Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Kohustada võlausaldajate esimesel üldkoosolekul osalema võlgnikku M R`it. Võlausaldajatel teatada haldurile hiljemalt kahe kuu jooksul alates pankrotiteate Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik nõudeavaldus, milles märgitakse nõude sisu, alus ja suurus. Samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Nõudeavaldusele kirjutab võlausaldaja alla. Kui nõudeavaldusele kirjutab alla esindaja, lisab ta volikirja või tema esindusõigust tõendava muu dokumendi, juriidilistel isikutel tuleb lisada registrikaardi ärakiri. Kui pandiga tagatud nõuet omav võlausaldaja, kellele on saadetud PankrS § 34 lg.1 nimetatud teade, jätab oma nõude tähtaegselt esitamata ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, loetakse temale kuuluv pandiõigus lõppenuks. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast kahekuulise tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja; kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pärast pankroti väljakuulutamist võib võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist vastu võtta üksnes haldur. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. Pankroti väljakuulutamise kohta tehakse halduri poolt esitatud pankrotimääruse alusel märkus kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud kinnistusraamatusse ning võlgnikule kuuluvate piiratud asjaõiguste juurde ja õiguse juurde nendele õigustele, kui võib eeldada, et märkuse sisusse kandmata jätmine võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohtumäärus tehakse teatavaks 15.10.2010 kell 10.00. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Pankrotimäärus kuulub avaldamisele Ametlikes Teadaannetes. Kohtumäärusele on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates määruskaebuse esitamisega sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

Asjaolud Viru Maakohtu menetlusse saabus 10.09.2010 võlgniku avaldus tema pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ostis ta 2007 oma tolleaegse elukaaslase T Õga elamu xxxx. Maja ostmiseks sõlmitud laenulepingus oli ta kaaslaenutaotlejaks. T Õ lahkus pere juurest 2008. septembris ja pangalaenu enam ei tasunud. Avaldajal puudusid vahendid pangalaenu tasumiseks, kuna ta oli lapseootel. Avaldaja on 20.04.2009 sündinud teise lapsega lapsehoolduspuhkusel ja viimase emapalga sai 08.10.2010, seega on hetkel tema ainukeseks sissetulekuks lastetoetus. Elatist T Õ maksnud ei ole. Ainsaks varaks on kaasomandis olev kinnistu, kohustuseks on kinnistu ostmiseks võetud pangalaen, avalduse esitamise seisuga summas 1 657 851.15 krooni. AS SEB pank on alustanud sundtäitmist. Võlgnik kinnitab istungil, et ajutise halduri aruandes esitatud andmed võlgade ja varade kohta on õiged ning et võlgnik on maksejõuetu ja see olukord ei ole ajutine. Ajutise halduri aruanne Iseenda pankroti väljakuulutamiseks pankrotiavalduse esitanud M R on kõrgharidusega noor naine, ta on lõpetanud xxxx erialal. Võlgnik elab oma perega – 5-aastase poja, aasta ja viiekuuse tütre ja oma emaga – 2-toalises korteris, kus on ehitisregistri andmetel elamispinda 26,4 m2. Korter kuulub võlgniku õele. Mõlema lapse isa on T Õ, kellega M R oli vabaabielulises suhtes. Pere juurest lahkus T Õ veel enne teise lapse sündi ja praegu elab T Õ xxxx. Eraisiku T Õ pankrot kuulutati välja 28.05.2010 ja tema pankrotihalduriks on Martin Krupp. M R on avalik teenistuja Maksu- ja Tolliameti sissenõudmise üldmenetluse osakonna spetsialisti ametikohal. M R’i palgaastmeks on määratud 22, praegu kehtiva palgaastmestiku kohaselt on sellel palgaastmel oleva ametniku igakuine palk xxxx krooni. Alates 01.01.2011 on

nädala või päeva sissetulekust. Sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus /.../. Seega täitemenetluse seadustiku §-st 132 tulenevalt on võlgniku mittearestitav sissetuleku suurus 4350 + (4350/3)*2 = 7 250 krooni. Kokku on M R’i arvelduskontol elatisabi ja viimase emapalga laekumise järel xxxx krooni. Arvestades ka täitemenetluse seadustiku § 131 lõike 1 punkte 1; 6 ja 9, mille kohaselt on sissetulekuteks, millele ei saa pöörata sissenõuet, riiklikud peretoetused, seadusel põhinev elatis ja vanemahüvitis, on vähe tõenäoline, et lähitulevikus saaks arvestada võlgniku regulaarse sissetulekuga kui pankrotivaraga. Regulaarse sissetulekuna saab arvestada igakuiseid lastetoetusi summas xxxx krooni. Kindlaks sissetulekuks on ka elatisabi seaduse alusel 90 päeva eest makstav elatisabi, sealt edasi laste isalt reaalselt elatisraha saamine ei ole kindel, ent võlgnik on selle raha saamiseks kõik endast sõltuva teinud. Võlgnikul on kavas üürida endale xxxx korter, praegune valik on 1 500-kroonise üürimaksega 2-toaline korter. Üürilepingu sõlmimise järel saab M R xxxx Linnvalitsuselt toetust summas, mida ta vajab üüri ja kommunaalkulude tasumiseks juhul, kui tal endal toimetulekumiinimumist eluasemekulude tasumiseks vajalikke vahendeid üle ei jää. Kuna neljakesi 26 ruutmeetril elamine ei ole kuigi mõistlik ning eeldades, et võlgnikul võib õnnestuda leida ajal, mil ta põhitööle veel naasta ei saa, erialast kodust tööd, on emast eraldi kolimine pankrotihalduri hinnangul õige otsus. 18.04.2007 ostis M R koos elukaaslasega xxxx elamumaa aadressil xxx pindalaga 600 m2. Kinnistusraamatu 4. jaos on kantud sisse hüpoteek summas 2 530 000,00 krooni aktsiaselts SEB Ühispank kasuks. Kuna SEB Pank on ütelnud üles laenulepingu, millega võlgnik koos elukaaslasega võttis laenu kinnisasja ostmiseks, on xxxx kohtutäitur Raigo Pärs alustanud kinnisasja sundmüüki, ent müüa kinnisasja ei ole õnnestunud. Enampakkumiste alghinnaks on olnud 1,6 miljonit krooni (05.08.2009), 1,0 miljonit krooni (12.03.2010), 0,9 miljonit krooni (28.04.2010) Kaasomaniku T Õ pankrotihaldur Martin Krupp ei ole kinnisasja müüki alustanud. Arvesse võttes nii Maa-ameti statistikat kui ka kinnisvaraportaalides aktiivses müügis olevate elumajade müügihindasid, tuleb 900 000-kroonine hind, mis oli alghinnaks viimasel (aprillis 2010) kohtutäituri poolt väljakuulutatud enampakkumisel, lugeda pigem optimistlikuks kui ülemäära kõrgeks, ent pankrotimenetluses tuleks alustada müügipakkumist halduri arvates 900 000-krooniset alghinnalt. Kinnisasja müügil on oluline koostöö teise kaasomaniku halduriga, ilmselgelt ei ole arukas müüa kummalgi halduril 1⁄2 mõttelist osa kinnisasjast, kinnisasi tuleb müüa tervikuna ja ühel enampakkumisel. Nii M R’il kui T Õ’l on üks ühine pandipidajast võlausaldaja – AS SEB Pank, kellega tuleb kinnisasja enampakkumise alghind kooskõlastada. M R’i pankrotihaldur on nõus kogu kinnisasja müüki korraldama. Maanteeametilt saadud teabe kohaselt ei ole võlgniku nimel ega vastutavas kasutuses liiklusregistris registreeritud sõidukeid praegu ega ole olnud viimase viie aasta jooksul. Samuti ei ole M R ühegi sõiduki vastutavaks kasutajaks. Võlgnik elab tagasihoidlikult, osaliselt tema kasutuses olevas korteris on peamiselt lastele kuuluvad asjad. Ajutine haldur, tutvunud võlgniku elukorralduse ja –tingimustega, on veendunud, et võlgnikul puuduvad vallasasjad, mida saaks arestida. Kõik võlgniku eluruumis olnud esemed on sellised, mida täitemenetluse seadustiku § 66 lõikest 1 tulenevalt arestida ega täitemenetluses müüa ei saa.

Äriregistri teabesüsteemi andmetel ei ole M R’il ei kehtivaid ega kehtetuid seoseid ühegi ettevõtjaga. Pankrotivarana arvestatav ja realiseerimisväärtusega varaks on xxxx linnas aadressil xxxx asuv kinnisasi. Kinnisasja hindab ajutine haldur 0,9 miljoni kroonise väärtusega, mis oli viimati kohtutäituri enampakkumise alghinnaks. Kuna kinnisasi on kaasomandis T Õga võrdsetes osades, hindab ajutine haldur võlgniku vara (900 000/2) 450 000 krooni väärtuses. Rakvere kohtutäitur Raigo Pärs on ajutise halduri päringule vastuseks teatanud, et tema menetluses on nõue solidaarselt M R’i ja T Õ vastu kinnistu xxxx tagatisel ja nõudesummas 1 551 052,32 krooni AS SEB Pank kasuks. Kohustus panga ees on alates täitemenetluse alustamisest suurenenud, käesolevaks ajaks on võlg panga ees 1 657 851,15 krooni. Võlgnik on avaldanud, et võlgneb VIASAT AS-le 2 150,00 krooni ja kohtutäitur Raigo Pärs’ile 149 021,01 krooni. Praktika näitab, et eraisikute pankrotimenetlustesse kohtutäiturid oma nõudeavaldusi ei esita, ent käesolevas aruandes arvestab ajutine haldur seda siiski võlgniku kohustusena. Varasemaid kohustusi on võlgnikul kokku 1 809 022,16 krooni. Kohustusena tuleb arvestada ka M R’i igapäevast ülalpidamiskohustust oma kahe alaealise lapse ees. Pankrotiseaduse § 31 lõikest 3 tulenevalt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. M R on võtnud oma laste elamistingimuste parandamise huvides kohustusi ajal, mil ta oli kindlas suhtes laste isaga. Kahjuks ei hinnanud M R juba laenu võtmise ajal oma võimet laenu tagastamisel osaleda õigesti. Võlgnik ei suudaks pangalaenu tagastada ka juhul, kui ta ei oleks lapsehoolduspuhkusel, vaid käiks igapäevaselt tööl. Tuleb tõdeda, et võlgniku sissetulekud ei ole oluliselt muutunud võrreldes ajaga, mil pangalaen võeti, ent juurde on tulnud teise lapse ülalpidamiskohustus ning pere juurest on kolinud ära kaaslaenaja ja samas kinnisasja kaasomanik T Õ. Võlgniku maksejõuetus on tema majanduslikku seisu arvestades püsiva iseloomuga. Püsiva maksejõuetuseni on viinud suur laen SEB Pangalt. Laenu võttes uskus võlgnik, et suudab oma kohustusi nõuetekohaselt täita, kuna tal oli majanduslik tugi T Õ poolt. Alles hiljem on selgunud, et T Õ oli juba laenu võtmise ajal ka ise makseraskustes. Et tegemist oli aga püsisuhtega, on selline valearvestus M Ri poolt arusaadav. Ajutine haldur soovib märkida, et mõlemad kaaslaenajad – nii M R kui ka T Õ – suutsid pangale laenuvõtmise ajal oma maksejõulisust siiski tõendada. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu. Maksejõuetuse põhjusteks on: laenu võtmise ajal olnud stabiilse ja tuge pakkuva püsisuhte lõppemine, üldine majanduslangus ühiskonnas, tehtud kinnisvarainvesteeringu mõtlematus ja oma maksevõime ülehindamine laenu võttes. Ajutise halduri arvamus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse võimalikkuse kohta Arvestades füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse olemust ning võlgnikule sellest menetluses pankrotiseaduse §-st 173 tulenevaid nõudeid, peab ajutine haldur võimalikuks M R’i kui füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist peale lõpparuande kinnitamist.

Käesoleval ajal on võlgnik maksejõuetu, ta ei suuda tasuda endale võetud kohustusi ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tingituna ajutine, mistõttu ajutine haldur teeb ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot. Võlgnikul on kinnisasi, mille realiseerimise arvelt on võimalik kanda nii ajutise menetluse kulud kui ka edaspidi pankrotimenetluse kulud. Arvestades võlausaldajate vähesust on prognoositavad menetluskulud väikesed ja halduril on need võimalik kuni kinnisasja realiseerimise õnnestumiseni kanda omavahenditest. Pankrotihalduri tasu Pankrotiseaduse § 23 lõikest 1 tulenevalt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lõike 6 kohaselt kohus võib hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Riigi vahenditest on võimalik PankrS § 23 lõikest 4 tulenevalt taotleda teatud juhtudel ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist ja selles sättes toodud summa 6 200 krooni pluss 33% sotsiaalmaksu tasumiseks on praktikas kujunenud ajutise halduri tasu miinimummääraks. Arvestades võlgniku koostöövalmidust peab ajutine haldur õiglaseks tasuks 8 246 krooni + käibemaks (OÜ Ülli Adamson Õigusbüroo KMKR EE101400622) 20% 1 649 krooni, kokku 9 895 krooni. Kokkuvõte ja ettepanekud Võlgnik M R on raamatupidamise kõrgharidusega naine, kes on ametis maksuametis spetsialistina. Hetkel on võlgniku teenistussuhe peatunud seoses lapsehoolduspuhkusega. Võlgniku regulaarseteks sissetulekuteks on lastetoetused summas xxxx krooni ja loodetavasti õnnestub hakata saama ka laste isalt elatist, hetkel makstakse makseettepaneku alusel elatisabi. Varaks, millele saab pöörata sissenõude, on 1⁄2 kaasomandit elamumaal xxx aadressil xxxx . Kinnisasja hinnaks on 900 000 krooni, võlgnikul on vara seega hinnangulises väärtuses 450 000 krooni. Et teine kaasomanik, varasem võlgniku elukaaslane T Õ , on pankrotis, tuleb kinnisasja müügi korraldus leppida haldurite vahel konkreetselt kokku, et kinnisasja saaks müüa tervikuna, mitte nii, et kumbki haldur müüb oma võlgniku mõttelist poolt. Võlgnikul on kolm võlausaldajat, kohustused kokku 1 809 022,16 krooni. M R on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjusteks on üldine majanduslangus ühiskonnas, oma maksevõime ülehindamine laenu võttes ja laenu võtmise ajal olnud püsisuhte lõppemine. Ajutine pankrotihaldur teeb kohtule ettepaneku kuulutada välja M R’i pankrot; mõista välja ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks pankrotivara arvelt 9 895 krooni (summa sisaldab käibemaksu 20%) OÜ Ülli Adamson Õigusbüroo kasuks.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pankrotiseaduse § 1 kohaselt on pankrot võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

PankrS § 31 lg.2 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Lähtudes ajutise halduri aruandes toodud andmetest on ilmne, et võlgnik ei suuda võlgnik katta oma varaga kohustusi, ebareaalne on ka olemasoleva töötasu suurust arvestades piisaval hulgal vabade vahendite tekkimine kõikide võlgade tasumiseks. Esitatud arvandmete alusel ja arvestades ka võlgniku kinnitust, et ta on pankrotis, leiab kohus, et pankrot tuleb välja kuulutada. Võlgnik on saanud oma seisukoha avalduse suhtes väljendada- võlgnik tunnistab alalist maksejõuetust. Võlgnik on kohustatud tegema halduriga igakülgset koostööd, on kohustatud andma võlgniku vande ja on kohustatud osalema esimesel võlausaldajate üldkoosolekul. Maksejõuetuse põhjused on aktsepeeritavad ajutise halduri aruandes toodud kujul. Võlgnikul ei ole vastuväiteid, et haldurina jätkab Ülli Adamson. Koos ajutise halduri aruandega on esitatud taotlus tasu ja kulude kinnitamiseks, mis kuulub rahuldamisele. PankrS § 23 lg.1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 23 lg.3 kohaselt ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Kohtunik

/allkiri/

Marika Leimann

Ärakiri õige Nooremreferent

Merle Kaegas

Kohtumäärus jõustus 02.novembril 2010.a. Nooremreferent

Merle Kaegas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.