Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnusega tegu. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks eelkõige äririskide kumulatiivne mõju (ehitus- ja kinnisvaraturu hindade ja nõudluse langus) ja sellega kaasnenud oluline käibe langus ning kahjum põhitegevusest, millele lisandusid nõuded varasemalt mittekohaselt täidetud müügilepingutest. Võlgniku varalisest seisust lähtudes, sh eelkõige arvestades tulevikus tekkida võivaid garantiijärgseid kohustusi, kinnisvara tegeliku väärtuse vähenemist võrreldes bilansis kajastatud väärtusega, ebakindlust debitoorsete võlgnevuste sissenõudmise perspektiivi osas, on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku suhtes tuleks välja kuulutada pankrot. Läbi tuleb viia täiendav analüüs arveldusarvelt nähtuvate kannete ning kinnisvara- ja muude oluliste tehingute osas enne pankrotiavalduse esitamist, milleks võib olla vajalik ka erikontrolli teostamine. Arvestades, et võlgniku põhitegevus on 2010.a. algusest sisuliselt peatunud ning juhtkond ei näe perspektiive ehitusturu elavnemises ja kasumlikkuse tõusmises, ei näe ajutine haldur võimalusi pankrotimääruse tegemise järel kaaluda võlgniku tervendamist, kuid võlgniku tervendamise otsustamine sõltub eelkõige peamiselt võlausaldajate otsustest. Võlausaldajate nõuete rahuldamine täies ulatuses ei ole käesoleva arvamuse esitamise aja seisuga võimalik. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus Aktsiaseltsi RC pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 28 800 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 9 504 krooni, kokku 38 304 krooni. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja Aktsiaseltsi RC pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS §-ga 31 lg 6 Heikki O. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 3 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetuks muutumine on tõenäoline. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul bilansi kohaselt vara 5 182 149,81 krooni väärtuses ning kohustusi 4 908 646,26 krooni ulatuses, mis koos tulevikus tekkida võivate garantiikohustustega võib ulatuda 7 037 534,46 kroonini. Ajutine haldur on seisukohal, et kuna vara reaalne väärtus on tõenäoliselt madalam bilansis kajastatust, siis on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Aruande koostamise hetkeks ei ole pankrotimenetluses otseselt ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnusega tegu. Tulenevalt eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et Aktsiaseltsi RC pankrot tuleb välja kuulutada, et pankrotimenetluse käigus anda täpsem hinnang vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimaluste kohta. Ajutine haldur palub kohustada võlgniku seaduslikku esindajat esitama haldurile võlgniku raamatupidamisdokumentatsioon. Kohus leiab, et kuna Aktsiaseltsi RC vara reaalne väärtus on tõenäoliselt madalam bilansis kajastatust, koos tulevikus tekkivate garantiikohustustega ületavad võlgniku kohustused olemasoleva vara, ettevõte ei suuda täita võlausaldajate nõudeid ning ettevõtte majandustegevus on sisuliselt lõppenud, siis nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu. Kuivõrd võlgnikul on olemas vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, siis tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta.

PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et kooskõlas PankrS §-dega 90 ja 19 lg 1 on vannet kohustatud andma võlgniku juhatuse liige RT(isikukood XXX). PankrS § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Kohus leiab, et vastavalt ajutise halduri taotlusele on võlgniku juhatuse liige RT(isikukood XXX) kohustatud hiljemalt 28.10.2010 esitama haldurile Aktsiaseltsi RC vara ja raamatupidamisdokumendid. Kooskõlas PankrS §-dega 89 lg 1 p 1 ja 3, 90 ja 19 lg 1 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel RT trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 24 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 28 800 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 9 504 krooni, kokku 38 304 krooni. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 1 200 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu kogusummas 38 304 krooni välja mõista võlgnikult, Aktsiaseltsilt RC.

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.