2-10-35136/11 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Määruse peale võivad esitada võlgnik ja võlausaldaja määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates pankrotimenetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asjaolud Avalduse kohaselt on OÜ Insectra püsivalt maksejõuetu. Osaühingul varad ja rahalised vahendid puuduvad võlgade tasumiseks. OÜ alustas oma tegevust 2007.a. transpordi valdkonnas aktiivselt mai kuus, augustiks 2007 oli veomahud vähenenud sedavõrd, et poolhaage tuli vahetada välja tagaluuktõstuki vastu, millel esialgu tööd oli, kuid 2008.a. talveks oli selge, et alltöövõtjana ebapiisaval hulgal vedude teostamine ei ole majanduslikult jätkusuutlik. 2008.a. märtsi kuus oli OÜ sunnitud tagastama Sampo liisingule veoauto Volvo, millest tekkis kahjuliku müügi tagajärjel ca 70 000 kroonine pisilaenu kohustus, mis jäi edaspidi OÜ’d üleliigselt koormama. Samas 2008.a. mai kuus avas OÜ XXX kaupluse Hansakeskuses, lootes sellega firma raskest seisust välja tuua, kuna müüdi Eestis ainulaadseid rõivabrände olid lootused suured. Kahjuks üleüldine majanduskriisi süvenemine tõmbas sellele kriipsu peale ja kaubanduskeskuse külastatavuse totaalne langus tekitas juba võlad üüripinna rendileandja ees ning ka makseraskused kauba tarnijale Soomes. Praeguseks hetkeks on külastajate vähesuse tõttu suletud hansakeskuse kaubandusosakond tervikuna ja kõik müügiboksid olid sunnitud oma uksed sulgema. Olukorda ei päästnud isegi karmid kärped, mis sai tehtud palgale ning kolitud sai väiksemale pinnale, lahti sai öeldud erinevatest mittehädavajalikest lepingutest, nagu reklaamilepingud, digi TV jne. Käesolevaks ajaks on selge, et edaspidine kasumlik tegevus on ebareaalne ning OÜ Insectra on sunnitud paluma pankroti väljakuulutamist. Tartu Maakohus võttis 27. augusti 2010 määrusega OÜ Insectra avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Ülli Adamsoni. Võlgnikul keelati PankrS § 20 lg 1 alusel vara käsutada. Kohtu põhjendused ja järeldused Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, milles leiab, et OÜ Insectra on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Ajutise pankrotihalduri aruandest selgub järgmine:

transportteenuse osutamiseks uusi investeeringuid ei kavandata. Aruandeperioodil arvestati töötasudeks kokku 64 178 krooni. Ettevõttes töötab 2 töötajat. Juhatuses on 1 liige, kelle tööd ei tasustatud. Võttes arvesse ärikeskkonna prognoose järgnevaks aastaks, on OÜ INSECTRA põhieesmärgiks transpordimahu ja kasumlikkuse suurendamine. 2008. aastasse kavandatav uus tegevusala /.../ on rõivaste jaemüük.“ 2008. aasta majandusaasta aruande tegevusaruandes on kirjutanud juhatuse liige M. V.: „Ettevõtte põhitegevusalaks /.../ on rõivaste jaemüük. Realiseerimise netokäive majandusaastal oli 406 210 krooni. Võrreldes eelmise majandusaastaga on realiseerimise netokäive vähenenud 34 133 krooni võrra. 2008. aasta kevadel alustas ettevõte rõivaste jaemüügiga. Seoses madala efektiivsusega otsustas juhatus lõpetada transporditeenuse osutamise ja kapitalirendiga soetatud veoauto Volvo FL10 on pandud müüki. 2009. aastaks uusi investeeringuid ei kavandata. Aruandeperioodil arvestati töötasudeks kokku 104 480. Ettevõttes töötab 2 töötajat. Juhatuses on 1 liige, kelle tööd ei tasustatud. Juhtkonnal ei ole võimalik usaldusväärselt ennustada, milline on majanduskriisi mõju ettevõtte tegevusele ja finantspositsioonile. Juhtkond usub, et on võtnud kasutusele kõik vajalikud meetmed, et tagada OÜ Insectra jätkusuutlikkus ja kasv praegustes tingimustes. Võttes arvesse ärikeskkonna prognoose järgnevaks aastaks, on OÜ INSECTRA põhieesmärgiks müügikäibe ja kasumlikkuse suurendamine.“ 2009. majandusaasta aruanne on koostatud juba teadmises, et INSECTRA OÜ on maksejõuetu, tegevusaruandes on kirjas: „Ettevõtte põhitegevusalaks /.../ on rõivaste jaemüük. Realiseerimise netokäive majandusaastal oli 255 423 krooni. Võrreldes eelmise majandusaastaga on realiseerimise netokäive vähenenud 150 787 krooni võrra, so 37%. Aruandeperioodil arvestati töötasudeks kokku 18 838 krooni. Ettevõttes töötas 2009. a I poolaastal 1 töötaja. Juhatuses on 1 liige, kelle tööd ei tasustatud. Juhtkond on hinnanud likviidsuskriisi ja sellega kaasnenud üldise majanduskriisi mõjusid ettevõtte äritegevusele Juhtkonna hinnangul on olulisemaks probleemiks ettevõtte tegevusele vähenenud müügikäive, mis on tingitud klientide vähenenud ostujõust.

Kui nimetada, et elektroonilist pearaamatut, mida ajutine haldur oleks saanud erinevate tegevusperioodide lõikes analüüsida, ei esitatud, siis juba juhatuse liikme eeldus, et raamatupidamise algdokumentide järgi saaks dokumentatsiooni esmakordselt nägev inimene mõistliku aja jooksul ettekujutuse majandustegevuses olnud muutuv- ja püsikuludest, on väga ebakohane. M. V. nii sellest kui ka enamusest teistest vastustest võib järeldada, et: 1) M. V. puuduvad elementaarsemadki algteadmised majandusest; 2) M. V. puudub ülevaade sellest, kuidas toimis tema enda ettevõte. Kuna M. V. sisulisi vastuseid küsimustele anda ei suutnud, loobus ajutine haldur edaspidi M. V. küsimuste esitamisest, vaid hankis vajaliku teabe muul moel. Nimetada tuleb ka, et M. V. ei viibinud ajutise pankrotimenetluse ajal Eestis. Ajutise halduri meili teel esitatud palvele edastada raamatupidamise sise-eeskirjad ja elektrooniline raamatupidamise pearaamat ei reageerinud M. V. mingil moel. Kuna äriühing on maksejõuetu kauem kui 20 päeva, on juhatuse poolt täitmata tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 36 sätestatud kohustus: kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse. Äriseadustiku § 180 lõige 51 sätestab pankrotiavalduse esitamise tähtaja: Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Nimetatud 20-päevast tähtaega juhatus ei järginud, samuti ignoreeriti maksete tegemise keeldu juba ilmnenud pankrotiolukorras. Kindel on, et esimeste maksejõuetuse märkide ilmnemisel ei võtnud juhatus midagi mõistlikku olukorra parandamiseks ette. Transporditeenuse osutamise asendamine ilma igasugust analüüsi või turu-uuringut teostamata rõivamüügiga, üürides seejuures kallist kaubanduspinda vähekülastatavas keskuses, on ilmselgelt ebamajanduslik samm. Ajutine haldur hindab INSECTRA OÜ maksejõuetuse tekkimise põhjusteks:

Äriseadustiku § 183 sätestab, et osaühingu juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Majandusaastate aruanded kõigi kolme tegevusaasta kohta on INSECTRA OÜ-l esitatud äriregistrile. Raamatupidamisdokumendid on köidetud, ent nummerdamata (raamatupidamise seaduse § 7 lõike 1 punkti 8 kohaselt peab olema igale algdokumendile märgitud raamatupidamiskirjendi järjekorranumber) ja ajutisele haldurile ei ole esitatud elektroonilist pearaamatut (tulenevalt raamatupidamise seaduse § 2 lõikest 5 raamatupidamisregistreid, mis on loodud elektrooniliselt, on raamatupidamiskohustuslane kohustatud ka säilitama elektrooniliselt. Elektrooniliste andmete loetavus peab olema tagatud kogu säilitusaja jooksul.) INSECTRA OÜ raamatupidamise sise-eeskirju ei ole ajutisele haldurile esitatud (raamatupidamise seaduse § 11 lõige 1 sätestab, et raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja, mis kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid.), sise-eeskirjade mitteesitamine on raskendanud raamatupidamisrevisjoni läbiviimist. E-maksuametis on määratud volitatud isikuteks A. K. ja M. V. Töötasu on saanud INSECTRA OÜ tegutsemise ajal needsamad kaks inimest – A. K. juunist 2007 kuni detsembrini 2008 on saanud töötasu XXX krooni kuus ja M. V. juunist 2007 kuni juunini 2009 töötasu XXX kuni XXX krooni kuus. A. K. oli ajutisele haldurile teadaolevalt raamatupidaja. Ajutisel halduril tekib küsimus, kuidas sai üks inimene täita kõiki majandustegevuse edukaks toimimiseks vajalikke ülesandeid – olla kaupluses müüja ja koristaja kogu selle lahtiolekuajal, samaaegselt varustada kauplust kaubaga, teha inventuure, korraldada raamatupidamisarvestust (jaanuarist 2009 alates, mil A. K. enam töötasu ei saanud) jne jne. Ajutise halduri hinnangul ei ole see võimalik, et üks inimene kõiki neid ülesandeid täidab, mistõttu on ajutisel halduril arvamus, millele ka eespool on viidatud, et kaupluses oli niiöelda „must raha“ ja kasutati tööjõudu, kelle töötasudelt makse ei makstud. Selle küsimuse lahendamine ei ole aga ajutise menetluse ülesanne ning sellega saaks tegelda juhul, kui keegi võlausaldajatest näitaks üles huvi pankroti väljakuulutamise vastu. Raamatupidamiskorralduse kohta võib ütelda kokkuvõtlikult, et deklaratsioonid ja aruanded on nõuetekohaselt esitatud ja algdokumendid, samuti algdokumentide põhjal koostatud pearaamat (lisa 23) on olemas, ent alust on arvata, et INSECTRA OÜ raamatupidamises ei ole kajastatud kõik majandustegevuse käigus toimunud majandustehingud.

12.Ajutise halduri ettepanekud Pankroti väljakuulutamisel saab panna maksma nõudeõigused juhatuse liikme vastu, ent kuna pankrotimenetluse läbiviimiseks napib reaalseid vahendeid, ei pea ajutine haldur otstarbekaks pankroti väljakuulutamist ilma, et keegi võlausaldajatest oleks pankroti väljakuulutamisest otseselt huvitatud. Pankrotiseaduse § 29 lõike 2 kohaselt kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Pankroti raugetamise korral tuleb määrata ajutise halduri hinnangul INSECTRA OÜ dokumentide hoidjaks M. V. Ajutine pankrotihaldur teeb kohtule ettepaneku elektroonilises väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ pankrotiseaduse § 30 lõike 2 kohase teate avaldamiseks võimaluse kohta maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kui leidub menetluse finantseerija, saab jätkata täiendavaid toiminguid juba pankrotimenetluses. Ajutine haldur hindab INSECTRA OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 30 000 krooni ja maksmise tähtajaks 20 päeva sellekohase kohtumääruse tegemisest ja avaldamisest. Menetluse raugemine PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Võlgnikul on hetkel teadaolevalt reaalselt vara raha pangakontol 59.36 krooni, põhivara 4 720.38 krooni ja selged nõudeõigused juhatuse liikme vastu 159 635.85 krooni, kohustusi 211 524 krooni ulatuses. Pärast pankroti väljakuulutamist tuleks pankrotihalduril täita mitmesuguseid seaduses sätestatud kohustusi, millega kaasnevad koheselt rahalised väljaminekud (PankrS § 34 lg 1; § 130 lg 5). Seega on küll võlgnikul varasid, kuid pankrotimenetluse kulusid ei ole selle varaga võimalik katta põhjusel, et need on nõudeõigused, mis tuleb esmalt maksma panna. Pankrotimenetlusel on mõte, kui läbi pankrotimenetluse suudetakse suurendada pankrotivara sedavõrd, et tekiks võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võimalike kohtumenetluste kulude tarbeks INSECTRA OÜ’l vahendid puuduvad. Pankrotimenetluse kui ka pankrotimenetluse raames võimalike kohtumenetluste läbiviimine oleks võimalik üksnes juhul, kui võlausaldajad on nõus finantseerima vastavaid kulusid. Samas ei saa ette garanteerida, et pankrotimenetluse tulemusena õnnestub halduril faktiliselt niipalju pankrotivara suurendada, et pandiga tagamata võlausaldajatel sellest kasu oleks. Seega võtaksid võlausaldajad pankrotimenetlust finantseerides riski, mis ei pruugi olla proportsionaalne nende nõude suuruse ja selle reaalse rahuldamise tõenäosusega. Kohus on PankrS § 30 lg 2 alusel menetluse raugemise vältimiseks teatanud 17.09.2010 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa 30 000 krooni kohtu deposiiti. Võimalikest võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole keegi määratud summat kohtu deposiiti tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et INSECTRA OÜ pankrotimenetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

PankrS § 29 lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. INSECTRA OÜ dokumentide hoidjaks määrab kohus äriühingu juhatuse liikme M. V., kes on andnud ka selleks nõusoleku. Ajutine haldur on teatanud kohtule, et juba 2009.a juulis oleks äriühing pidanud esitama pankrotiavalduse, mis oleks taganud võlausaldajate nõuete rahuldamise suures osas. Võlgnik on aga eelistanud teistele võlausaldajatele iseennast. Äriseadustiku § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui 40 000 krooni, peavad osanikud otsustama: 1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt 40 000 krooni või 2) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt 40 000 krooni; 3) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 4) pankrotiavalduse esitamise. Eesti Vabariigis ei ole lubatud seaduses nõutava netovara mitteomava äriühingu tegutsemine pikemalt kui 20 päeva. Seega kohtu arvates on olemas tunnused, mis võimaldavad järeldada, et INSECTRA OÜ juhatuse liige M. V. on toime pannud KarS §-des 3851 sätestatud kuriteo s.o. pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine; § 3811 sätestatud kuriteo s.o. raamatupidamise kohustuse rikkumine. Siinjuures aga arvestab kohus asjaoluga, et kohtuistungil selgus, et M. V. on asunud võlgasid likvideerima: J. C. O. on tal kokkulepe, et ta asub sinna tööle ja tema palgast võetakse võlg maha, D. B. A. e. filiaali võlg on üle võetud, kui eraisiku võlg ja seda ta maksab, T. H. O. võlga on vähendatud 10 000 krooni võrra, E. E. A. käivad läbirääkimised, et televiisor sinna tagasi viia võla katteks, K. O. aga peaksid asjad korras olema, raamatupidamislikult on see võlg kogemata üles jäänud, on olemas kirjalik kokkulepe, et nahkdiivaniga on see võlg tagasi makstud. Seega on enamus võlausaldajatega võlgnik ise asunud võlgasid likvideerima. Samas ei saa väita, et juhataja oleks ettevõtte käekäiku suhtunud ükskõikselt. Võlgnik muutus maksejõuetuks mitme negatiivse teguri koosmõju tulemusena. Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 1500 krooni. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks 14 000 krooni ja hüvitatavate kulutuste suuruseks bürookulu ja ostetud teenused summas 1 000 krooni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Ülli Adamsonile tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 14 000 krooni, ning hüvitiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste katteks 1 000 krooni. Kokku tasu 15 000 krooni tuleb maksta ajutist haldurit teenindavale äriühingule OÜ’le Ülli Adamson Õigusbüroo. 15 000 krooni tuleb välja mõista TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel solidaarselt INSECTRA OÜ’lt ja M. V.