Rahvusvaheline õigusabi › Välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine

2-10-15553 Firm Advokaadibüroo OÜ (registrikood 11176771) arveldusarvele

AS-is SEB

Pank.

on

õigus esitada

täidetavaks

tunnistatud

kohtulahend

Eesti

kohtutäiturile täitmiseks.

2-10-15553 muu välisriigi kohtulahendi tunnustamine“) käsitleb ainult mitte Euroopa Liidus tehtud lahendeid („muu välisriik“). Sama loogika tuleneb ka TsMS § 119, mille kohaselt tsiviilasjas tehtud Euroopa Liidu liikmesriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamisele ja täitmisele Eestis kohaldatakse TsMS-is sätestatut üksnes ulatuses, milles EL Nõukogu määruses 44/2001/EÜ kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ja määruses 2201/2003/EÜ, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus 1347/2000/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 805/2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta (ELT L143,30.04.2004, lk 15-39), määruses (EÜ) nr 1896/2006, määruses (EÜ) nr 861/2007 ning muudes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrustes ei ole ette nähtud teisiti. Seega kuulub antud juhul kohaldamisele eelkõige EL Nõukogu määrus 44/2001/EÜ kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades. Maakohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avalduse ja selle lisadega, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul ei ole avalduses esitatud nõue ebaselge, kuna avalduse resolutsioonis nõuab avaldaja Riia vahekohtu 26.01.2010 tunnustamist ja tunnistada Riia vahekohtu otsus Eestis täidetavaks (kd I t lk 4). Vahekohtu otsus kuulub Eestis täitmisele üksnes siis, kui lahend on Eesti kohtu poolt tunnistatud täidetavaks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 14 kuuluvad välisriigi kohtulahendite tunnustamise ja täitmise avaldused läbivaatamisele ning lahendamisele hagita menetluse raames. Käesolevas asjas määras kohus 21.09.10 menetlusosalistele tähtaja seisukohtade esitamiseks. Käesoleval juhul puudus kohtul kohtuistungi määramise kohustus tulenevalt TsMS § 756 lg 2. TsMS § 621 järgi kuulub välisriigi kohtulahend Eestis täitmisele üksnes siis, kui lahend on Eesti kohtu poolt tunnistatud täidetavaks, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 754 lg 1 kohaselt tunnustatakse välisriigi vahekohtute otsuseid ja võetakse Eestis täitmisele üksnes vastavalt New Yorgi 1958.a välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioonile ja teistele välislepingutele. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt kohaldatakse välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamisele ja täitmisele vastavalt välisriigi kohtulahendite tunnustamise kohta sätestatut, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 623 lg 1 kohaselt kontrollib kohus välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Kohtulahendi õigsust sisuliselt ei kontrollita. Kohus märgib, et EL Nõukogu määrust 44/2001/EÜ ei kohaldata vahekohtu otsuste tunnustamisele ega täitmisele (määruse artikkel 32 ja artikkel 2(d)). New Yorgi 1958.a välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni (edaspidi konventsioon) artikkel 3 sätestab, et iga lepinguosaline riik tunnustab vahekohtu otsuseid kui kohustuslikke ja täidab neid kooskõlas protseduurireeglitega, mis kehtivad territooriumil, kus toetutakse sellele otsusele, vastavalt järgnevates artiklites kehtestatud tingimustele. Käesoleva konventsiooni alla käivate vahekohtu otsuste tunnustamine või täitmine ei kohusta täitma oluliselt rangemaid tingimusi või maksma kõrgemaid lõive või makse kui seda nõutakse kohalike vahekohtu otsuste tunnustamise või täitmise puhul. Konventsiooni artiklist 4 tulenevalt peab eelnimetatud artiklis mainitud tunnustust ja täitmist taotlev pool taotlemiseks esitama autentiseeritud originaalotsuse või selle nõuetekohaselt kinnitatud koopia ja konventsiooni 2. artiklis viidatud originaallepingu või selle nõuetekohaselt kinnitatud koopia. Kui nimetatud otsust või kokkulepet ei ole tehtud selle riigi ametlikus keeles, kus otsusele toetutakse, siis laseb otsuse tunnustamist ja täitmist taotlev pool need dokumendid tõlkida

2-10-15553 vastavasse keelde. Tõlke kinnitab ametlik või vannutatud tõlk või diplomaatiline või konsulaaresindaja. Nimetatud dokumendid on avaldaja kohtule esitanud. Konventsiooni artikli 5 kohaselt võib otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumist taotleda pool, kelle kahjuks otsus on tehtud, ainult siis, kui see pool esitab tunnustamist ja täitmist taotlevale kompetentsele ametkonnale kinnituse, et esineb üks või mitu artiklis 5 loetletud asjaoludest. Käesolevas asjas puudutatud isiku poolt esitatud väidetest tulenevalt võib esineda artiklis 5.1(d) sätestatud asjaolu, mille kohaselt otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumist võib taotleda pool, kelle kahjuks on otsus tehtud, ainult siis, kui see pool esitab tunnustamist ja täitmist taotlevale kompetentsele ametkonnale kinnituse, et vahekohtuorgani koosseis või vahekohtumenetlus ei vastanud poolte kokkuleppele või sellise kokkuleppe puudumisel ei olnud see kooskõlas selle riigi, kus vahekohtupidamine toimus, õigusega. Ehk siis on puudutatud isiku kohustus tõendada, et esineb mõni vahekohtu otsuse tunnustamist ja täitmist välistav asjaolu. Samasisulisi vastuväiteid, nagu puudutatud isik on esitanud käesolevas menetluses, on puudutatud isik esitanud ka vahekohtumenetluses (kd I, t lk 6). Avaldaja leiab, et Riia vahekohus oli pädev asja lahendama ja lahendamisel lähtuti Riia vahekohtu reglemendist. Lätis ei ole sellist vahekohut - Baltic Arbitration Court - nagu on märgitud pooltevahelise lepingu p 7.5. Avaldaja pakkus välja võlgnikule kolme erinevat vahekohut ja võlgnik nõustus Riia vahekohtuga (kd II t lk 78-79). Kohus, tutvudes avalduse ja selle lisadega leiab, et Riia vahekohtu 26.01.2010 otsus kuulub Eestis tunnustamisele ja täidetavaks tunnistamisele. Kohus ei ole esitatud dokumentidest tulenevalt tuvastanud konventsiooni artiklis 5.1 loetletud otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise ega TsMS § 620, § 753 lg 2 sätestatud vahekohtu otsuse tunnustamist välistavaid asjaolusid (TsMS § 751 lg 2 p 1, 2). Käesolevas asjas puudub vaidlus, et poolte kokkuleppega on otsustatud anda vaidluse lahendamine konkreetse institutsiooni pädevusse. Samas ei ole Lätis sellist vahekohut nagu Baltic Arbitration Court. Vahekohtu kokkulepe peab olema konventsiooni artikli 2.1, 2.2 ja 4.1b kohaselt kirjalik. Konventsiooni artikli 2.2 kohaselt hõlmab mõiste „kirjalik leping“ lepingu vahekohtu tingimust või vahekohtu kokkulepet, millele pooled on alla kirjutanud või mis sisaldub kirjade või telegrammide vahetuses. Käesoleval juhul saab käsitleda 25.08.2009 kirja poolte kokkuleppena allutada vaidlus Riia vahekohtu pädevusse, kuna selle kirjaga aktsepteerib võlgnik Riia vahekohtu pädevuse (kd II t lk 78-79). 15.02.2006 lepingu p 7.5 on kokku lepitud, et kohaldatakse Läti seadust. Seega kuulus asjas kohaldamisele Läti vahekohtu reglement ning võlgnik ei ole välja toonud, et selle protseduuriga oleks rikutud võlgniku õigusi, mis tooks kaasa vahekohtu otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise. Võlgnik on saanud oma seisukohti ja kaebusi vahekohtule esitada (kd I t lk 94-102). Lisaks tuleb asja lahendamisel arvestada, et vahekohus on ise pädev otsustama, kas tal on pädevus asja lahendada. Nimetatud põhimõte tuleneb Riia vahekohtu reglemendi artiklist 17.1, mille kohaselt arbitraažikohus otsustab vaidluse jurisdiktsiooni kaasa arvatud juhul kui üks pooltest vaidlustab arbitraažikokkuleppe olemasolu või selle kehtivuse. Vaidlusaluses vahekohtu otsuses on kohus analüüsinud poolte kokkuleppeid ning leidnud, et pooltel on kokkulepe ja vaidlus kuulub läbivaatamisele Riia vahekohtus. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis (TsMS § 174 lg 3). TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab olukorras, kus hagita menetluses osaleb mitu isikut, kohtule võimaluse kaaluda, kas

2-10-15553 menetluskulud peab täielikult või osaliselt kandma mõni teine menetlusosaline. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Käesolevas asjas on olnud puudutatud isikul võimalus vahekohtu otsuse vabatahtlikuks täitmiseks, kuid seda ei ole kuni käesoleva ajani tehtud. Avaldaja on taotlenud menetluskulude jätmist puudutatud isiku kanda. Lähtudes TsMS § 172 lg 1 teisest lausest peab kohus põhjendatuks jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, sest puudutatud isiku vahekohtu otsuse mittetäitmise tõttu on avaldaja pidanud esitama kohtule avalduse. Seega pole põhjendatud jätta menetluskulud, sh ka puudutatud isiku menetluskulud, avaldaja kanda. Käesolevas asjas on avaldaja esitanud 09.04.2010 taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks TsMS § 622 lg 3 tulenevalt. Kuna käesolev määrus kuulub viivitamatule täitmisele, puudub kohtul vajadus kohaldada hagi tagamise korras esialgset õiguskaitset. Kohus jätab sellest tulenevalt taotluse rahuldamata. TsMS § 195 lg 1 kohaselt kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Kui tagatis on antud garantiina, määrab kohus garantii lõppemise. Vastavalt TsMS § 623 lg 6 on avaldajal õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks. Kui täidetavaks tunnistatud väliriigi vahekohtu otsus välisriigis tühistatakse, võib võlgnik esitada avalduse täidetavaks tunnistamise tühistamiseks TsMS § 754 lg 3 tulenevalt. Tulenevalt TsMS § 757 lg 2 kuulub määrus, millega vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, viivitamatule täitmisele. Määruse peale, millega vahekohtu otsus tunnustatakse ja tunnistatakse täidetavaks, ei saa edasi kaevata (TsMS § 756 lg 4).

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.