õnnestunud. Kuna kostja viivitamatult sõidukit ei tagastanud, oli hageja õigustatud pöörduma peale lepingu ülesütlemise jõustumist tagastusteenust osutava firma poole ning seejärel nõudma kostjalt tekitatud kahju /t.l. 43, 79/ hüvitamist. Tagastatud vara müügiprotsessiga seonduvaid kulutusi on hageja põhjendanud ja tõendanud Saksa Auto AS arvetega nr.xxxxxxxxx ja nr.xxxxxxxxx /t.l. 44-45/. Kostja väited nimetatud kulude liigse suuruse suhtes on paljasõnalised ja motiveerimata. Samuti ei ole kostja millegagi tõendanud oma väidet, et hageja on tagastatud vara kas saamatuse või asjatundmatuse tõttu realiseerinud liiga madala hinnaga. Kohtule esitatud kinnituskirjas /t.l.77/ on hageja järelevalve spetsialist kirjeldanud liisingulepingu objektiks olnud sõiduauto komisjonimüügi protsessi, tunnistades, et müük sattus ajale, kui kasutatud sõidukite turul oli viimase kümne aasta suurim madalseis. Kui kostja oleks liisingulepingut nõuetekohaselt täitnud või oma suutmatusele võetud kohustust täita viivitamatult ja adekvaatselt reageerinud, ei oleks eelkirjeldatud kahju tekkinud.
Kohtunik:
Anne Randjärv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.