Ärakiri
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.oktoober 2010.a. Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-30026
Tsiviilasi
AS BIGBANK hagi E P ja R L vastu solidaarselt 51 025.13 krooni ja lisanduva viivise nõudes
Menetlusosalised, esindajad
HAGEJA AS BIGBANK, reg.kood 10183757, asukoht Tartu, Rüütli 23, esindaja Aljona Melter KOSTJA E P, isikukood xxxx, elukoht xxxx KOSTJA R L, isikukood xxxx, elukoht xxxx Suuline menetlus- istung 11.10.2010 Hagi hind- 37 000.55 krooni
Hagi rahuldada. Välja mõista E P`lt ja R L`ilt solidaarselt BIGBANK AS-i kasuks põhinõude ja kõrvalnõuete katteks 51 025.13 krooni /viiskümmend üks tuhat kakskümmend viis ja 13/ krooni, millest 37 000.55 krooni on põhivõlg. Välja mõista solidaarselt E P`lt ja R L`ilt BIGBANK AS-i kasuks viivis 25.01% alates 22.06.2010.a. kuni tagastamata krediidisumma täitmiseni tagastamata krediidisummalt aastas, kuid mitte rohkem kui põhinõude summani. Jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Jätta kostjate menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 ja § 633 lg.7). Hageja nõuded Hageja nõue ja põhjendus. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja E P 10.08.2009 tarbijakrediidilepingu nr. 0900426/45kt, millega hageja andis kostjale üle 2430.94 eurot ehk 38 035.97 krooni. Lepingu täitmiseks sõlmiti käendusleping 06.06.2006 kostjaga R L. Kostjad lepingut korrektselt ei täitnud, vaatamata neile esitatud meeldetuletustele ja hoiatustele. Eeltoodust tulenevalt soovis hageja 21.06.2010 esitatud hagis kostjatelt solidaarselt välja mõista 51 025.13 krooni, millest 37 000.55 krooni oli tagastamata krediidisumma, 7339.26 krooni oli sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 1901.80 krooni lepingu sõlmimise tasu, 2500.58 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ning 2282.94 krooni viivis, lisaks taotles hageja täiendava viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni lepingus sätestatud määras 25,01% krediidisummalt aastas. Menetluse käigus oli hageja nõus vastutuleku korras vähendama istungi ajaks 5122.47 kroonini suurenenud viivist 1500 krooni võrra ehk sissenõutavaks muutunud viivise kasuks palus hageja välja mõista 3622.47 krooni. Kogu nõude suuruseks jäi 51 464.66 krooni. Hagi on esitatud VÕS § 402, 416, 142 alusel. Kostja E P vastus. Kostja teatab oma 30.06.2010 esitatud vastuses, et talle jääb nõue arusaamatuks, kuna ta on hagejaga sõlminud kokkuleppe, et tasub võla katteks 300 krooni igakuuliselt ja sellest tulenevalt palub ta kinnitada nimetatud kokkuleppe. Suuliselt istungil kinnitab, et on sõlminud hagejaga esimese lepingu 06.06.2006 ja et samaaegselt on sõlmitud selle laenukohustuse täitmise tagamiseks käendusleping kaaskostja R Liga. Kinnitab, et on alates 2006 aastas vahelduva eduga võlga tasunud, kuid et on sõlminud ka täiendavaid laenulepinguid. Saab aru, et kõik seni makstud summad on hageja poolt nõude esitamisel arvesse võetud ja saab aru, et hagi esitamise järgselt kostja poolt tasutud 900 krooni osas on hageja suulise menetluse käigus teinud nn tasaarvestuse. Ei eita laenukohustuse täitmise vajalikkust, kuid selgitab, et reaalselt rohkem kui 300 krooni kuus maksma võimeline ei ole. Kostja R L hagile vastanud ei ole. Kohtu tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid, kohaldatud seadused. Kohus, ära kuulanud hageja esindaja ja kostja E P seletused, tutvunud esitatud tõenditega, hinnanud neid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi kuulub rahuldamisele 21.06.2010 esitatud ulatuses. Haginõude suurendamisele kohalduva TsMS § 376 regulatsiooni kohaselt põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist ei loeta hagi muutmiseks ja vastava taotluse võib esitada muu hulgas suuliselt
kohtuistungil, kuid asja saab lõplikult lahendada sellises ulatuses, milles kostjale on haginõue teatavaks tehtud. Kostja R L istungile ei ilmunud, seega talle ei olnud saanud teatavaks haginõude suurendamine. Arvestades asjaolu, et haginõude suurendamine on olnud esialgse nõudega võrreldes marginaalses suuruses- 51 025.13 kroonilt 51 464.66 kroonini ehk 439.53 krooni-, ei pea kohus menetlusökonoomika seisukohalt põhjendatuks määrata ( s.t. tekitada sellega nii aja- kui rahakulusid menetlusosalistele kui ka kutse saatmisega kaasnevat kulu) järgnevat istungit selleks, et teavitada istungile mitteilmunud kaaskostjat R Li hagejapoolsest nõude suurendamisest ja leiab olevat võimaliku rahuldada hagi 21.06.2010 esitatud ulatuses. Hagejal on võimalik viivist vähendada (istungil avaldatu kohaselt vastutuleku korras) ja kostja E P poolt hagi esitamise järgselt tasutud summasid arvestada kohtulahendi täitmise käigus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja ja E P vahel on 10.08.2009.a sõlmitud tarbijakrediidileping nr 0900426/45kt (tl 15-21) ning R Liga 06.06.2006.a. käendusleping (tl 22-23). 10.08.2009 lepingu kohaselt tasaarvestatakse käeoleva lepinguga hageja nõuded kostja vastu, mis tulenevad lepingust nr. 0600581/16kt, ehk lepingust, mille täitmise tagamiseks on sõlmitud käendusleping kaaskostja R Liga. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu; VÕS § 396 kohaselt kohustub laenusaaja saadud laenu tagasi maksma. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest võttes arvesse tavasid ja praktikat. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on tõendanud ning kostjad ei ole vaidlustanud seda, et laenusaaja ja käendaja ei täitnud lepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt; hageja on lepingu üles öelnud, lepingu p 5.3 järgi loetakse lepingu ülesütlemisel kõik maksegraafikus ettenähtud maksetähtajad saabunuks, tagastamisele kuulub kogu laenusumma. Laenu tagastatud ei ole. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et hageja nõue tagastamata krediidisumma ja sellega kaasnevate kõrvalnõuete väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 367 järgi tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi lepingus kokkulepitud määras. Pooled on lepingus kokku leppinud intressimääras 25, 01% krediidisummalt aastas. Hageja nõue intressi väljamõistmiseks on kooskõlas lepinguga ja tuleb rahuldada. Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on pooled vabad kokku leppima intressimäära suuruses ning võlaõigusseadus ei näe ette kokkulepitud intressimäära suhtes piiranguid VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise tasumist. VÕS § 415 lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. VÕS § 113 lg 1 esimene lause sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama paragrahvi 1. lõike kolmas lause näeb ette, et kui lepinguga on ette
nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Riigikohus on 14.01.2009.a. otsuses nr 3-2-1-120-08 leidnud, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, s.t. kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Antud juhul leppisid pooled kokku 25, 01% suuruses intressimääras aastas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS § 367) kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb viivise väljamõistmist TsMS § 367 alusel 25, 01% tagastamata krediidisummalt aastas alates 22.06.2010.a. kuni krediidisumma täieliku tasumiseni. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kostja R L on andnud võlgniku kohustuse täitmise tagamiseks käenduse. Hageja nõue ei ületa käendaja vastutuse maksimummäära. Käendajal on õigus võlgniku eest kohustuse täitmise korral esitada võlgniku vastu regressinõue üldistel alustel. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kostja R L ja hageja on 06.06.2006.a. käenduslepingus kokku leppinud, et antud lepinguga võtab käendaja endale krediidiandja ees vastutuse kõigi krediidiandja ja E P vahelisest krediidilepingust nr 0600581/16kt ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sh tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest käesolevas lepingus toodud ulatuses. Menetluskulude jaotus. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjate kanda jätta hageja menetluskulud. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik:
/allkiri/
Marika Leimann
Ärakiri õige Nooremreferent
Lea Herne
Kohtuotsus jõustus 26. novembril 2010. a. Nooremreferent
Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.